Abilinnapea Taavi Aas loodab, et midagi väga nihkesse ei lähe, ent nendib: “Kui kiviaega ei oleks tulnud, siis me ei räägiks sellest probleemist. Kiviaeg on seadnud uued takistused.”


Kedagi selles süüdistada on raske. Keegi ei teadnud, et arheoloogilised kaeva­mi­sed võivad nõuda nii palju aega. ­Õigemini kõik teadsid, et selline võimalus on olemas, aga sellega ei arvestatud.



Venimise põhjused on Duboviku sõnul järgmised.


  • Maa alt tuli ootamatult välja kiviaeg. Proovišurfid seda ei näidanud. Tegemist on unikaalse avastusega Tallinna linna keskel, mis vajab põhjalikku uuri­mist ja pikendab kaevamisi.
  • Proovišurfid näitasid läbiuuri­mist vajava kultuurikihi paksuseks ligikaudu 40 cm, ent see on kohati meetri jagu paksem. Proovišurfid ei saagi kõike näidata, sest see on hea õnne peale minek – mõni 4ruutmeetrine auk ei saa anda täit infot kogu 5000ruutmeetrise ala kohta. “Vabaduse väljakul tehti mitu proofišurfi, kuid kiviaeg on ju tegelikult liivakiht ning kui sealt keraamikakilde ei leia, siis ei saagi seda tuvastada,” selgitab Dubovik.
  • Ei jätku arheolooge, kes juhendaksid kaevajate tööd.
  • Eesti suurimate kaevamistega kuhjusid kõik arheoloogiaprobleemid üheks raskesti lahendatavaks segapuntraks.
  • Asjaga hästi kursis olev arheoloog Jaan Tamm lisab eeltoodule veel neli põhjust.
  • Linn tegi plaane liigoptimistlikult. Ei pööratud tähelepanu sellele, mis proovikaevamistel välja tuli. Arvati, et läheb nagu Moskva kohviku pool, kus sai teha palju kopatööd.
  • Lasti mööda õige aeg arheoloogiliste lisajõudude kutsumiseks – seda oleks pidanud tegema suvel. Talvel ei saa ajada arheolooge vähese raha eest hullupööra tööd rügama.
  • Kogu Vabaduse platsi värk käib ülejala – töid on tehtud kinnitamata projekti alusel. Kui üldkehtiva korra järgi kõigepealt uuritakse, siis projekteeritakse ja lõpuks ehitatakse, siis siin tehti kõike korraga.
  • Muinsuskaitse sai projekti kinnitada alles 30. septembril. Riigihange, mis toimus enne, oli puuduliku dokumentatsiooni baasil, ei ehitajad ega uurijad adunud, et seda tähtaega ei ole võimalik järgida.

Savisaar tahab enne valimisi särada


Spetsialistid pakuvad, et kui praeguse töövõimsusega edasi kaevata, läheb Vabaduse väljaku arheoloogiliseks läbiuurimiseks aega tuleva aasta lõpuni. Linnapea Edgar Savisaar on aga välja kuulutanud, et tahaks avada väljaku taasiseseisvumispäeval, 20. augustil ehk enne tuleval sügisel toimuvaid kohalikke valimisi. Seetõttu ooda­takse arheoloogidelt töö valmimist kevadeks. See on aga arheoloogide sõnul asjade hetkeseisu puhul võimatu.


Kui kiviaega poleks leitud, võiks kaevetööde juhi Villu Kadaka sõnul tööd isegi linnavalitsusele sobivas graafikus olla – ehkki sellist lepingut, et kevadeks olgu tööd valmis, ei ole. “Ükski mõistusega arheoloog ei teeks lepingut, et näiteks 1. märtsiks on 5000 ruutmeetrit läbi kaevatud. Kunagi ei tea ju, mis võib välja tulla,” ütleb ta. Seetõttu tehakse lepinguid järk-järgult näiteks järgmise 200 ruutmeetri peale eelmise lõigu valmimisel.


Miks siis mehed kiiremini ei kaeva? Arheol oogiafirma AGU-EMS juhataja ­Guido Toosi sõnul toimuvad kaevamised niigi kiirendatult – tavaliselt uuritakse kivi­aega mitu korda rahulikumas tempos. “Kõik firma ressursid on Vabaduse väljakule rakendatud. Me peame praegu kogu aeg teistele töödele ei ütlema.” Kui Dubovik leiab, et lisajõudude palkamisega peaks tegelema erafirma, siis Toosi sõnul on AguEMS sõlminud kokkuleppeid vaid 1500m2 läbikaevamiseks.


Ülejäänud 3500m2 kaevamisel kavatseb AguEMS osaleda, kuid ei suudaks seda kindlasti tervikuna soovitud tähtaegade jooksul läbi kaevata.


Arheoloogide põud


Miks siis rohkem inimesi ei palgata? Tuleb välja, et see pole ka hea tahtmise juures üldsegi lihtne – Eestis lihtsalt pole arheolooge, kes tuleksid Vabaduse väljakut kaevama!


Nn lihtkaevajaid leiaks muidugi, kuid nende tööd peab juhendama ja üle vaatama professionaalne arheoloog. OÜs AGU-EMS on projektiga hõivatud kõik kolm arheoloogi.


Objektil kaevab 30–35 inimest. Kui arheolooge oleks rohkem, saaks rohkem inimesi kaevata.


Kadakas: “Helistasime läbi enamiku neist Eesti arheoloogidest, kellest oleks ooda­ta, et nad võiks kaevama tulla.”


Toos: “Inimesed on teiste töödega seotud, see ei ole ainuke objekt Eestis.”


Abilinnapea Taavi Aasal jääb üle nentida: “Selle ajastu eksperte on Eestis raske saada ja millegipärast arheoloogid pelgavad välitöid. Mulle jääb arusaamatuks, miks nii unikaalne objekt arheolooge ei tõmba, sest nii suuri kaevamisi linnas enam lähiaastatel ei tule.”


Terviseprobleemidele viidates keeldus ka Jaan Tamm, kellele Dubovik tegi ettepa­neku appi tulla: “On üsna selge, et radikuliidihaige mees ei saa talvel kuhugi auku ronida.”


Arheoloogide tööpäevad on koos kontoritööga praegu 12tunnised, öötundidest kirjutatakse eelmiste kaevamiste aruandeid. Hiljuti tuli maadelda ka lumega. Ühe telgi (kaevatakse peamiselt telkides) ja selle kõrval oleva sügavama kraavi tuiskas lumi viimase tuisuga paari meetri jagu täis. Välitööd pole talvel kerged.


Eeldataval leiukohal töötati ekskavaatoriga



Tamm selgitab, et Eestis on kaht tüüpi arheolooge – väli- ja kabinetiarheoloogid.


Arheoloog Vladimir Sokolovski, kes oma firmaga OÜ Tael on varem linnale nii mõnegi töö teinud, on aga praegu kusagil “hallil” alal. Nimelt tuli välja, et mitmel pool, kus OÜ Tael pidi arheoloogilist järelevalvet teostama ning kus oli eeldada, et leidub keskaegne kultuurikiht, Sokolovski mingit kultuurikihti ei tuvastanud ja kõik rändas kopaga minema. Pehmelt öeldes kahtlustatakse teda mitteteaduslikus lähenemises. Dubovik ei julge Sokolovskiga enam diili teha.


Aga kus on siis kõik teised? Ainsana on lootust, et appi tuleb Aivar Kriiska all töötav arheoloog Peeter Talvar – pärast seda, kui on lõppenud kino Sõprus ees toimuvad purskkaevu ehitamiseks vajalikud kaevamised. Siis saab asjade käiku väheke kiirendada. Jaan Tamm ütleb, et “nüüd, kui asi hakkab kõrbema, on lihtne kõik ­arheoloogide kaela ajada.”


Linn kurjustas riigiga ja hellitas Leedot


Tamm toob huvitava näite linnapoolsete nõudmiste vahest Vabadussamba juures, kus tellijaks riik, ja “all-linnas” ehk samba all, kuhu linn rajab koostöös ­Vjatšeslav Leedo firmaga parklat.


“Mäe peal nõuti viimastki prügikastijoonist, mäe all aga alustati kõ ike enne, kui projektki valmis. Tegelikult ei tohi kaevamislubagi väljastada, kui pole projekti pole,” ütleb ta. Sellise ülepeakaela lähenemise puhul on probleemid kerged tekkima.


Olukord on jõudnud sinnamaani, et Dubovik ja arheoloogiafirma uurivad, kas oleks võimalik importida arheolooge Soomest või Lätist. Seegi pole lihtne, sest Duboviku sõnul otselepingut nendega teha ei saa ja nad tuleks lepingu tegemiseks kohaliku “mütsi” alla võtta.


Kas see õnnestub? Kas Vabariigi esindusväljaku avamine lükkub edasi? Seda ei tea praegu kindla peale keegi.


Aas loodab siiski väljaku sügisese avamise peale, kuid lisab: “Õige oleks võtta üks päev korraga.”


Tamm hoiatab: “Me ei tea, milliseid üllatusi võib veel samba nõlva ja alumise osa vahelisest kontakttsoonist tulla.”