Vampiirimaa päikselised rannad
Musta mere Rumeenias paikneva ranniku äärde pole ei kohalikel ega ka turistidel asja enne 1. maid. Nimetatud kuupäev ei sümboliseeri seal riigis aga erinevalt teistest endistest idabloki maadest mitte töörahva püha, vaid suve algust. Samuti on paljudel rumeenlastel kombeks seda päeva tähistada Musta mere ääres telkides ning lõket tehes, lõpetades sellega nädal aega kestnud üleriikliku sööma- ja joomaorgia. On ju päev varem lõpule jõudnud kohalik rahvuspüha number üks, mida meie valdavalt mitte-ortodoksne ühiskond tunneb lihavõtete nime all ning mille iga endast lugupidav rumeenlane veedab kõikjal mujal kui tööl käies.
Kuulsaim Musta mere äärne kuurort Rumeenias on Mamaia, mis paikneb riigi suuruselt teisest linnast Constantast pooletunnise rongisõidu kaugusel põhjas. Üliõpilase rahakotile aga sealsed hinnaks kahjuks ei sobi, nii võtsime oma seltskonnaga eesmärgiks külastada Constantast lõuna pool asuvaid Costinestit ja Vama Vechet. Kui teie reis algab Bucurestist, siis nimetet kohtadesse jõudmiseks peaksite esimeseks sihtpunktiks valima just Constanta, et sealt siis rongi, bussi või marsruuttaksoga soovitud kohta jõuda. Ümberistumine nimetatud kuurortidesse ei valmista erilisi raskusi, sest et üldjuhul paiknevad kõigi kolme transpordiliigi peatuskohad üksteise läheduses. Raha soovitan mõlema linna puhul edasi-tagasi reisikuludeks varuda umbes kolmesaja krooni jagu.
Kuna Constanta näol on tegemist peamiselt sadamalinnaga, siis peale rannas paikneva ja algselt vist kindluse ülesandeid täitnud kasiino seal erilisi vaatamisväärsusi pole. Põhjamaise heaoluga harjunutele annavad aga kindlasti paraja elamuse mustlaslobudike vahel ringi jooksvad porgandpaljad lapsukesed ning nõukaja šašlõkibaare meenutavad “restoranid”, kus soovitan kindlasti proovida Rumeenia rahvusköögi lipulaevade hulka kuuluvaid mici-sid (munakollase abil kokku pandud hakklihapallid hinnaga 4 krooni ehk kümme tuhat leid tükk).
Perega puhkuse veetjatel tasuks kahest külastatud kuurortist kindlasti valida Costinesti. Külake on paksult täis puugitud kõikvõimalikke ööbimiskohti (hommikusöögita ning dušiga katus pea kohal läks meil ühele inimesele maksma 75 krooni öö kohta, hinna sees oli ka hotelli ees sõpradega õlle lürpiv lõõtsamees) ning restoran-ööklubisid. Ning ega seal peale magamise, söömise&joomise (õhtusöök pitsa ja õllega 50 krooni näo peale) ning rannas vedelemise ka suurt teha ei ole. Kauplused on täis igas maailma rannas müüdavat suvitusteemalist tilulilu ning ööelu põhineb peaasjalikult manele-nimelist mustlasdiskot mängivatele klubidele, kus külastajate vanusevahemik on 10-50.
Vama Veche (tõlkes- vanad kombed) on Costinesti vahetult Bulgaaria piiri ääres paiknev natukene maalähedasem koopia ning võrreldes Tallinnaga on see linnake veel vähem valmis, kui kriteeriumina arvestada hotellide ehitamise intensiivsust. Sinna Bucurestist jõudmine võib aga kujuneda elamuseks omaette. Nimelt olid kohaliku rongiliini CFR töötajad alustanud päev enne meie reisi streigiga, mistõttu olime sunnitud Constantasse sõitma bussiga, mis omakorda oli rahvast pungil täis. Siinkohal tuli appi meie välismaalasevälimus ning 5-eurone, mis meid rongijaamast üleskorjanud ettenägeliku vahendaja kaudu bussijuhi kaukasse rändas ning tosinajagu kohalikke reisihuvilisi pika ninaga pealt vaatama jättis. Turvalisus selles sõiduvahendis peaks aga mõtlema panema nii mõnegi EL-i transpordiametniku- bussi esiukse sulgemiseks kasutati luku kõrval ka punast linti ning allakirjutanu sõitis kolm tundi juhi kõrval trepil istudes.
Vama Veche on Rumeenias tuntud vabameelsete kogunemispaigana ning meie õnneks oli taoline suhtumine laienenud ka kohalikele ametimeestele. Nimelt otsustasime seal öö veeta telgis, kuid kuna rannas telkimine oli vastavate siltide ning kümne miljoni lei suuruse trahvi ähvardusel keelatud, seadsime sammud lähedalasuva põllu suunas. Suur oli aga üllatus, kui järsku nagu maa alt vajusid välja kolm piirivalvurit, kes asusid vigases inglise keeles meilt dokumente nõudma. Olime kogemata sattunud Bulgaariasse, kuid õnneks transporditi meid džiibiga peagi mere äärde tagasi ja soovitati telk justnimelt sinna püsti panna ning siltidel hoiatatut eirata.
Ujuda saab külastatud Musta mere äärsetes randades maist septembrini ja need on puhtad ning liivased. Ning vesi on oma soojuselt ja soolasuselt analoogiline Vahemerega. Kohalikus mõistes kalliste suveniiride otsimise asemel annab palju meeldejäävama elamuse veerandtunnine jalutuskäik mööda rannajoont karpe otsides. Kinnisvaraarendajatel soovitaks siinkohal kindlasti mõelda antud piirkonda investeerimise peale, arvestades potensiaalset turistide suurenemist sealsesse regiooni seoses Rumeenia võimaliku euroliiduga liitumisega lähiaastatel ning sellest tulenevat turistide kasvu, mida eestlased oma nahal juba piisavalt tunda on saanud. Kel Kanaaridest kõrini, soovitan soojalt seda piirkonda külastada, tegemist on veel avastamata paradiisiga, kuhu vaatamata juunikuule polnud jõudnud isegi vetelpäästjad.
