Aasta 2005, 16. novembri viimased tunnid. Pirita-Kosel Lükati teel asuva valge kolmekorruselise kortermaja lähedusse on kogunenud mitukümmend morni ja erutatud inimest. Politseinikud. Ajakirjanikud. Need, kelle määratlemine tekitab probleeme. Suitsetavad, pomisevad midagi, näpivad telefone, kiikavad maja poole ja žestikuleerivad ägedalt. Õhk praksub adrenaliinist. Vaid mõni tund varem, pisut enne kella 21 pragises siinsamas automaadivalang, mis tappis nimeka kriminaali – allilmaliidriks ristitud Kalev Kure. Mõrvarid ootasid meest ta koduukse ees ja tapsid Kure pereliikmete silme all.

Neli ja pool aastat pärast mõrva valitseb endiselt teadmatus, kes ja miks Eesti organiseeritud kuritegevuse üheks otsustajaks peetud mehe tappis. Versioone oli palju, kuid ametlikult pole kellelegi tänaseni kahtlustust esitatud.

Ent tänavu kevadel kerkis Harju maakohtus esile uus, seni kuulmata versioon Kure mõrva tagamaadest. Selle esitas suures narkoäris süüdistatav Ahliman Zeinalov, kellele kuulub Tallinnas mitu menukat aseri rahvusrestorani.

Zeinalovi sõnade kohaselt võis Kure mõrvaga olla seotud spordikaupade äri ajanud Margo Mittal. 2005. aasta kevadel, rääkis Zeinalov, pöördus tema poole rahvuskaaslane Amid. Amid palus Zeinalovil võtta ühendust Kalev Kurega, kes võlgnes Amidi heale sõbrale Mittalile juba pikemat aega 1,5 miljonit krooni ning vältis kokkusaamisi. Mille eest ja mis asjaoludel Kurg Mittalile võlgu jäi, Zeinalov teada ei tahtnud. Kuid palus Kurge, et too Mittaliga kohtuks.

Edasine Zeinalovit ei huvitanud. Kuni mõni kuu hiljem jõudis temani kuuldus, et Mittal kahtlustab teda ja Kurge kokkumängus. Kurg olevat Mittalile võla tagastamise asemel hoopis Zeinalovile mingi summa maksnud ning sel moel ennast võlast Mittali ees vabaks ostnud. Zeinalovi väitel oli Mittal nördinud. Seetõttu olid aserite, Kure ja Mittali vahelised suhted 2005. aasta septembris, vaid kaks kuud enne Kure mõrva, väga pingelised. Oma viimases sõnas juhtis Zeinalov tähelepanu, et Kurg tapeti automaadist, aga Mittal oli umbes samal ajal tegelenud hulga automaatide salakaubaveoga.

Kes see salapärane Margo Mittal on? 39aastane tallinlane pälvis avalikkuse tähelepanu esimest korda kolm aastat tagasi. Märtsis 2007 pidas Kapo Tallinnas Pallasti tänaval kinni Leedu numbritega veoauto, mille kastis 95 PPS-püstolkuulipildujat ja mitu tuhat padrunit. Eestist Leetu planeeritud relvaveoga seoses vahistati neli meest, sh varem karistamata Mittal. Kinni võetud mees osutus kapo jaoks kuldaväärt allikaks: tema ütlused aitasid kohtulahendini jõuda nii mainitud relvaloo kui veel terve rea mastaapsete salakaubavedude asjus: näiteks tonni amfetamiini valmistamiseks vajaliku tooraine vedu Venemaalt ja mitmekümne kilo marihuaana Leedust Eestisse toomine.

Mittalist sai ka Kapo ja Riigiprokuratuuri peamine allikas aserite narkoprotsessil. Ta rääkis, kuidas ta tutvus 2004. aasta suvel spordilaagris kellegi Mirza Jamaloviga. See on Ahliman Zeinalovi tädipoeg. Hollandis käinud mehena rääkis Mittal uuele sõbrale lugusid tulpidemaa liberaalsest suhtumisest kanepitoodete tarvitamisse. See äratas Jamalovis huvi ning ta tegi ettepaneku lükata käima vägev narkobisnis. Mittal leidiski Hollandis sobiva kontakti ja leppis kokku tehingu hinnas – 40 kilo hašišit 30 000 euro eest.

“Asi läks konkreetseks augusti lõpu poole,” rääkis Mittal. “Raha sain Ahliman Zeinalovilt, tema restoranis Šeš Beš. Esimene rahasaamine toimus naljakalt. Ahliman andis raha laua alt. Istusime tema restoranis laua taga, sisse minnes viimane saal, laud oli akna ­ääres, andis selle, oli üsna suur rahapatakas, nii eurosid kui kroone.”

Mittal kirjeldas detailselt, kuidas ta andis Amsterdami kesklinnas vahakujude muuseumi ees raha ja renditud auto oma kontakti, jamaikalase Nebu kätte. Too lahkus pooleks tunniks ja tagastas rendiauto, mille pagasiruumis olidki hašišikastid.

Esimese õnnestunud tehingu järel, väitis Mittal, muutus Zeinalov juba usaldavamaks. Hiljem aga lausa kiivaks, nõudes, et Mittal kellegi teisega peale tema narkoäri ei ajaks. “Ahliman konkreetselt ütles, et kui mingi aja pärast või üldse saab kuulma, et ma tegelen selle teemaga edasi, siis tulevad väga suured probleemid. Et võtab kõik mulle kallid inimesed ümbert ära,” tunnistas Mittal.

3. detsembril 2007 võtsid kapo ametnikud Zeinalovi Tallinna lennujaamas kinni. Nädal hiljem vahistati ka Jamalov. Kuigi mehed olid valmis vabastamise eest mitu miljonit krooni kautsjonit tasuma, jäeti nad vahi alla. Rahvusvaheline skandaal puhkes jaanuaris 2008, kui president Toomas ­Hendrik Ilves külastas Bakuud. Riigivisiidi ajal kogunes ühele Bakuu peatänavale sadakond piketeerijat, sh vahistatud meeste emad. Nad kandsid meeste vabastamist nõudvaid ja Eesti võimude omavolile viitavaid plakateid. Emad lubasid alustada näljastreiki, kui ausaid ärimehi kauem kinni peetakse.

Miks oli vaja aseritel kohtus teatada, et Mittal võis olla seotud Kure mõrvaga? Nii üritati lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Esiteks näidata kohtule, et Margo Mittal on Zeinalovi-Jamalovi vastu ütlusi andes soovinud neile “Kurega kahasse pihta pandud” 1,5 miljoni krooni eest kätte maksta. Kuna Mittal oli süüdistuse peamine tunnistaja, siis oli aserite huvides õõnestada tema usaldusväärsust.

Kohtunik Märt Toming nende lennukat versiooni uskuma ei jäänud. Ta pidas aserite juttu absurdseks: “Heites Margo Mittalile tapmise kahtluse varju, ei ole läbi mõeldud seda, et võlgniku kõrvaldamine võlga tagasi ei too.”

Kui Kurg tõepoolest võlgnes Mittalile suure summa raha, siis oli Mittali huvides, et võlglane oleks elus ja suudaks raha tagasi maksta.

“Kohus leiab, et süüdistatavate Zeinalovi ja Jamalovi versioon Margo Mittali kättemaksust nende kohta ütluste andmisel on esitatud läbimõtlematult, on tõendamata, on ebaloogiline, ei ole tõepärane ega usutav, mistõttu ei pea kohus seda ka usaldusväärseks,“ kirjutas Toming oma otsuses.

31. märtsil mõistis Toming restoranide Bakuu, Šeš Beš ja Kiš Miš omaniku Zeinalovi narkoäri eest 14,5 aastaks vangi. Lisaks määras ta Zeinalovile varalise karistuse rohkem kui 11 miljoni krooni ulatuses. Aastateks mõisteti vangi ka narkoveos osalenud Jamalov, Roman ­Vaštšenko, ­Aleksandr Kaldma ja Margo ­Mittal, samuti kaks leedulasest autojuhti. Advokaadid on kohtuotsuse edasi kaevanud. Ekspressi andmetel on Zeinalovi ja Jamalovi kaitsjad rajanud oma apellatsioonid nimelt Mittali ja Kalev Kure vahelistele suhetele, lootes sellega Mittali tunnistused kahtluse alla seada.

Kes oli Kalev Kurg?

Juba 1980. aastatel kinni istunud Kurg tõusis 1990. aastate alguses kurikuulsa eestlaste allilmarühmituse ehk nn Linnuvabriku grupeeringu liidriks. Mais 1993 osales ta Tallinnas Järve Neste tanklas tulevahetuses, kus hukkus üks ja said vigastada kaks toona mõjuka Permi grupeeringu juhtfiguuri. Pärast verist juhtumit elas Kurg mõne aasta USAs, kus sattus võimude vaatevälja katsega smugeldada riigist välja püstoleid. 90ndate lõpus naasis mees Eestisse ja haaras liidripositsiooni siinses allilmas, kus vahepealsete aastate jooksul enamik tema kunagisi konkurente oli tapetud või vangistatud.

Kure 40. sünnipäeval Pirital Flamingo ööklubis oli külaliste seas poliitikuid, ärimehi ja tippsportlasi. Meedia kippus politseiinfole tuginedes märkima, et Kurg on üha enam nähtavast allilmaelust tagasi tõmbunud – ei osalenud enam ise läbirääkimistel, taandas end ohtlikest otsustest ja saatis ebamugavatele kohtumistele kellegi oma alluvatest.

Enne surma tegeles Kurg peamiselt kinnisvaraga, aga ka näiteks motokrossi toetamisega, spondeerides Eesti krossimeste osalemist mainekal Rahvuste Krossil. Kure kui krossisõbra panust tunnustas sügisel 2005 ka praegune Ekspress Grupi tegevjuht Gunnar Kobin: “Kalev oli suur mootorrattaspordi toetaja. See, kuidas ta enda tutvusringkonnast selle raha suutis kokku ajada, väärib mütsi mahavõtmist, olenemata sellest, mis tema äritavadest või elukommetest räägitakse. Kuid vaevalt, et ta seda raha püstoliga käis välja ajamas.”

Kure mõrvale järgnes kuritegevuse-ekspertide ja ajakirjanike seas terve versioonide rahe: arvati näiteks, et Kurg keeldus vabatahtlikult loovutamast siinse kuritegeliku maailma eestikeelse sektori pealiku positsiooni Assar Paulusele.

Või siis, et Kurg maksis eluga selle eest, et Eesti võimud said kätte Lõuna-Ameerikast siia saadetud ja Iisraelist pärit kurjategijatega seostatud kokaiiniketta. Ka spekuleeriti, et Kure mõrva põhjuseid tuleks otsida hoopis Lätist või tema “liiga soojadest suhetest” uurimisorganitega. Tema ärasaatmisele Kaarli kirikus saabus suur hulk Eesti allilmaga seotud inimestest, kuid ka näitlejaid, muusikuid, advokaate ja ärimehi.

Profid ei usu aserite versiooni Kalev Kure mõrvast

? Endine tipp-politseinik Koit Pikaro: Julgen oma kogemustele toetudes väita, et pigem on tegemist linnalegendiga. Kes seda usub, on lihtsameelne või lihtsalt rumal. Nad proovivad selle jutuga põhiteemalt tähelepanu kõrvale juhtida.

? Politsei menetlusbüroo juht Ivo Kolk: Versiooni tuleb kontrollida. Tähelepanuta see kahtlemata ei jää. Kuni pole tõestatud vastupidist, ei saa ka sajaprotsendilise kindlusega öelda, et üks või teine versioon ei pea paika või pole võimalik. Paraku ei sobi mul avaldada oma arvamust käimasoleva menetluse kohta.

? Endine tipp-politseinik Andres Anvelt: Aserite jutt on kohtu eksitamiseks mõeldud vale, millel võivad siiski olla teatud kokkupuuted tõega.

? Riigiprokurör Margus Kurm: Ei soovi kriminaalasja kohta midagi rääkida enne otsuse jõustumist.