Justiitsministeeriumi nõuniku Markko Künnapu sõnul praeguste seaduste kohaselt identiteedivargus karistatav ei ole, kuid vajadus täiendava kaitse järele selles vallas on tekkinud küll.

Künnapu selgitas, et identiteedivargused võivad isikule suurt moraalset kahju tekitada. „Selliste juhtumite arv suureneb pidevalt nii Eestis kui mujal maailmas. Seetõttu ongi isiku õiguste suhtes seaduses täiendav karistusõiguslik kaitse vaja ette näha. Olukorrad, kus keegi oma tumedate tegude tegemiseks täiesti võõra inimese identiteeti kasutab, ei kuulu sugugi vaid krimifilmide valdkonda, vaid paraku täna reaalsuseks ka Eestis," ütles Künnapu.

„Ning sellises olukorras, kus mõni tegelane on teise isiku maine kahjustamise eesmärgil kasutanud võõrast identiteeti ning tekitanud selle õigele omanikule mittevaralist kahju, on kannatanud isikul väga sageli raske enda mainet taastada või selgitada, et tema ei olnud tegelikult ühe või teise tegevuse taga," lisas ta.

Künnapu sõnul on eelnõu järgi teise isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk identiteedivarguse puhul kuriteoga tegemist siis, kui ilma nõusolekuta teise isikuna esinemise tulemusena on teise inimese õigustele või huvidele kahju tekitatud või see on toime pandud muu kuriteo varjamiseks. Samuti muutub karistatavaks eelpool nimetatud eesmärgil identiteeti puudutavate andmete edastamine ja nendele juurdepääsu võimaldamine.

Näiteks toob Künnapu siinkohal ka Eestis aset leidnud  juhtumeid, kus keegi teeb teise inimese isikuandmeid ja fotosid kasutades konto suhtlusportaalidesse ning esineb seal siis selle teise isikuna.

„Läbi taoliste n-ö libakontode siis esinetakse selle teise isikuna ning kahjustatakse tegeliku isiku mainet, huve või õigusi," selgitas Künnapu. „Samuti kuuluksid siia alla juhtumid, kus keegi avaldab teise isiku nimel solvavaid ja laimavaid artikleid või peab teise isiku nimel solvava ja laimava sisuga blogi."

Lisaks laiendatakse eelnõuga lennuohutusvastase ründe kuriteokoosseisu. Nimelt sätestab kehtiv seadus vaid piiratud juhtumid, millal lennuohutusvastane rünne on karistatav kuriteona. „Samas on praktikas kerkinud esile uusi juhtumeid, mis ohustavad lennuohutust, kuid ei ole kehtiva õigusega kaetud," ütles Künnapu.

Künnapu sõnul on nii maailma praktikas kui ka Eestis näiteks aset leidnud mitmeid juhtumeid, kus vabalt tsiviilkäibes olevate laseritega sihitakse maanduvaid või lennuväljal ruleerivaid õhusõidukeid ning pimestatakse neid juhtivaid piloote.

„Niiviisi võidakse tekitada olukord, kus häiritakse tõsiselt õhusõiduki juhtimist ning selle tulemusena võib õhusõiduk kahjustuda või hävida," sõnas Künnapu.

Eelnõuga kohaselt loetaks ka taoline tegevus lennuohutusvastaseks ründeks ja seega kuriteoks juhul, kui isik tegutses eesmärgiga kahjustada lennuohutust. Nii võib lisaks laseriga sihtimisele kahjustada õhusõiduki ohutust ka näiteks õhkutõusvate või maanduvate lennukite puhul ohtu tekitada võivate esemete viskamine lennurajale või ruleerimisteele või nende heitmine õhusõiduki suunas.