Vajame tõsiseltvõetavat ja kasvavat Euroopat
Balti riikide ajaloos ei ole olnud puudu katsumustest ja raskustest, kuid oleme neist alati edukalt üle saanud - olime küllalt tugevad, et ellu jääda, oma riiklust kaitsta, seada endale eesmärgid ja nende saavutamiseks edasi liikuda. Leedu, Läti ja Eesti ei kartnud võtta vastutust, kui nad võitlesid õiguse eest olla iseseisvad ja kujundada ise oma tulevikku. Nii mõnigi arvas, et see on võimatu, kuid meie - kolm väikest Läänemere-äärset riiki - ei andnud alla ja saavutasime suurima eesmärgi: tõestasime, et suudame olla oma saatuse sepad. Meie visadus, pühendumus ja otsusekindlus tõid meid tagasi Euroopa rahvaste perre. Võime tõepoolest öelda, et Balti riikide ajalugu on edulugu: kroonika, mis põhineb visioonil, tarmukal tööl ning pühendumusel oma riigile ja selle kodanikele.
Leedu on Balti riikidest esimene, kes võtab enda kätte Euroopa Liidu Nõukogu tüüri, ning hiljem antakse see ülesanne edasi Lätile ja Eestile. Selle poolaasta alguses nihkub Euroopa poliitiline kese Balti riikide piirkonna suunas, kus asub tema geograafiline keskpunkt. Eesistujariigi roll on võimalus saada uusi kogemusi ja näidata, et me oleme suutelised vastutama mitte ainult enda, vaid ka teiste eest; ning et me suudame kujundada ja vastu võtta otsuseid, mis toovad heaolu ja jõukuse Euroopa perre tervikuna.
Me oleme Euroopa Liidu eesistujariik raskel ajal ja kuigi Euroopa majandus näitab taastumise märke, tuleb veel palju tööd teha. Majandusprobleemide lahendamises võivad Balti riigid eeskujuks olla. Majandus- ja finantskriis tabas meid väga valusasti, kuid me võtsime vastu poliitilisel tahtel ja poliitilisel vastutusel põhinevad vajalikud otsused. Tänu sellele pidasime vastu ja tõestasime, et valitsuse ja rahva ühiste jõupingutuste abil suudame püsti tõusta ja edasi liikuda. Mis veelgi tähtsam, me väljusime kriisist tugevamana ja ei ole sugugi üllatav, et prognooside kohaselt kujuneb Balti riikide majanduskasv 2013. aastal kõige kiiremaks.
Leedu eesistumise ajal kasutame kindlasti oma kogemusi võitluses majandusprobleemidega. Nii kogemuste kui ka teadmiste põhjal teame, kui tähtis on järjekindlalt ja vastutustundlikult finantsstabiilsust hoida.
Praegu on meil vaja tõsiseltvõetavat Euroopat. Peamiste meetmete hulgas, mida tuleb rakendada, on pangandusliidu (ingl Banking Union) loomine, tugevam maksujärelevalve ja majanduspoliitika suundade tõhusam kooskõlastamine Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse edu nimel.
Peame leppima kokku mitmeaastase finantsraamistiku ajavahemikuks 2014-2020 (ingl Multiannual Financial Framework)niipea kui võimalik, tagamaks, et ELi eelarvelised vahendid jõuavad liikmesriikideni õigel ajal ja et alustatud projekte viiakse edukalt edasi. Me nõuame ka ELi finantssüsteemi tugevdamist, et see muutuks kriisidele vastupanuvõimelisemaks.
Püstitatud eesmärkide poole püüeldes ei saa me keskenduda üksnes kasinuspoliitikale - meil on vaja kasvavat Euroopat. Selleks läheb meil vaja poliitilist ühtsust, sest Euroopa Liit säilitab oma konkurentsivõime ja positsiooni üleilmsel turul ainult siis, kui ta jääb solidaarseks. Finantssolidaarsus kriisi taustal on selge märk sellest, et meie Euroopa Liidus tegeleme oma ühiste probleemidega konstruktiivselt ja vastutustundlikult; seepärast oleme valmis otsima parimaid lahendusi ja püsima konkurentsivõimelisena.
Kasvav majandus aitab toime tulla ka sotsiaalsete probleemidega. Me saame aru, et kestlik majanduskasv nõuab võimalikult suurt tööhõivet. Meil on hea meel, et suutsime mitme viimase aasta jooksul vähendada Leedus noorte töötust kuue protsendi võrra ja me töötame selle nimel, et rakendada vastuvõetud asjaomaseid meetmeid kõikjal ELis, et pakkuda noortele garanteeritud võimalust saada tööd või kutsealast koolitust. Uute töökohtade loomiseks on vaja võtta vastu suur hulk meetmeid; seetõttu toetame tugevalt teadustöö ja innovatsiooni arendamist. Väga tähtis on liikuda edasi tegevuskavaga digitaalarengu (ingl Digital Agenda), mis avab uusi võimalusi nii ELi kodanike kui ka ettevõtjate jaoks. Internetiteenused on kõige kiiremini kasvav segment ja ka Leedu pöörab sellele oma eesistumise ajal erilist tähelepanu.
Ometi lasub Euroopa Liidu probleemide - konkurentsivõime tugevdamine ja töötuse vähendamine - lahendamise suurim potentsiaal ühtsel turul (ingl Single Market). Ja kuigi EL on saavutanud selles valdkonnas märkimisväärset edu ja on loonud ühisturu, mille sarnast maailmas ei ole, seisab kaupade ja teenuste vaba liikumise ees siiski veel liiga palju takistusi. Et ELi kodanikud ühtsest turust rohkem kasu saaksid, tuleb meil need takistused võimalikult kiiresti kõrvaldada. Mis tähendab, et meil on vaja ühtset turgu süvendada - eelkõige teenuste valdkonnas.
Kogu Euroopa Liidus vabalt pakutavad teenused hakkavad tõhusalt uusi töökohti looma ja aitavad kaasa ELi SKP kasvule.
Mõistagi on ELi jaoks majanduskasvu stabiilsuse saavutamisel lähimas tulevikus kõige tähtsam luua ühtne energiaturg, mis kindlustaks katkematud energiatarned konkurentsivõimelise hinnaga. Senini oleme me olnud energiasaar Euroopa Liidus, seepärast toetame ELi jõupingutusi energiajulgeoleku suurendamiseks energiataristu tiheda ühteliitmise ja energiavõrkude integreerimise, ELi energia siseturu ehitamise lõpuleviimise ja ELi ühtse energiaalase välispoliitika jätkamise teel.
Kahtlemata on ELi Läänemere piirkonna strateegia (ingl EU Strategy for the Baltic Sea Region) ja tugevdatud piirkondlik koostöö Leedu, Läti ja Eesti jaoks väga tähtsad ning oma ELi eesistujariigi perioodil kavatseb Leedu töötada nende eesmärkide saavutamise nimel. Naabritelt õppimine, ühiste teadus- ja äriprojektide arendamine on majanduse arengu edendamise tähtsaimad elemendid ning seda märgatakse ja tunnustatakse kogu Euroopas üha sagedamini.
Siseprobleemidele keskendudes ei saa me unustada ELi välispartnereid ja avatud Euroopa visiooni. Selles valguses on strateegilistel partneritel, kellega me edukalt kaubandussuhteid arendame, iseäranis suur tähtsus. Vabakaubandus strateegiliste partneritega aitaks kaasa majanduskasvule ning me peame ergutama ja edasi viima vabakaubandusläbirääkimisi selliste ELi partneritega nagu USA ja Jaapan.
Leedu eesistumisperioodil pannakse erilist rõhku ELi idapartneritele. Loodame, et idapartnerluse tippkohtumisel (ingl Eastern Partnership), mis toimub selle aasta novembris Vilniuses, luuakse vajalikud tingimused ELi ja idapartnerluse riikide sügavamaks, tõhusamaks ja vastastikku kasulikuks koostööks. Meie huvides on laiendada demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku ruumi. Seega, hoides ukse lahti oma naabritele ja partneritele, tugevdame ka oma suutlikkust hakkama saada esilekerkivate julgeolekuprobleemidega. Avatumad kaubandussuhted hakkavad kindlasti teenima ettevõtjate huve Euroopa Liidus, sealhulgas Balti riikides.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemise periood on aeg, millal saab vahetada teadmisi kogu Euroopaga ja anda olulise panuse Euroopa tuleviku ehitamise heaks. Me teame, et ei vastuta ainuüksi enda eest ja et palju tähtsat tööd tuleb ära teha - ja me oleme selleks ülesandeks hästi valmistunud. Töötame kõvasti, et jätkata kolme Balti õe - Leedu, Läti ja Eesti - edulugu ning muuta Euroopa veelgi tugevamaks.
Link Leedu erilehele:
http://www.issuu.com/ekspressmeedia/docs/leedu
