EKSPRESSI ARHIIVIST: Uue relvaseaduse toob terrorihirm
Europarlament hoiatab, et terroristid ründavad tulevikus valitsusasutuste ja taristu asemel üha enam rahulikke elanikke.
Pesapallimütsi kandnud 29aastane Mehdi Nemmouche läks 24. mail 2014 Brüsselis juudi muuseumisse ning hakkas revolvrist ja Kalašnikovi automaadist tulistama. Kolm inimest suri kohe, üks hiljem haiglas. Rünnak kestis 90 sekundit.
Nemmouche'i peetakse esimeseks Süüria sõjas osalenud võõrvõitlejaks, kes Euroopasse tagasi pöördudes korraldas terrorirünnaku.
See ei pidanud jääma viimaseks. The Times of Israel raporteeris, et Prantsuse passiga Nemmouche kavandas järgmiseks rünnakut Pariisis Champs-Élysées'l, 14. juuli paraadi ajal.
„Kui varem ründasid separatistid valitsusasutusi, keskpanku, poliitilisi persoone, siis nüüd ründavad terroristid tavalisi inimesi ja avalikku ruumi,“ ütles möödunud nädalal europarlamendis peetud seminaril Olivier Luyckx, kes juhib Euroopa Komisjonis terrorismi ja kriisijuhtimise üksust.
Euroopa politseiagentuur Europol kasutab mõistet pehmed sihtmärgid. Pehmed on kõik sihtmärgid, mis ei suuda end kaitsta vägivaldsete rünnakute vastu. Kogu tsiviilelanikkond on pehme sihtmärk.
Europoli hinnangul pole kriitilise taristu (elektrivõrgud, tuumarajatised, transpordisõlmed) atakeerimine enam terroristide prioriteet. Uus strateegia näeb ette rahva valimatut tulistamist nagu 2008. aasta novembris Mumbais (164 hukkunut, vähemalt 308 haavatut) ja mullu novembris Pariisis (130 tapetut, 352 haavatut).
Europoli pealik Rob Wainwright hoiatab, et ISIS kavandab Euroopas, eriti Prantsusmaal, just uusi Mumbai stiilis rünnakuid.
Ka terrorismivastase võitluse nõunik Günther Sablatting räägib, et üha enam võõrvõitlejaid tuleb Euroopasse tagasi, üha rohkem rünnakud toimub väljaspool kalifaati ja ISISe juhtkond võib kolida Süüriast üle Liibüasse.
„Lõpuks ometi on Euroopa Liit üles ärganud,“ ütleb eurosaadik Monika Hohlmeier. Ta on uue terrorismivastase direktiivi raportöör. Euroopas lööb laineid ka uus tulirelvade direktiiv, samuti andmekaitse direktiiv, kus raportööriks on Marju Lauristin ja mis muuhulgas näeb ette lennureisijate broneerimisinfo, aga ka muu teabe vahetamist riikide vahel. „Pariisi sündmused näitasid, et Belgia ja Prantsuse infovahetus ei töötanud,“ tõdeb Lauristin. Pariisis tegutsenud terroristide pesa asus Brüsselis Molenbeeki linnajaos, kus üüris korterit ka Nemmouche.
Europarlamendi uurimiskeskus hoiatab ka mittekonventsionaalsete relvade ehk tuuma-, keemia- ja bioloogiliste rünnakute eest. Näiteks augustis 2014 leiti Süürias ühe füüsika- ja keemiaharidusega terroristi sülearvutist fail muhkkatku arendamise kohta.
Terrorioht on muutunud Brüsselis igapäevaelu osaks. Sildid Euroopa Parlamendi hoone ustel näitavad terroritaseme seisu (eelmisel nädalal kollane, ehk olukord polnud hull, aga ka mitte täiesti ohutu). Linnas liiguvad paarikaupa ringi soomusvestides sõjaväelased, näpp valmis automaadipäästikule vajutama. Siin-seal on pargitud sõjaväeveokid. „Null-riski ei ole olemas. Võid panna politseiniku iga kümne meetri taha, aga see ei hoia kuritegevust ära,“ ütleb Luyckx.
Kõigest hoolimata langevad üha uued inimesed terroristide võrku. Belgia telekanalid ketrasid uudiste taustal korduvalt ISISe propagandaklippi, kus terroristid lasevad õhku Eiffeli torni. Eriefektid on tasemel ja siin pole midagi imestada – stseen on varastatud Hollywoodi märulist „G.I. Joe. Kobra rünnak“. Ja see mõjub. Samuti kaadrid hukkamistest. Ka Nemmouche'il oli muuseumis rinnal kaamera, kuid see ei läinud tööle.
„Terroristid on meedia kasutamisel väga nutikad,“ ütleb Marju Lauristin. „Mõningatel juhtumitel võib propaganda olla isegi ohtlikum kui pommid.“
Eestis tundub terrorihirm olevat sama kaugel nagu Maa Kuust. Kuid see pole nii. Näiteks uue relvaseaduse eelnõu – mis põhjustas ühiskonnas valulisi reaktsioone – seletuskiri ütleb, et selle taga on Brüsseli soov muuta tulirelvade omandamine Euroopa Liidus keerulisemaks ja tõhustada võitlust illegaalsete relvadega.
Eesti ametlik terroriohu tase on endiselt madal. Kuid valitsus arvestab, et see võib tõusta juba kahe aasta pärast, kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistujamaa ja poole aasta jooksul käib Tallinnas rohkelt tähtsaid väliskülalisi.
Ning pagulasena on Eestisse jõudnud egiptlane, kes kuulus Moslemi vennaskonda. Tema kodumaal, aga ka näiteks Venemaal ja Süürias, peetakse seda terroriorganisatsiooniks.