Vaba tarkvara eestlaste ehitatud karbis
Linutop on VHS-videokasseti suurune täiesti vaikne Linuxit kasutav pisiarvuti, millega saab teha kõike, mida igapäevases kontoritöös vaja: sirvida veebi, vahetada välksõnumeid, vaadata-kuulata meediafaile, koostada ja muuta tekstidokumente, lugeda .pdf-vormingus faile, helistada VoIP-telefoni abil ning pidada turvalist andmesidet.
Pisikesse karpi on surutud päris palju riistvara. Linutopi südameks on AMD Geode LX 700 single-chip arvuti, mis sisaldab nii protsessorit kui ka audio- ja videokaarti ning USB 2.0 liideseid. Opmälu on Eestis valminud karbis 256 MB, sellele lisandub 512 MB tarkvara tarvis.
"Tänapäeval on 80% arvutikasutamisest veebi sirvimine," selgitab üks Linutopi loojaid Martin-Éric Racine. Tema sõnul rahuldaks Linutopi sarnane karp suure osa inimeste arvutikasutamise vajadused täielikult - seda nii kodudes kui ka firmades, valitsusasutustes, avalikes internetipunktides ja mujalgi.
"Linutop ei konkureeri PCga," räägib Arteci asutajate hulka kuuluv ettevõtte juht Gustav Poola. "Need arvutid ei olegi mõeldud inseneridele ega mänguritele. Need on mõeldud kasutajatele, kes kirjutavad e-kirju, vaatavad veebi, täidavad dokumente, sisestavad infot. Selle jaoks ei ole vaja poolekilovatise toiteploki ja kolmegigahertsise protsessoriga arvutit."
Prantslaste idee
Linutopi areng algas Prantsuse ettevõtja Laurent Bervas' ideest. Eesmärk oli luua lihtne ja odav masin, mis suudaks rahuldada 80% kasutajate nõudmised. Samuti oli üheks eesmärgiks luua odav ja standardne arvuti arenguriikides kasutamiseks. Sama moodi nagu MIT Media Labi juht Nicholas Negroponte veab projekti "Igale lapsele sülearvuti" (One Laptop Per Child), millega soovitakse varustada arengumaade lapsed 140 dollarit maksvate sülearvutitega.
Inspiratsiooni Linutopi loomiseks sai Bervas Marokost, kus hakati interneti infrastruktuuri looma alles hiljuti. Marokos ei kohta iganenud tehnoloogiaid, vaid internetisüsteemide ehitamiseks kasutatakse kohe kogu uut tehnoloogiat, millele arenenud riigid on alles vaevaliselt üle minemas. Racine'i sõnul võib Marokos vabalt juhtuda nii, et vett tuuakse küla kaevust ja hiljem aetakse kodus Skype'i internetitelefoni kaudu juttu Kanadas elavate sugulastega.
Ideed, mis viisid lõpuks Linutopini, avaldas Bervas oma blogis, mida sattus lugema Helsingis elav ja Québecist pärit endine bassimängija ja vaba tarkvara propageerija Racine, kes hakkas tegelema Linutopi tarkvaraarenduse haldamise ja tarkvara valikuga. Nendega liitus hiljem veel konsultant Frédéric Baille - mees, kes aastaid varem Silicon Valleys Compaqis töötades aitas kaasa iPaqi pihuarvuti sünnile.
Puudu oli veel riistvara. Racine oli aastaid varem Eesti andmeturbefirmas Privador töötades kokku puutunud siinse maineka riistvaraarendaja Artec Designiga. Sellest ajast on pärit ka tema esimene isiklik Linuxit kasutav terminalarvuti Thincan. Racine tõigi tänavu aprillis Eestisse Bervas' ja Baille', et nad saaksid Arteci tehnoloogiaga tutvuda.
Prantslastest ettevõtjatele jäi Eestist väga hea mulje. Kõikjal leviv traadita internet ning Arteci suured kogemused riistvaradisaini vallas panid alguse koostööle, mille tulemusena juba oktoobris sündis Linutop.
Arenguruumi jagub
Linutopi kujul on tegu Arteci Thincani edasiarendusega. 2001. aastal ümmarguse purgikujulise nn thinclient'ina (lihtne arvuti, mis on vaja kasutamiseks ühendada serveriga) alguse saanud Thincan on aastate jooksul läbi teinud paar muutust. Aastal 2002 muutus värviline purk stiilseks, kuid lihtsa välimusega karbiks.
Tänavu uuendas Artec ka Thincani karbi sisu. AMD Geode SC seeria kiibid asendati AMD Geode LX seeriaga. Linutoppi lisati ka rohkelt mälu: püsimälu maht kasvas 32 megabaidilt poole gigabaidini ning operatiivmälu 128 megabaidilt 256ni.
Linutop on pärinud eelkäijalt Thincanilt mõned probleemid. Näiteks puudub Linutopil hetkel patarei kellaaja salvestamiseks ja õige aja teada saamiseks peab aparaat käivitumisel ühendust võtma mõne ajaserveriga. Thincani sarnasel thinclient'il pole vaja kellaaega meelde jätta, sest selle saab serverilt, kuid Linutopil on rakendusi ka tingimustes, kus internetiühendus puudub.
Samuti on Linutopil veidi probleeme jõudlusega. Arendusversioonil, mida proovida sain, oli näiteks raskusi reaalajas YouTube'i videode mängimisega. Osalt on siin süüdi ka Linuxile mõeldud Flashi brauserilisand ehk -plugin, sellega on ennegi probleeme olnud. Õnneks tuleb peagi välja plugini uus versioon.
Ka tarkvara valik tekitas veidi küsimusi: tekstitöötlusprogrammina kasutusel olev Abiword ei toeta täielikult Microsoft Wordi formaati ja GStreameril põhinev meediapleier Totem ei suuda mängida mõningaid kinniseid meediaformaate nagu näiteks Apple'i Quicktime.
Teisest küljest kasutavad Linutopi lähimad konkurendid samasugust tarkvaralahendust. Linuxi ja Abiwordi võib leida peale Linutopi ka Easy Gate'ist, Negroponte sülearvutist ja Nokia 770-seeria pisikesest internetiarvutist.
Linutopi kindel eelis on väike voolutarve. Arvuti koos monitori, hiire ja klaviatuuriga tarvitab umbes 30-35 vatti, samas kui tavalistest PC-tüüpi arvutitest võib tihti leida juba poolekilovatiseid toiteplokke.
Lisaks on PCdel mitmeid liikuvaid komponente, mis kipuvad kuluma. Ventilaatorid lakkavad aja jooksul töötamast, kõvakettad surevad ja viivad digitaalsesse Toonelasse ka neil olnud andmed. Samuti on vaja personaalarvutis tarkvara uuendada, paigaldada turvapaikasid ja hooldada arvutit muul moel.
Linutopil liikuvad osad puuduvad ning see suurendab töökindlust. Tarkvarapaikade eest hakkab hoolitsema tulevikus ehitatav keskne uuendamisteenus. "Tegu on arvutiga, mida inimene saab kasutada, ilma et see tekitaks mingit muret või peavalu," väidab Racine.
Arvuti vastavalt vajadustele
Kogu Linutopi projekti juures on üks huvitavamaid aspekte turundus: projekti eestvedajad tahavad lasta kasutajatel ja arendajatel endal otsustada, mida Linutop peaks sisaldama. Kuna kogu Linutopi riistvara on avatud, dokumenteeritud ning jooksutab täiesti tavalist ja avatud lähtekoodiga Linuxit, võib igaüks oma Linutopi tarkvaraga teha, mida soovib. Linutopi autorid loodavad, et sel moel tuleb kasutajate hulgast rohkelt ideid ja tarkvara Linutopi täiustamiseks.
Racine selgitab Linutopi marketingistrateegiat Nabaztagi jänese näitel: "Nabaztagi jänes on USB-mänguasi. Lihtne plastjänes, mis liigutab kõrvu, mängib muusikat, räägib ja muudab värvi. Selle valmistanud firma pani alguses üles vaid paar pilti ja tellimisvormi. Inimesed tellisid, mängisid ja kirjutasid jänesele tarkvara, et see saaks teha mitmesuguseid toiminguid. Tänapäeval loeb jänes ette uudiseid, teatab uutest e-kirjadest ja SMSidest, hoiatab ummikute eest ja suudab isegi kopeerida teise Nabaztagi jänese liigutusi."
Samas ei looda Racine ainult arendajate ja kasutajate initsiatiivile, vaid tal on kindlad plaanid toote turustamiseks nii Euroopas kui ka Põhja-Aafrikas. "Üks prioriteet on meil Maroko," sõnab ta, "kuid üllataval kombel on Linutopi vastu huvi üles näidanud ka mitmed Eesti väikefirmad."
Hetkel küllaltki soolane, 250 euro ehk 3900 krooni suurune hind on tingitud Racine'i sõnul sellest, et kõik tootmiskulud on koondatud kokku ühte väikesesse tootepartiisse. Samas ta ennustab järgmise aasta esimese kvartali jooksul viie tuhande selleks ajaks juba "Made in EU" sildiga Linutopi tootmist. Samuti peaks hind vähenema ning lähenema alguses planeeritud 150 euro ehk 2300 krooni tasemele.
