“Tegu on väga eduka organisatsiooniga”
Daniel Vaarik, meediaekspert

Iseenesest on see küsimus muidugi nagu hästi jala ette asetatud pall.

Loomulikult on tegemist kuningas Ubu õukonnaga, mis eksleb siiani Liivimaa ja Eestimaa endistes provintsides; sõimeldes, ülbitsedes, valetades ning õgides avalikku raha (440 000 eurot eelmisel aastal vaid otsetoetusena, kui ma ei eksi) justkui isiklikku omandit.

Ubu organisatsioon leiab oma käitumisele pidevalt õigustusi ning kes pole temaga, on tema vaenlane ning kes on tema vaenlane, külvatakse üle kõige räigemate rünnakutega.

Kunagi olid selles õukonnas mõned lollpead, kes rääkisid toimivatest sisevalimistest ja muust sellisest, kuid täna on nad kadunud või vait, mõistes siiralt oma viga. Selles mõttes on tegu ka väga eduka organisatsiooniga.

“Tankistid hääletavad nagu vaja”
Rainer Kattel, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor

Pakun, et tegemist on teravalt hierarhilise ja organisatsioonieliidi poolt jäigalt kontrollitud organisatsiooniga. Sellises organisatsioonis pole tavaliikmel suurt asja igapäeva- ega strateegilise tegevuse suunamisega.

Et juhtkonda valib 13% liikmetest, viitab sellele, et paljud nendest 10 000 liikmest pole tegelikkuses aktiivsed parteilased.

Väga omapärane on, et e-hääletamise puhul on ligi pooled hääletanutest organisatsiooniga liitunud kolm või vähem aastat enne mainitud valimisi: tegemist on kas siis noorte inimeste massilise parteisse astumisega või tankistidega, kes hääletavad nii nagu vaja. Noorte massilist parteistumist me laiemalt Eestis ilmselt täheldada ei saa.

Parteid pole Eestis erinevate maailmavaadete ja veendumuste kogumid, vaid pigem kitsama sõpruskonna ja sellele lisandunud tehnokraatlikult oskuslike mänedžeride-broilerite projekt, mis tagab neile elukutse ja sissetuleku ning mõjuvõimu neid kahte asja alal hoida ja suurendada.

“Tegemist on pensionäride ühendusega?”
Juhan Kivirähk, kaitseuuringute keskuse vanemteadur

Kui otsustamiseks on kasutada vaid numbrid liikmeskonna juurdekasvu ja valimisaktiivsuse kohta, võiks pakkuda, et tegemist on mõne pensionäride ühendusega.

Sinna lisandub pidevalt uusi, äsja pensionile jäänud liikmeid, kes on mõistagi aktiivsemad ja kellel on võrreldes vanade liikmetega ka suurem pension (ikkagi juba kolm sammast!).

Enamik liikmetest on aga jäänud nii vanaks, et neil pole jaksu enam ei valimistel osaleda ega majanduslikke võimalusi liikmemaksu maksta.

Liikmeksolek tagab neile teatud kuuluvustunde, kuid aktiivsem tegutsemine ja otsustamine jäetakse meeleldi nooremate hooleks.

Ent kuna ma tean, et tegemist on suure ja eduka erakonnaga, tekivad järgmised kiuslikud mõtted.

Kõigepealt – erakond pole loodud oma liikmete huvide esindamiseks, vaid liikmete ühiseks tegutsemiseks avalikes huvides ühistest veendumustest lähtuvalt. Seetõttu ei tohiks sinna kuuluda lihtsalt kuuluvustunde rahuldamiseks (nagu eriala- või huviühendustesse), vaid sooviga midagi ära teha.

Poolehoidu erakonnale või maailmavaatele saab avaldada ka valimistel häält andes, kuid erakonna liikme staatus peaks seisnema kas aktiivses osaluses või vähemalt liikmemaksuga panustamises. Toodud arvandmed kummastki soovist tõendust ei anna – ja tõenäoliselt avaneb sarnane pilt kõigi suurte erakondade puhul. Kõik üritavad saada “kõige suurema liikmeskonnaga parteiks”, ent miks?

Tundub kummaline, et ehkki erakonna juhtorganite valimistel on õigus osaleda kõigil liikmetel, seda õigust aktiivselt realiseerima ei kiputa. Hea küll, äsja kolmandat korda peaministriks nimetatud erakonna esimehe tagasivalimine 2011. aastal oligi puhas formaalsus.

Ent erakonnas peaks midagi sõltuma ka 14-liikmelisest juhatusest. Rääkimata sellest, et võidukatele riigikogu valimistele järgnev üldkogu peaks olema just koht, kuhu aktiivsed liikmed tulevad oma seisukohti ja taotlusi väljendama.

Kui kümnetuhandelises erakonnas puuduvad eriarvamused ning konkurents liidri (või juhatuse liikme) kohale, on tegemist stagneeruva organisatsiooniga.

Erakonnalt, mis pole seesmiselt demokraatliku töökorraldusega ning mille liikmetest pooled tunduvad olema “surnud hinged”, ei tasu oodata demokraatlikku riigivalitsemist. Pole lootustki, et seal mõistetaks kodanike kaasamise vajalikkust riigivõimu tasandil.

“See MTÜ rikub seadust”
Urmo Kübar, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhataja

Eesti mõistes väga suur, kiiresti kasvav, aga passiivne liikmeskond. Viimast näitab vähene huvi liikmemaksu tasumise, juhatuse valimise (hoolimata e-hääletuse võimalusest) ja ise juhatusse pürgimise vastu. Tõenäoliselt ei pea liikmed neid asju ei enda ega organisatsiooni jaoks oluliseks. Tõsi, ükski neist pole kindlasti ainult selle MTÜ probleem.

Kuna organisatoorset võimekust vaieldamatult jagub (2000 uut liiget kahe aastaga ei tule iseenesest!), võib oletada, et juba liitunutega tegelemine pole ühingule lihtsalt oluline.

Ilmselt ei panda suures kasvuihaluses erilist rõhku ka liitujate kvaliteedile, võib-olla lootuses, et kui suur mass kokku roobitseda, leidub nende hulgas piisaval määral arukaid ja asjalikke inimesi, kelle tegevusest ka päriselt kasu oleks.

Võib näha, et kui liitumisega loomuldasa kaasnev uudsuse võlu möödub, kaob suur osa liikmeid aktiivsest tegevusest (17aastase organisatsiooni liikmetest moodustavad viimase kahe aasta jooksul liitunud 20 protsenti, aga valimistel osalenutest juba 40 protsenti).

Selles valguses paneb õlgu kehitama eesmärk saada 2013. aastaks suurimaks oma valdkonnas. Numbrilisi eesmärke liikmeskonna kasvuks seavad endale paljud MTÜd, ent kui samal ajal puudub huvi või oskus juba olemasolevat ressurssi kasutada, suunab organisatsioon oma energia mu meelest valesse kohta.

Tuleb veel lisada, et MTÜ rikub seadust, sidudes juhatuse valimistel osalemise õiguse liikmemaksu tasumisega. MTÜ võib liikmemaksuvõlglased välja arvata (siis muidugi lükkub edasi ka suurimaks saamise unistus), ent kuni nad on liikmed, on neil ka õigus valimistel hääletada.

Samamoodi ei saa näiteks maksuvõlg olla ettekäändeks kodanikult riigikogu valimistel osalemise õiguse äravõtmiseks.Reformierakond arvudesLiikmete koguarv 2011 suvel – 10 000 inimest

Kahe aastaga (2009 suvi – 2011 suvi) liitus parteiga üle 2000 uue inimese

Sisevalimistel kandideerimise ja hääletamise eelduseks on liikmemaksu tasumine. 2011 maksid liikmemaksu (7,66 eurot) umbes pooled liikmed.

Osavõtt Reformierakonna juhatuse valimistest 2011 suvel

Kokku oli hääletajaid 1311

Neist e-hääletajaid oli 1157

Neist 539 liitus parteiga viimase kolme aasta jooksul enne üldkogu

Kellest 491 liitus parteiga viimase kahe aasta jooksul enne üldkogu

Kellest 339 liitus parteiga viimase aasta jooksul enne üldkogu

Kellest 224 liitus parteiga 2011. aastal

Kellest 136 liitus parteiga vahetult enne hääletamist

Allikas: Reformierakond

Andmetöötlus Margus Järv.