Nädalapäevad hiljem ilmuski Eesti Sõnas esimest korda Gori karikatuur. Gorist raamatu kirjutanud Martti Soosaare andmeil avaldati Gori karikatuure enam kui sajas Eesti Sõna numbris. Need kujutasid Stalinit, aga ka tema liitlasi Churchilli ja Roosevelti. President Franklin Delano Roosevelt sai Gori käest sageli nahutada. Tema pilapiltides esineb Roosevelti prouagi – hobusenäo ja karvase kaelaga esimese leedina. Gori polnud ainuke meie karikaturist, kes Saksa ajal Roosevelti pilas. Seda oli sunnitud tegema ka Romulus Tiitus, kes samuti Patareis istus.

Enim on Ameerika presidente karikeerinud Edmund Valtman (1914–2005), kelle sule eest ei pääsenud peaaegu ükski 20. sajandi teise poole president. 1949. aastast USAs elanud Valtman joonistas Ameerika valitsejaist nii karikatuure kui ka šarže. Tema piltides on jäädvustatud kõik presidentidega seotud olulisimad sündmused, näiteks Richard Nixoni 1974. aastal kukutanud Watergate’i skandaal. Seitsmekümnendatel olid Valtmani karikatuurid maailmas nii populaarsed, et neid avaldasid ligi saja riigi ajalehed. Tema pildid jõudsid USA muuseumide kõrval isegi karikeeritud presidentide endi – Trumani, Eisenhoveri, Nixoni ja Johnsoni kogudesse. Kui 2004. aasta veebruaris ilmus Eesti Ekspressis nimekiri sajast maailma enim muutnud eestlasest, oli nende seas ka Valtman, kes seni ainsa eestlasena on pälvinud Pulitzeri preemia (1962).

Eesti Ekspressile juba kakskümmend aastat persoonirubriigi pilte joonistanud Aivar Juhanson (50) on jäädvustanud kolm viimast Ameerika presidenti – Bill Clintoni, George W. Bushi ja Barack Obama. Kui Gori ja Valtman joonistasid nii karikatuure kui ka šarže, siis Juhanson on keskendunud vaid viimastele. Tal on oma, selgelt äratuntav käekiri nagu meistritele kohane. Kokku on Juhanson joonistanud ligi 1000 šarži.