Et arseen on suuremale osale elusolenditest mürgine aine, oleme aimu saanud juba Agatha Christie krimilugudest. Aga need pisikesed elusolendid ammutavad just arseenist eluks vajalikku energiat.


Valguse kaasabil sünteesivad nad endale orgaanilist ainet ise. Niisiis tegelevad fotosünteesiga nagu rohelised taimedki, kuid erinevalt viimastest ei tarvita nad fotosünteesireaktsioonides hapnikku, vaid hoopis arseeni. Sierra Nevada mäestiku lähedal paiknevasse järve voolab läbi maapõuekivimite rohkesti arseeni sisaldavat vett.


USA geoloogiakeskuse teadlane Ronald Oremland ja tema kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et arvatavasti on tegu evolutsioonilises mõttes väga iidsete mikroorganismidega. Oremlandi teooria järgi tekkis arseenil põhinev fotosüntees miljardeid aastaid tagasi ajal, mil elu oli Maal alles äsja tekkinud ning ei atmosfääris ega ka ookeanivees leidunud hapnikku. Sel ajal võis arseen eluks hädavajalik element olla.


Alates 1990. aastatest on selliseid kummalisi, arseeni ”hingavaid” baktereid avastatud paarkümmend liiki.


”Kui meie hingame sisse hapnikku ja välja süsihappegaasi, siis need bakterid hingavad sisse arseeni oksüdatsiooniastmega kolm ning välja arseeni oksüdatsiooniastmega viis,” selgitab Oremland.