Väljast Panda, seest suur
Fiat on seda ennegi teinud. Ehitanud väikese auto loosungi all “kõik nagu suurel”. Esimene seda filosoofiat järginud sõiduk oli legendaarne Topolino. Muidugi on asja sisu vahepeal muutunud ja kunagised imeasjad saanud enesestmõistetavaks.
Fiat on seda palju teinud. Võitnud Euroopa Aasta auto tiitli. Ja enam kui üks kord on juhtunud, et praktilises elus pole tiitlivõitja suutnud läbi lüüa. Lihtsalt teostus pole ideedele järele jõudnud.
Pürgib kõrgusse
Kas nüüd on kõik teisiti? Fiat ehitas uue Panda, pakub seda väga mõõduka hinna eest ja varustab (ostja soovil) paljude lisadega. Ja võitis taas kord Aasta auto tiitli. Fiati tugevus on alati olnud hinna ja selle eest saadavate omaduste suhe – põhiline kriteerium, mille alusel hindab sõidukeid Aasta auto žürii. Muidugi võib irooniliselt muiata: “Teame, teame – homme hakkab roostetama ja ülehomme jupid küljest kukkuma.”
Panda paistab piltidel märksa suurem kui tegelikkuses. Optilise pette tekitab napi pikkusega (354 cm) võrreldes suur kõrgus – tervelt 154 cm. See on ilmselt ka ainus viis, kuidas neli inimest nii väikesele pinnale enam-vähem mõistlikult ära mahutada. Püstine isteasend on vältimatu, kuid sugugi mitte ebamugav. Sisenemine-väljumine muutub aga hoopis lihtsaks. Tugeva plussi lisab ka viieukseline kere (“nagu suurtel”), sest tavaliselt leiab miniautodelt vaid kaks või kolm ust. Õlg-õla-kõrval-tunne ei jäta Pandas sõitjaid hetkekski maha, kuid vähemalt esiistmel ei pea kitsikuse üle kurtma. Taga, hmm… no ütleme nii, et täiskasvanud inimene kannatab selle välja. Kõrgus päästab jälle, muidu oleks tagaiste tõeline piinapink.
Kõigepealt oli hääl
Tegin Panda juhiukse lahti ja kuulsin Häält. Sellist kummalist surinat, mille saatel robotid ulmefilmides oma mehaanilisi jäsemeid liigutavad. Ilmselt peegeldas minu näoilme sügavat arusaamatust. “Pole midagi, see peabki nii olema,” ütles autot üle andnud Itaalia Auto müügijuht minu kimbatust märgates.
Muidugi! Proovisõidu Pandal on Selespeed-automaatkäigukast ja selle hüdraulikasüsteemi pump käivitub automaatselt iga kord, kui juhiuks pärast pikemat pausi avatakse. Sellest see suringi. Aga võrdlus robotitega on täiesti omal kohal. Selespeedi sisu on nimelt tavaline viiekäiguline, millel vahetusmehhanism robotiseeritud. Piltlikult öeldes liigutavad käigukangi ja vajutavad sidurit hüdrosilindrid. Varem on Selespeedi kasutatud Alfa Romeodel, Panda jaoks on süsteemi lihtsustatud. Selespeed võib töötada täisautomaatselt, kuid võimaldab ka käsitsi käike lülitada.
Kui väikesed kiiksud kõrvale jätta, töötab Selespeed hästi. Ka odavatele poolautomaatidele omane jõnksutamine käiguvahetustel on peaaegu kõrvaldatud. Vaid esimeselt käigult teisele üleminekul on selgelt tunda, kuidas kiirendava auto nina korraks alla vajub ja siis jälle ülespoole kerkib. Ilmselt püüab juhtprogramm võimalikult säästlikult läbi ajada ja käiguvahetus toimub liiga madalatel pööretel.
Proovisin mõistagi ka kõik käsitsivahetuse nipid järele ning mida kõrgemad pöörded ja kõrgemad käigud, seda sujuvamalt vahetused kulgevad. Omaette ooper on ka käikude allapoole vahetamine, mootoriga pidurdamine praktiliselt puudub.
Tasuta lõunaid pole olemas
Panda imeodav hind on muidugi tugev peibutis. Kuid terve mõistuse hääl ütleb, et kokkuhoid saab toimuda ainult millegi arvelt. Mille?
Kabiinis ringi vaadates võib üht-teist aimata. Plastdetailid on hallid ja kalgid – ehk odavad. Active-varustuses Pandal on olemas nii elektrilised aknatõstukid kui ka elektrijõul liigutatavad peeglid. Nende lülitite asukohad – vastavalt keskkonsoolil ja esiistmete vahel põrandal – panevad aga mõtlema. Miks just selline ergonoomikavaenulik lahendus? Võibolla õnnestus kokku hoida mõni meeter elektrijuhtmeid? Korrutage paar võidetud eurosenti nüüd loodetava aastatoodangu mahuga…
Mis veel? Kellad armatuurlauas on väikesevõitu ja natuke liiga kirju kujundusega. Sama käib ka reisiarvuti (lisavarustus) tabloo kohta. Tulede ja kojameeste lülitushoovad roolisambal liiguvad nii suure amplituudiga, et esiti ei julge neid nii palju liigutadagi. Pakiruumi luuki ilma võtmeta avada ei saa.
See-eest sõiduomadustes pole järelendmisi tehtud. Panda on kergelt alajuhitav, kuid tegelikult igas olukorras etteaimatava käitumisega. 1,2liitrine mootor oma 60 hobujõuga tundub olevat tehnoloogia üleeilne päev, kuid järeldustega ei maksa kiirustada. Jõuallikas osutub ootamatult paindlikuks teeb Pandast päris vilka sõiduki.
Disain 3
Tehnika 3
Kiirus 3
Nauding 2
Praktilisus 4
Hind 5
Järeldus: Fiat tegi seda jälle!
