31.07.2009, 00:00
Uskumatu lugu: Salutagusele kerkib linn keset võsastunud küla
Salapärane Luksemburgi firma jahmatas Salutaguse küla elanikke hullumeelse plaaniga rajada nende õuele elamu- ja tööstusrajoon.
Tallinnast 25 kilomeetrit Vana-Viljandi maanteed mööda asub
söötis karjamaade vahel pisike ja
tagasihoidlik Salutaguse küla. Varem tunti seda paarisaja
elanikuga piirkonda pärmitehase leha järgi, nüüd on moodne
tehnoloogia haisu kõrvaldanud. Varsti peaks seal olema midagi palju
enamat kui lihtsalt küla – energiasõltumatu
ökoasula, mis kasutab kohapeal toodetud taastuvenergiat – tuult,
päikest, pärmitehase saastest tehtavat biogaasi jm.
Püstitada tühjale karjamaale vaat et uus linn – kellele
ja milleks?
Luksemburgis registreeritud arendaja Baltic
Estate I töötab praegu hoogsalt utoopilise detailplaneeringu
kallal, mille tulemusena kerkiks Salutagusele viieteist aasta
pärast 1500 elaniku ning 1000
töökohaga asula. Arendaja nimetab seda vana küla
edasiarendamiseks.
Kellele salapärane Baltic Estate I, kuulub,
seda kohalikud ei tea. Isegi Kohila vallajuhid ei tea. Selle firma
tütarettevõtete kaudu on aga Salutagusel juba kokku
ostetud 220 hektarit maad, sealhulgas mõisavaremed. Ekspressiga
suhtlesid firma esindaja, pikemat aega Eestis elanud tehnikaülikooli
majanduslektor Harald Kitzmann ning kohalik ärimees Sven Rosenstok,
projekti “suhtekorraldaja”.
“Teeme
kõigepealt selle selgeks, et minu nõusolekuta ei lähe
artiklisse ükski sõna!” manitseb professor Kitzmann
esmalt.
Arendaja lubab Salutagusele hiilgavat
tulevikku. Seal, kus praegu keerleb elu pärmitehase ümber,
leiavad tulevikus koha teaduspõhised energeetikaga seotud
ettevõtted, kes toodavad ja arendavad näiteks tuuleturbiine,
LED-lampe, päikesepatareisid, niisutussüsteeme. “Mine tea,
võib-olla on isegi Eesti Energia huvitatud oma taastuvenergeetika
kolimisest siia,” arvab Kitzmann.
Vastavalt
ettevõtlusliigile koliks maale ka ajud. Idee kohaselt püstitatakse
kolme korrusega kortermajad, ridaelamud ja üksikmajad –
kokku üle 500 uue elamispinna. Kuna tegu on ökoasulaga, saavad need
pigem olema kivikeldritega puitehitised ning ei mingit kipsi ega
paneele!
Lagunenud Salutaguse mõisahoone taastatakse ning
selle ees saab olema keskus – poodide ja teenindustega turuplats.
Plaanist ei puudu ka lasteaia ja kooli ehitus.
Arendaja
lubab “looduslähedast elamist idüllilises ümbruses”.
Öko tähendavat muu hulgas seda, et uusasukad saavad eraldi kraanidest
joogi- ja tarbevett. Viimane kogutakse veehoidlasse, puhastatakse ning
saadetakse majapidamistesse tagasi. Kuna vesi ringleb, piisavat Kitzmanni
sõnul 1500 elaniku jaoks kahest olemasolevast puurkaevust.
“No ei kõla just väga usutavalt,” ütleb Signe
Künnapuu, kes elab pöörase arenduse külje all.
Tema räägib mitmete kohalike elanike eest, kellest paljud ei
saa siiani aru, ega tegu pole halva naljaga.
“Meie seljataga võidakse teha halbu otsuseid, mida hiljem ei saa
enam muuta,” kardab naine. Kitzmann ja kompanii on arendaja plaanide
tutvustamiseks korraldanud küll mitmeid koosolekuid, ent
rääkinud seal Künnapuu sõnul vastuolulist juttu ning
põigelnud küsimustele vastamisest
ironiseerivalt kõrvale.
“Ta ei tekita
usaldust,” ütleb Künnapuu. “On rääkinud
nii ökolammastest kui ka traditsioonilisest Eesti külast. Tahtnud
planeeringuga enne sügisesi valimisi igal juhul ühele poole saada. Ei
tea, miks.”
Salutaguselaste suurim hirm
seondub põhjaveega. Tegu on soise karstialaga ning osa arendatavast
alast on ajapikku läbi imbunud pärmitehase saastast. Kui
paarkümmend kilomeetrit eemal asuv Tuhala nõiakaev üle ajab,
siis Salutagusel keldrid uputavad. Arendaja lubab drenaaže, veehoidlat ja
tehisjärvesid, ent suhtub põhjavee-küsimusse kohalike
arvates kerglaselt. Kitzmanni ausõna selle peale, et põhjaveega
mingit jama ei tule.
Ent midagi positiivset näevad
kohalikud projektis siiski ka. Salutaguse külavanem Eero
Kähar ütleb, et ehkki plaan on nagu muinasjutt ja tema ehitas
maja Salutagusele privaatsuse pärast, saab tulevikus ehk ometi hakata
“inimeste moodi elama, mitte nagu praegu: tolmu ja pori sees”.
“Igaüks teeb omal maal, mida tahab, keegi ei saa ju keelata.
Peaasi, et nad meie elu ära ei riku,” ütleb külavanem.
Kummaline on see, et Kohila valla ametnikel puuduks
justkui kriitikameel projekti suhtes.
Selle asemel kiidavad
nad arendaja tublidust kohalikega suhtlemisel, teades ise vaid arendaja
esindajaid, mitte investoreid endid.
“Arendaja on
tõeliseks eeskujuks oma püüdlustega saavutada kohalike
elanikega ühiskondlik kokkulepe,” märgib valla avalike suhete
nõunik Eeva Kumberg.
Salutaguselased kahtlustavad,
et Baltic Estate I taga võib peituda vene kapital. Kitzmann
aga kinnitab, et investorid pärinevad “vanast Euroopast” ja
ütleb, et “nende pärast pole vaja muretseda”.
Küsimuse kohta, kui suur on ulmelise arenduse eelarve,
ütleb professor, et ta ei imestaks, kui investeering tuleks kolmekohaline
arv miljoneid. Ja mitte kroone.
Projektiga seotud dokumentidest
nähtub, et lisaks Rosenstokile on arendaja huve esindanud teinegi
sealkandis tuntud ärimees – Ain Kalmet. Tema on Kohila
vallavanema Hillar Kalmeti sugulane. Puhtjuhuslikult. Kitzmann
väidab, et Kalmet pole projektiga praegu seotud.
Nii Rosenstok
kui ka Kalmet on endised kõrged vallaametnikud.
Utoopilised projektid, mis on läinud sahtlisse või vajunud varjusurma
- 200 korterit Kalevi staadioni tribüünidele
2007. aastal esitlesid Kalev REC ja Arco Vara Ekspressis uskumatut plaani ehitada täis Kalevi staadion. See tähendab, mitte muruplats ega jooksurada, vaid tribüünid, kuhu pidi tulema 200 korterit ning tuhandeid ruutmeetreid äripinda. Staadionit käsutava spordiselts Kalevi jaoks tundus asi liiga uskumatu.
- Luksuskuurort Pillapallu
2007. aastal kirjutas Ekspress suurejoonelisest plaanist rajada Anija valda Pillapallu ridaelamute, seitsme hotelli, kasiino, golfiradade ja muu sellisega puhkekompleks, mille rentnikuks oodati Hiltonit. Projekti investoriks võinuks saada Kasahhi presidendi väimees, oligarh Timur Kulibajev.
- Tallink City
Tallinki-mehed tulid 2006. aastal välja plaaniga rajada Lasnamäe külje alla 12 hektarile megasuuruses meelelahutuslinnak, mille tõmbenumbriteks oleks kujunenud aasta läbi kasutatav mäesuusahall. Tallink Cityst pidi saama lausa Tallinna “Eiffeli torn”. Viimastel andmetel projekt seisab.
- n Jaapani pensionäride külad Ridala ja Kadrina valdades
2006 teatas Jaapani ärimees Kawabe, et jaapanlastele on maha müünud ligi poolsada krunti 17 hektaril Läänemaal Ridala vallas Pusku külas. Et nüüd võib alata Jaapani pensionäride puhkeküla ehitus. Paraku ei alanud, lahendust veele ja kanalisatsioonile pole siiani leitud. Kadrina valda plaanis ta arendust lausa 320 hektarile, kuid projekt takerdus kohalike vastuseisu. Viimasel ajal on Kawabet siinkandis nähtud aina harvemini.