Püstitada tühjale karjamaale vaat et uus linn – kellele ja milleks?


Luksemburgis registreeritud arendaja Baltic Estate I töötab praegu hoogsalt utoopilise detailplaneeringu kallal, mille tulemusena kerkiks Salutagusele viieteist aasta pärast 1500 elaniku ning 1000 töökohaga asula. Arendaja nimetab seda vana küla edasiarendamiseks.


Kellele salapärane Baltic Estate I, kuulub, seda kohalikud ei tea. Isegi Kohila vallajuhid ei tea. Selle firma tütarettevõtete kaudu on aga Salutagusel juba kokku ostetud 220 hektarit maad, sealhulgas mõisavaremed. Ekspressiga suhtlesid firma esindaja, pikemat aega Eestis elanud tehnikaülikooli majanduslektor Harald Kitzmann ning kohalik ärimees Sven ­Rosenstok, projekti “suhtekorraldaja”.


“Teeme kõigepealt selle selgeks, et minu nõusolekuta ei lähe artiklisse ükski sõna!” manitseb professor Kitzmann esmalt.


Arendaja lubab Salutagusele hiilgavat tulevikku. Seal, kus praegu keerleb elu pärmitehase ümber, leiavad tulevikus koha teaduspõhised energeetikaga seotud ettevõtted, kes toodavad ja arendavad näiteks tuuleturbiine, LED-lampe, päikesepatareisid, niisutussüsteeme. “Mine tea, võib-olla on isegi Eesti Energia huvitatud oma taastuvenergeetika kolimisest siia,” arvab Kitzmann.


Vastavalt ettevõtlusliigile koliks maale ka ajud. Idee kohaselt püstitatakse ­kolme korru­sega kortermajad, ridaelamud ja üksikmajad – kokku üle 500 uue elamispinna. Kuna tegu on ökoasulaga, saavad need pigem olema kivikeldri­tega puitehitised ning ei mingit kipsi ega paneele!


Lagunenud Salutaguse mõisahoone taastatakse ning selle ees saab olema keskus – poodide ja teenindustega turuplats. Plaanist ei puudu ka lasteaia ja kooli ehitus.


Arendaja lubab “looduslähedast elamist idüllilises ümbruses”. Öko tähendavat muu hulgas seda, et uusasukad saavad eraldi kraanidest joogi- ja tarbevett. Viimane kogutakse veehoidlasse, puhastatakse ning saadetakse majapidamistesse tagasi. Kuna vesi ringleb, piisavat Kitzmanni sõnul 1500 elaniku jaoks kahest olemasolevast puurkaevust.


“No ei kõla just väga usutavalt,” ütleb Signe Künnapuu, kes elab pöörase arenduse külje all.


Tema räägib mitmete kohalike elanike eest, kellest paljud ei saa siiani aru, ega tegu pole halva naljaga.


“Meie seljataga võidakse teha halbu otsuseid, mida hiljem ei saa enam muuta,” kardab naine. Kitzmann ja kompanii on arendaja plaanide tutvustamiseks korraldanud küll mitmeid koosolekuid, ent rääkinud seal Künnapuu sõnul vastuolulist juttu ning põigelnud küsimustele vastamisest ironiseerivalt kõrvale.


“Ta ei tekita usaldust,” ütleb Künnapuu. “On rääkinud nii ökolammastest kui ka traditsioonilisest Eesti külast. Tahtnud planeeringuga enne sügisesi valimisi igal juhul ühele poole saada. Ei tea, miks.”


Salutaguselaste suurim hirm  seondub põhjaveega. Tegu on soise karstialaga ning osa arendatavast alast on ajapikku läbi imbunud pärmitehase saastast. Kui paarkümmend kilomeetrit eemal asuv Tuhala nõiakaev üle ajab, siis Salutagusel keldrid uputavad. Arendaja lubab drenaaže, veehoidlat ja tehisjärvesid, ent suhtub põhjavee-küsimusse kohalike arvates kerglaselt. Kitzmanni ausõna selle peale, et põhjaveega mingit jama ei tule.


Ent midagi positiivset näevad kohalikud projektis siiski ka. Salutaguse külavanem Eero ­Kähar ütleb, et ehkki plaan on nagu muinasjutt ja tema ehitas maja Salutagusele privaatsuse pärast, saab tulevikus ehk ometi hakata “inimeste moodi elama, mitte nagu praegu: tolmu ja pori sees”.


“Igaüks teeb omal maal, mida tahab, keegi ei saa ju keelata. Peaasi, et nad meie elu ära ei riku,” ütleb külavanem.


Kummaline on see, et Kohila valla ametnikel puuduks justkui kriitikameel projekti suhtes.


Selle asemel kiidavad nad arendaja tublidust kohalikega suhtlemisel, teades ise vaid arendaja esindajaid, mitte investoreid endid.


“Arendaja on tõeliseks eeskujuks oma püüdlustega saavutada kohalike elanikega ühiskondlik kokkulepe,” märgib valla avalike suhete nõunik Eeva Kumberg.


Salutaguselased kahtlustavad, et Baltic Estate I taga võib peituda vene kapital. Kitzmann aga kinnitab, et investorid pärinevad “vanast Euroopast” ja ütleb, et “nende pärast pole vaja muretseda”.


Küsimuse kohta, kui suur on ulmelise arenduse eelarve, ütleb professor, et ta ei imestaks, kui investeering tuleks kolmekohaline arv miljoneid. Ja mitte kroone.


Projektiga seotud dokumentidest nähtub, et lisaks Rosenstokile on arendaja huve esindanud teinegi sealkandis tuntud ärimees – Ain Kalmet. Tema on Kohila vallavanema Hillar ­Kalmeti sugulane. Puhtjuhuslikult. Kitzmann väidab, et Kalmet pole projektiga praegu seotud.


Nii Rosenstok kui ka Kalmet on endised kõrged vallaametnikud.
Utoopilised projektid, mis on läinud sahtlisse või vajunud varjusurma
  • 200 korterit Kalevi staadioni tribüünidele

    2007. aastal esitlesid Kalev REC ja Arco Vara Ekspressis uskumatut plaani ehitada täis Kalevi staadion. See tähendab, mitte muruplats ega jooksurada, vaid tribüünid, kuhu pidi tulema 200 korterit ning tuhandeid ruutmeetreid äripinda. Staadionit käsutava spordiselts Kalevi jaoks tundus asi liiga uskumatu.  
  • Luksuskuurort Pillapallu

    2007. aastal kirjutas Ekspress suurejoonelisest plaanist rajada Anija valda Pillapallu ridaelamute, seitsme hotelli, kasiino, golfiradade ja muu sellisega puhkekompleks, mille rentnikuks oodati Hiltonit. Projekti investoriks võinuks saada Kasahhi presidendi väimees, oligarh Timur Kulibajev.  
  • Tallink City

    Tallinki-mehed tulid 2006. aastal välja plaaniga rajada Lasnamäe külje alla 12 hektarile megasuuruses meelelahutuslinnak, mille tõmbenumbriteks oleks kujunenud aasta läbi kasutatav mäesuusahall. Tallink Cityst pidi saama lausa Tallinna “Eiffeli torn”. Viimastel andmetel projekt seisab.  
  • n Jaapani pensionäride külad Ridala ja Kadrina valdades

    2006 teatas Jaapani ärimees Kawabe, et jaapanlastele on maha müünud ligi poolsada krunti 17 hektaril Läänemaal Ridala vallas Pusku külas. Et nüüd võib alata Jaapani pensionäride puhkeküla ehitus. Paraku ei alanud, lahendust veele ja kanalisatsioonile pole siiani leitud. Kadrina valda plaanis ta arendust lausa 320 hektarile, kuid projekt takerdus kohalike vastuseisu. Viimasel ajal on Kawabet siinkandis nähtud aina harvemini.