Valitsus pelgab rahutuste puhkemist

Kolm nädalat tagasi kinnitas valitsus riiklike hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte.

Dokumendi kohaselt on suurima tõenäosusega hädaolukord massirahutus.

Mäss võib kaasa tuua üksikud hukkunud, kohest haiglaravi vajavate kannatanute arv küünib 170ni. Varaline kahju jääb tõenäoliselt 50–199 miljoni krooni piiresse.

Mässu puhul ei räägita?“tavalistest” väljaastumistest, mille politsei peaks likvideerima lisajõududeta, vaid sellistest sündmustest, mis halvavad korrakaitse mitmeks päevaks.

Hädaolukorda tekitavaid ohte loetletakse paberis üles tosina ringis, alates spordi- ja meelelahutusüritustest kuni ebaõige meediakajastuseni (Eestit vapustasid Soome koolimõrvad ja nende kajastamisel tuleb olla ettevaatlik, sest see võib anda eeskuju).

Kõige rohkem seostatakse võimalikke rahutusi majanduslangusest tulenevate ohtude ja poliitiliste mõjudega, kusjuures äramärkimist leiavad tööstuspiirkondade rahvuslik koosseis ja nende manipuleeritavus ning töötuse kasv Venemaal. Samuti jaanuarisündmused Lätis ja Leedus.

Dokument ütleb, et Põhjamaade praktika kohaselt vajab massirahutuste mahasurumine iga kümnenda politseiniku eraldi väljaõpet. Eestis vajaks sellist täiendusõpet kohe 45 politseinikku.

Masside ohjamise esimese astme koolituse on täiendavalt läbinud juba 40 inimest.

Politsei peab soetama ka varustust. Näiteks kiiremas korras tuleb muretseda kuus pneumaatilist granaadiheitjat koos kahepäevase laskemoonavaruga (2 x 500 tk). Samuti vajab riik?pisargaasi käsigranaate.

Paberil märgitakse, et vastavad granaadid ja heitjad on olemas K-komandol, kuid sealsete granaatide killud võivad silma lennates tappa ega sobi seetõttu masside ohjamiseks.