Valitsus kolitakse Toompealt ära
Tuleviku arhitektuuri märksõnad on tervislikkus ja lihtsus. “20 aastaga joonistuvad välja keerukate süsteemide vead,” usub arhitekt Margit Aule. “Kasutajad ja elanikud on pettunud ka passiivmajades, sest need tehnoloogiad on vananenud.”
“Samas on just tehnoloogia lisandumine see, mis annab juurde säästlikkust,” toob paradoksi välja Ülar Mark. “Euroopa direktiiv nõuab, et juba kümne aasta pärast oleksid kõik ehitatavad majad nullilähedase energiaga ehk passiivmajad.”
“Tulevikus toimub selge jagunemine: ühed majad muutuvad väga tehnoloogiliseks ning teisi inimesi huvitab väga lihtne maja,” väidab Mark. “Kihistumine suureneb veelgi – kes tahab tervislikult elada, näiteks akent avada, maksab juurde.”
Mõlemad usuvad, et kipsplaat on 2031. aastaks väljasurnud liik. “Põhjamaades toimus kipsplaadistamine 20–30 aastat tagasi ning nüüd tõmmatakse neid seintest välja, et vaadata, mis seal taga on – kuupmeetrites seeni,” näitlikustab Mark.
Aule unistab, et tekkida võiks üks meie kliimavöötmesse sobiv materjal, mis oleks ühtaegu nii konstruktsioon kui soojustus, praeguse kihilise seina asemel. “Pärast seda võiks toimuda arhitektuuris ka vormi mõttes muutused,” loodab ta leida väljapääsu kastide ehitamisest.
Konverentsil TED esitles Justin Hall-Tipping hiljuti uusi nanotehnoloogilisi materjale, mis muudavad tulevikus meie ettekujutust majadest. Ta näitas süsiniku baasil valmistatud läbipaistvat materjali, millega on võimalik maja nii kütta kui ka jahutada ilma muude energiaallikateta. Teine kilelaadne materjal tootis päikesevalgusest elektrit ja oli võimeline seda ka säilitama. See tähendab, et tulevikus ei vaja me ei radiaatoreid ega elektrijaamu, sest nende tööga saavad hakkama meie aknaid ja seinu katvad imeõhukesed materjalid. http://www.ted.com/talks/ justin_hall_tipping_freeing_ energy_from_the_grid.html
Ülar Mark ei usu, et 20 aastaga tekiks maailmas nii tohutu rahaline ülejääk, mis paisataks kinnisvarasse tohutu kallite lahenduste tegemiseks.
Tehnoloogiaajakirjanik Mart Parvel on rohkem usku elukeskkonna revolutsiooni: “Aastal 2031 suheldakse majaga kõnetuvastuse ja viibete kaudu. Palju kõrgtehnoloogiat on selleks ajaks kogunenud küttesse. 20 aasta pärast soojendatakse inimesi, mitte ruume endid. Vett soojendab kraan, mitte ei aja torud seda mööda maja ringi. Majaelanikel on profiilid, millest maja aru saab – kui palju kedagi soojendada, millise temperatuuriga vett pakkuda.”
Intelligentsesse majasse usub ka Aare Baumer Energiakeskusest: “Ta on selline rahulik tegelane, mis on mu ajulainetega ühendatud ning keerab nõnda soojakraani, seinade läbipaistvust ja muud.”
Baumer näeb, et kesklinna tekib rohkem tunneleid. “Mina elaksin parema meelega üldse maa all, sest selline labane asi nagu vihm takistab mind tööle minemast,” põrutab ta.
“Mulle tundub, et mõtted tehnoloogiast viivad inimesed selleni, et delegeerida elamise funktsioon tehnoloogiatele,” sõnab Mark. “Elusolemise tunne on ikkagi siis, kui sulle vihm sajab vahepeal näkku ja sa pead käsitööd tegema.” Seetõttu ei usu ta, et inimesed saadetakse maa alla, sest meil on tarvis päikest, valgust ja õhku.
Arhitekt Villem Tomiste usub, et nii Tartus kui ka Tallinnas on jõutud selleni, et ühes ehitatakse jõe äärde ja teises mere äärde palju elamise ruumi juurde. “Tekib linnas elamise tunne,” summeerib ta.
Aule loodab, et aastaks 2031 on Linnahallist tehtud korralik konverentsikeskus. “Seal lähedal võiksid olla ka Eesti Rahva Muuseum, Rahvusooper, Rahvusringhääling,” unistab Aule. Ka Mark kinnitab, et nende tähtsate hoonete viimine äärelinna on “täielikult eilne päev”.
“Need on sümbolid. Need on ikoonilised ehitised,” rõhutab Mark. “Kelle käes on võim, seal ees peab saama inimene mässata, seal ees peab olema lihtsalt ligipääsetav väljak. Nii on see olnud standardselt juba mitu tuhat aastat.”
Kas ruumiliselt Toompea nurka suletud Eesti valitsus muudab asukohta aastaks 2031? “Jah, kindlasti,” on Ülar Mark veendunud.Tagasi tulevikkuRaadio 2 R ja L (kordus) kl 13–15
Kommenteeri tulevikku: www.r2.ee/tagasitulevikku
Järgmises saates: Transport aastal 2031
Eksperdid: Siim Kallas, Euroopa Komisjoni transpordivolinik; Hardo Aasmäe, majandusgeograaf
