Albumi “DejaVoodoo” annab välja plaadimärk 3Pead, kelle liikmed Erkki Tero ja Janek Murd on ka heliplaadi kaasprodutsentideks.

Plaadi esitluskontsert Tallinnas toimub (täna!) 13. mail Telliskivi loomelinnakus uuel ja igakuisel live-muusikasündmusel Eesti Pops, mis päädib juulis 2011 samanimelise festivaliga. Kaasa teevad ansambel Antonina ning plaadimuusikat valivad 3Pead DJd ja Madis Nestor.

Areeni küsimustele vastab Opium Flirdi liige Ervin Trofimov (pildil paremal).

Mida on vokalist Andres Lõo liitumine Opium Flirdile juurde andnud?

Kõik toimus iseenesest. Heli, mis meil alguses tuli, oli elektrooniline ja see struktuur ning lood ise juba tahtsid, et seal oleks mingi tugev element veel peal. Näiteks vokaal siis.

Ja kuna ma olin Lõoga juba enne koostööd teinud – filmi “Taarka” juures ja veidi enne seda – , siis tuli meil ühel hetkel uus Opium Flirdi materjal jutuks. Saatsin talle lood, mis juba valmis olid. Talle hakkas see hullult meeldima, kontseptsioon ja kõik, mõtles seda omas maailmas natuke edasi ja tegi lugudele sõnad.

Me elasime tollal kõik eraldi. Mina Budapestis, Lõo Viinis ja Tallinnas, Erkki Tartus. Omavahel me näost näkku ei kohtunudki. Kui Lõo oli sõnad valmis saanud ja enda jaoks asja läbi mõelnud, tuli ta minu juurde Dublinisse, kus ma seks ajaks – möödunud sügisel – elasin, ja salvestasime vokaalid peale ja tegime lood lühemaks. Midagi sellist, et me oleks kõik ühes ruumis olnud, mänginud ja salvestanud, ei toimunud. Saatsime salvestisi teineteisele läbi interneti.

Muusika on teil endiselt kinematograafiline, omaettegi jutustav.

Ma arvan tagantjärele, et kui Lõo oleks lugude tegemise juures kohe algusest olnud, oleks lood kõvasti lihtsamad ja seda kinemaatilist asja oleks vähem olnud. Vokaal on nii mõjuv element, et polnuks tarvis. Aga jah, lood olid enamasti enne Lõod valmis. Proovisime kogu muusikas nii kino kui laulja koos tööle panna.

Millele võiks kuulaja teie uuel plaadil eriliselt tähelepanu pöörata?

Arranžeeringutele. See oli minu jaoks uus asi. Varem ei olnud me sellele nii keskendunud. Enam me ei rahuldunud sellega, et võtta üks jupp, üks loop, ja teha sellele lõputult midagi peale. Võib-olla seepärast kah, et elutempo läks kiiremaks ja tahtsime sellist vahelduvat ja huvitavamat muusikat.

Seal on ka päris palju peidus väikesi detaile ja trikke, mis tulevad ehk välja alles mitmendal kuulamisel.

Mulle endale meeldib teiste albumitel kuulata seda, kus on helid füüsiliselt salvestatud. Kui ma selle ära taban, on mul eriti hea meel. Näiteks, et see klaver on lindistatud pikas betoonist ruumis, kus kõik vastu kajab, või siis hoopis vanaema verandal. Ma ei tea muidugi, kes sellised asjad võib ära kuulda, aga mul endal on selline fixe.