Ja siis tegi keegi nalja (see vist oli Lang), et seal võiks olla Kunstiakadeemia.

Ja siis ühel hetkel polnudki see enam nali.

Juulis 2002 kirjutati protokoll, kus justiitsminister Märt Rask, Tallinna abilinnapea Rein Lang ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla sõlmisid kolmepoolse tegevusplaani, et Keskvangla hoonetesse (Kalaranna 2 ja 2a) saaks tulevikus Kunstiakadeemia. Ja aprillis 2003 anti valitsuse korraldusega kinnistu üle Riigi Kinnisvara ASile, et see seal nende ideede vaimus edasi toimetaks.

Palju Patareisse minek maksma läheb?

Kui palju ehitusse investeerida, kui ruttu see valmis saab ja kuidas kinnistut pärast kasutatakse, selle peavad rektor Keskküla ja Riigi Kinnisvara AS juhataja Enn Teimann omavahel kokku leppima.

Kaalukam sõna tundub olevat Teimannil. Kui Teimann ütleb Keskkülale, et nii väikese raha eest nad vanglat ei renoveeri, siis Keskküla ei saa Teimannile vastu vaielda, et renoveerid küll!

Keskküla südant rahustab asjaolu, et valitsuse korralduse järgi peab objekt pärast renoveerimist Eesti Kunstiakadeemia käsutusse antama.

Nii Keskküla kui ka Teimann on tellinud ekspertidelt prognoose, kui palju ehitusse tuleks investeerida.

Tuntud kinnisvarafirma arvates (kelle nime jätab Keskküla enda teada) saaks hakkama, kui ümberehituse ruutmeeter maksaks 5700 krooni. Pluss poolteist miljonit lammutustööde eest, kulud teedele, haljastusele, valgustusele. Kokku 85 miljonit krooni.

AS Restor on pakkunud ruutmeetri hinnaks 15 tuhat kuni 17 tuhat krooni.

Enn Teimann veel kriips rohkem: “Ma olen aasta otsa öelnud, et ruutmeetri hind tuleb 15-21 tuhat. See tähendab, et kulud jäävad 380 miljoni juurde.”

Annaks jumal, et see arv väiksem oleks, lisab Teimann. Ta kordab seda loosungit veel mitmel korral.

Keskküla kalkuleerib, et kui kortermajas peab igasse korterisse vedama vee ja kanalisatsiooni, siis ülikoolil niisugust asja vaja ei ole ja võiks veel odavamalt läbi tulla. Kinnisvarafirma oli võtnud hindamisel aluseks sotsiaalkorterite hinna.

Teimann jälle arvutab, et bürooruumide ruutmeeter maksab tavaliselt 10 tuhat krooni, aga siin on olukord keerulisem. (Teimann: "Keegi ütles, et ainult katus maksab 20 miljonit.")

Keskküla arvab, et kui kõike restaureerida ei jõua, võib ju osa konserveerida ja siis edasi teha, kui raha on.

Keskküla loodab rahvusvahelistele programmidele

Euroopas on palju atraktiivseid vanu vanglaid, mis on taastatud ja kohandatud avalikuks kasutamiseks. Euroopa vanglate regenereerimisprojekt Reprise 1999-2001 ühendab viit Euroopa vanglat. Need vanglad asuvad Itaalias, Kreekas, Saksamaal, Rootsis ja Inglismaal ja Euroopa komisjon rahastas nende taastamist ja avalikku kasutusse andmist 50 protsenti ulatuses.

Teine võimalik koht, kuhu Patarei taastamiseks pöörduda, on Euroopa Investeerimispank (EIB). Siit saab pikaajalist pangalaenu projektidele, mille sihiks on:

a) kultuuri-ja arhitektuuripärandi kasutuselevõtt;

b) inimkapitali areng (haridus);

c) uurimistöö ja tööstuse areng.

Kõik need kolm valdkonda ongi Keskküla hinnangul Patarei ülesehitamise ideelised alustalad.

Enn Teimanni arvates pole raha kunagi takistus. Peab ainult hea projekt olema.

“Pangas on raha küll ja küll. Kui paneme pangas korraliku lepingu nina alla, kus on ära näidatud, kuidas tulevane rentnik pärast kulud katab, pole häda midagi. Aga kui pank vaatab, et tulevane rentnik ei suuda kulutusi katta, on laenu saamine keeruline. Ja Kunstiakadeemia paneb ennast ise ka raskesse olukorda, kui ta üle jõu käivaid kohustusi võtab.”

Siin on koht, kus Keskküla ja Teimann saavad asjadest erinevalt aru

Keskküla loeb paberitest välja, et riik taastab hooned Kunstiakadeemia tarbeks.

Ja kui maja valmis, maksab Kunstiakadeemia pärast renti.

Teimann saab asjast nii aru, et Kunstiakadeemia tasub pärast ehituskulud ja objekt jääb lõpuks ikka riigi Riigi Kinnisvara ASi omaks.

See vaidlus on meestel veel vaidlemata.

Teimann ohkab ja ütleb, et kinnistu omanik on riik ja riik on ära määranud, mis siia tuleb. “Muidugi oleks parem, kui oleks konkurss, et kes oleks tulevane rentnik.”

Pole võimatu, et Kunstiakadeemia ei saagi patareisse

Rektor Keskküla visandab mitmeid väljavaateid.

Esiteks muidugi variant, et Patarei taastatakse Kunstiakadeemia tarbeaks. Et valitsus peab kinni oma investeeringute plaanist ja toetab ehitust 70 miljoni krooniga.

Võib juhtuda ka nii, et Riigi Kinnisvara AS ja Kunstiakadeemia ei jõua lepingute sõlmimiseni. Riigi Kinnisvara AS müüb Patarei hooned kellelegi alghinnaga maha või müüb kallimalt. Või laseb seista ja ootab, millal hind tõuseb (nagu Preatoni ootab, millal tema lihakombinaadi varemed hinda lähevad) ja müüb enampakkumisel maha. Või jäävad lihtsalt varemed nagu Tondi kasarmud ja Rottermani kvartal.

Võimalus olevat ka see, et hoonestusõigus antakse Eesti Kunstiakadeemiale. Moodustatakse sihtasutus või leitakse vähempakkumisel ettevõte, kes suudab erakapitali kaasata.

Patarei

1830. aastatel rajati Vene tsaari Nikolai I käsul massiivne kaarjas kaitserajatis ehk patarei koos meeskonnaruumidega. 1919 kaotas merekindlus sõjalise otstarbe.

1920. aasta 15. mail avasid Eesti võimud endises patarei kasarmus arestimaja ning nimetasid hoonekompleksi sama aasta 15. mail Tallinna Keskvanglaks.

2002. a detsembris lõpetas Keskvangla aktusega oma tegevuse

Patarei rekonstrueeritavates hoonetes leiaksid endale uued ruumid Kunstiakadeemia, kinnistutel aga praeguse Pedagoogikaülikooli ja Kunstiakadeemia tudengite ühiselamu, täienduskoolituse keskus ja spordikeskus.

Ligi sada 110ruutmeetrist võlvitud kahuriruumi on võimalik vaheseintest puhastada. Need on õpperuumideks sobiva suurusega.

Konverentsiruumi jaoks pannakse katuse alla pool siseõuest.

Kõrvalhooned lammutatakse ja ümbrus heakorrastatakse.

Vesilennukite angaari (mis siin pildil ei paista) võiks kasutusele võtta Heureka keskusena, akvaariumina, tehnika-, teaduse-, keskkonna- või meremuuseumina jne.

Mis edasi juhtub?

Riigi Kinnisvara AS ja Kunstiakadeemia kuulutavad välja projekteerimise lähteülesande.

Riigi Kinnisvara AS kuulutab välja konkursi projekteerimiseks.

Valmib projekt.

Selgub ehituse hind.

Riigi Kinnisvara AS kuulutab välja konkursi peatöövõtja leidmiseks.

Aga projekteerima saab hakata alles siis, kui vanglaruumides veel praegugi tegutsev vanglate keskhaigla mujale viiakse. See omakorda seisab probleemi taga, et Jämejala parki seda ehitada ei saa.