VABADUSSAMBA REPORTAAŽ: On ta siis, mis ta on, nüüd ta on! FOTOD KA!
Kell 20: Nõrk esmamulje
Tulen koos oma kalli raseda naisega Harjumäelt alla Vabaduse platsi poole. Neitsitornist pisut allapoole tõkestab meil tee naisvabadusvõitleja, seljal kiri „Meeskond". Tee on suletud, ütleb ta, kui küsida. „Sest see on kinnine ala," vastab ta võrestiku vahelt, välistades oma terasest loogikaga igasuguse edasise vestluse.
Tuleb minna ringiga, mis siis, kuigi üks turist lastakse just läbi. Taani kuninga aia kaudu Harju tänavale, ja edasi -- saab ligi. Jõuame platsile. Näha on, et ehkki suursündmuseni on kolm tundi aega, seisab teatud kontingent eriti pateetilisi isikuid juba võre ääres. Veidi kahju, eriti vanemaealistest kodanikest, kaua ju peavad seisma? Kõrval on aia taga seatud üles istmeteread valitud isikutele.
Kaitseväe orkestri saatel kõlavad kahesajaliikmelise ühendkoori esituses viimased helid Urmas Sisaski oopusest „Pro Patria", mis ta spetsiaalselt selle sündmuse jaoks on kirjutanud. Halvasti kõlavad, paraku, helipilt on kehv lihtinimese kõrvale.
Suundume Viiralti vabaõhukohvikusse.
Kell 21: „Meeskonna" naised tegutsevad, nagu peab
Rahvast koguneb. Viiralti kohvik on täis karvaseid ja sulelisi, kellest mõned röögivad. On kohati ebameeldiv. Paigal hoiab teadmine, et Andrus Kivirähk lubas väikse intervjuu. Kell 22.30, kui algavad Ivan Orava peied. Ja ka teadmine, et tuleb ausalt toimuvast raporteerida.
Viiraltist väljub uue samba kõrval asuva Vabaduskella autor Leo Lapin, kes teretab rõõmsalt möödaastuvaid politseinikke, ühel neist on pudel mundri peal pooltaskus, ei tea, kas kelleltki konfiskeeritud. Läheme teeme väikese ringkäigu platsil ja avastame kollaste tutimütsikestega lapsed, kes jagavad, ilmselt kaitseministeeriumi tungival palvel, kõigile sinimustvalgeid lipukesi. Viiralti kohvikuproua imestab - ise tegite või? Avastame ka üllatusega, et vahepeal on avatud pääs Vjatšeslav Leedo kohviku juurde endiste tenniseväljakute juurde. Mitte, et Leedo huvitaks, aga läbipääs on tore.
Sõdureid rivistatakse üles. Lippudega tegelased kõnnivad Harjumäe peal. Üks õnnetu jalgrattur, kes veel suht hajusalt täidetud platsi keskel on korraks seisma jäänud, kupatatakse „Meeskonna" poolt karmilt minema. Mm, hiljem näeme rulluiskudega tegelasi, ei tea, mis neist küll saab.. Võtke jalanõud jalast või kaduge minema?
Ekspresslane Andrei Hvostov läheb mööda, et teatades, suundub Raekotta kaitseministeeriumi vastuvõtule. Teada on, et ka Kes-Kusi peatoimaja Juku-Kalle Raid viibib millegipärast seal. Ilmselt viibib seal veel väärikaid isikuid, aga neist ma ei tea sel momendil midagi.
Kell 21.30 juhtub midagi erakorralist, mis kõik paneb kokku kogunenud rahva ohhetama. Süttivad vabadussamba ümber olevad prožektorid ja sambal tõmmatakse kott seljast. Varem kui keegi oodata oskas.
Kell 22: Savisaar on taeva all
Mööduvad inimesed „Savisaare pallikestega". Nii hakkasin nimetama siniseid, musti ja valgeid kimpu seotud õhupalle, millel Tallinna logo peal, ning mida jagasid ninasarviku särgiga tegelased. Räägitakse, et Savisaar kutsuti ka Raekotta Kaitseminni üritusele, aga kui ta sai aru, et talle seal sõna ei anta, öelnud ta, et siis ta ei tulegi. See, kas ta siis läheb Hundisilma või vaatab toimuvat linnapea kontori akna pealt, seda rääkijad ei teadnud.
Levivad teated, et kellegi venelasest tuttav oli venelaste foorumil näinud teadet, et praegu ongi õige aeg korraldada uus pronksiöö. Tuleb tulla sinna, kus Aljoša varem oli, ja lähebki lahti! Huhuu! Nähtud olla ühte Vene lipuga tegelast. Samas, rahvast on juba nii palju, et kuhu nad mahuksid?
Suurel ekraanil, mis on paigaldatud samba kõrvale, hakatakse näitama Vabadussõja kaadreid. Hvostov paneb endale rinda „Orava tähe", milleks on Raekojas jagatud väike ristimumm. Vabaduse platsi kohal, kõrgel taevas, hõljuvad ülevalt „Savisaare pallikesed". Savisaar on taevas.
Kell 22.30: Saabub rahvakirjanik Andrus Kivirähk (LOE INTERVJUUD SIIT). Algab ametlik Ivan Orava ärasaatmine. Kivirähk avaldab rõõmu, et nii palju inimesi on tulnud kadunukest ära saatma, ja märgib, et päris maha pole teda mõtet kanda, sest kindlasti kirjutab Eesti vabadusvõitleja oma tegevusi ka põrgust. Lilli pole ka mõtet tuua, enne kui 1. septembril, kui Oraval on sünniaastapäev. Siis!
Kell 23.00: President alustab kõnega, öeldes seda, mida asjakohaselt vaja. Paraku on Viiralti kohviku juurde kuuldavus kehv, kuigi rahvas seisab vaikides püsti ja kikitab kõrvu. Mõned vaatavad Viiralti kohviku telerisse... Jah, sealt mitte ainult näeb, vaid ka kuuleb paremini!
Rahvast on juba nii palju, et inimesed trügivad Viiralti kohviku laudade vahelt läbi, suhteliselt asjatu lootusega pääseda lähemale tõotatud maale..
Pärast Presidendi kõnet õnnistavad jumalasulased samba sisse. Teadjamad isikud märgivad, et juudi rabi, kes küll Raekojas oli, pole küll nähtaval. Ent olek on nii harras, et õlekõrre murdmine oleks kuritegu.
Süttib vabadussamba rist heleda leegiga, võiks öelda. Siis, kui kostab rahulolematuid hõikeid, süttib kogu sammas. Ja rahvas on vaimustuses. Jah, see on tore hetk.
Ja rahvas kuulab hingestatult Sisaski suurteost.
All Kuku klubist kostab ka muusika. Seal algas disko. Kõlab "Eestlaseks olen, ja eestlaseks jään..."
