Valetamise eest trahv 1000 korda väiksem kui Armeeniasse tehtud "investeering"
Mille eest GILDi trahviti?
GILDi juhtide investoritele ja meediale tehtud avalduste kroonika.
Finantsinspektsioon teatas jõulude eel, et trahvis GILDi fondijuhtimisfirmat 250000 krooniga. Finantsinspektsioon selgitas välja, et GILD riskifond omas Armeenias vaid maavarade uurimislitsentse, mitte kaevandamisõigusi nagu avaldati investoritele ja avalikkusele. Finantsaruannete järgi on GILDil Armeenias kinni ligi 300 miljoni krooni.
Tõnno Vähk 03.11.08 kirjas investoritele
Oleme täna mitmete oma suuremate investeeringutega väljumise või väärtuse defineerimise lõpufaasis. See käib eelkõige meie investeeringute kohta Bulgaarias, Ukrainas ja Armeenias. Ukraina ja Armeenia investeeringutest soovime väljuda 3-4 kuu jooksul või varemgi.
Jätkuvalt loodame märkimisväärset potentsiaali eriti Armeenia investeeringutest. Näeme, et suur huvi meie sealsete investeeringute - kaevanduslitsentside - vastu on veelgi kasvanud viimaste turuliikumiste taustal. Olles üks suurimaid väärismetallide varude omanikke Armeenias, oleme me hästi positsioneeritud realiseerimaks nende varade märkimisväärset potentsiaali.
Tõnno Vähk 27.01.09 Kroonikale
«Me ei ole sattunud petturite ohvriks. Tõmmatud on meelevaldseid seoseid ühe endise Armeenia ministriga, kes selleks ajaks, kui meie investeerisime, oli ametist lahkunud,» räägib riskikapitalifondi juht Tõnno Vähk. «Omame ka hõbeda, vase, molübdeeni ja muude polümetallide ja ka marmori kaevandamise litsentse. Kaevandusalane seadusandlus on Armeenias tugev ja seal riigis on esindatud mitmed suured rahvusvahelised korporatsioonid.»
Rain Tamm 2009 juuli Äripäevale
Armeeniasse investeerimine oli teadlik valik. Eelmise aasta kevadel oli see valdkond atraktiivne ning Armeenia kaevandust puudutavad seadused on eesrindlikumad kui Eestis, sõnas Tamm."Riskivabaks seda investeeringut kindlasti ei nimetaks, aga tolle aja kontekstis tundusid need mõistlikud riskid. Olid olemas kontaktid ja võimalus osta," märkis Tamm ja lisas, et kui vahepeal on vase ja kulla väärtus põhjas ära käinud, siis nüüd tuleb vaeva näha, et kasutada uusi võimalusi likviidsust tekitada.
Tõnno Vähk 14.08.09 kirjas Eesti Ekspressile
Melorama grupi holdingettevõttena ei oma muidugi otse osalusi Armeenia ettevõtetes. Melorama grupp on suur ja koosneb 30-40 ettevõttest ja Armeenia osalusi omavad teised grupi ettevõtted. Seal on varasid ka muid lisaks litsentsidele.
Tõnno Vähk 26.08.09 Äripäevale
Me ei saa kommenteerida täpsemalt, kellelt ja mis tingimustel on varad ostetud, sest seal on ranged konfidentsiaalsuslepped. Samuti võib see oluliselt kahjustada praegu käivate läbirääkimiste tulemusi mitme võimaliku investoriga.
Meil ei ole mingit vajadust avalikult oma investeeringuid puudutavaid detaile jagada, see info on kättesaadav meie investoritele, avalikkusele pole see oluline ja selle avaldamine saab fondi ja investoreid ainult kahjustada. Melorama on suur grupp ja emaettevõte ei ole ise otse ühegi Armeenia ettevõtte omanik. Samas seaduse kohaselt saavad litsentside omanikud olla vaid Armeenia ettevõtted. See selgitab ka, miks kaevandussektorisse otse Küproselt raha ei tule.
Endise keskkonnaministriga pole meil midagi pistmist. Kui meie investeerisime, oli ta ametist lahkunud.
Teie väited (Armeenia ajakirjaniku abil kogutud info) on ilmselt õiged, kuid ebarelevantsed ja neil puudub sisu meie seisukohast.
