Kuni Saksamaa laboritest vastus tuleb, saavad meie ehitus­spetsialistid ja materjaliteadlased vaid oletusi teha.

Ükski küsitletud Tehnikaülikooli professoritest ei olnud oma nime all nõus nähtust kommenteerima, sest neid ei ole ametlikus ekspertiisiks ligi lastud. Küll aga käivad nad huviga sammast "lihtkodanikena" vaatamas. Teadlased ei pea võimalikuks, et värvimuutus on tekkinud ehituskonstruktsioonidest, betooni ja metalli reaktsioonidest. Teatud aluseline reaktsioon tuleks kõne alla juhul, kui betoon oleks vastu klaasi, aga ta ei ole. Ja metall on klaasi suhtes neutraalne.

Ehitustööde projektijuhi Telora-E juht Kalev Pikaru laiutab samuti käsi. Kaitseministeeriumi pressinõunik Meeli Hunt ütleb, et kuna vabadussammas oli "võtmed-kätte-tellimus, siis vastutavad tšehhid sada protsenti ja seni on meil raske midagi öelda."

Salapärase punetamise seletusi on mitu:

• Tolm. Klaasi pinnal võib tekkida staatiline elekter ning tolm võib sellele koguneda. Pole aga loogiline, et tolm koguneb vaid paarile plokile.

• Seen. Mingi mikrofloora võiks seal tekkida ainult sel juhul, kui sinna pääseb niiskus. Kas aga pääseb, pole teada.

• Klaasi "keetmisel" tekkinud anomaalia. Juba talvel käis kaitseministeeriumi ja Sans Souci vahel ärev kirjavahetus, kuna osa klaasplokke olid kollaka tooniga, lisaks leiti ühest plokist suitsukoni ja nöörijupp.

• Rooste. Betooni valatud metallvardad roostetavad. See ei ole nii lühikese aja jooksul võimalik, seda enam, et ehitises on kasutatud roostevaba terast.

• Valgusefekt ehk Haapsalu Valge Daami sündroom. Sel juhul peaksid laigud muutuma sõltuvalt päevavalgusest, aga nad ei muutu.

• Paranormaalne nähtus ehk Torino surilina sündroom - me saame veel aastasadu imestada, kuidas Vabadussõjas langenute veri sambaklaasile immitseb.