VANA KULD: Detektiivide avalik elu ja varjatud tunded
Kapo haaranguga eraturvafirmas lahvatas järjekordne hämara taustaga skandaal, mille niidid viivad ühelt poolt poliitikasse ja teiselt poolt kuritegelikku maailma.
Jüri Pihl ja Kalle Klandorf on kaks tublit Tallinna salapolitseinikku. Momendil on Jüri Pihl Kaitsepolitseiameti peadirektor (kus ta on olnud selle loomisest peale) ja Kalle Klandorf Tallinna politsei värske abiprefekt. Nad on teineteisele pinnuks silmas.
1992. aastal puhkes "vaidlus", kas riigi siseluure moodustatakse politseistruktuuride või Eriteenistuse baasil. Riiklik Kaitsekomitee (president, peaminister, spiiker) said ettekandeid Eriteenistuselt, mitte kaitsepolitseinikelt.
Kapo 22. septembri puistamine SIA Välja tänava kontoris oli punutud mustri järgi, mis on tuttav juba 1992. aastast.
Kolm aastat tagasi korraldas Kapo läbiotsimise Eriteenistuse kontoris - põhjenduseks Eriteenistuse töötajaVeiko Kulla sekkumine maffiasõtta.
Tookordne võimuvõitlus lõppes Eriteenistuse likvideerimisega.
Eraturvafirma SIA arhiivi kaasaviimise tagamaid selgitades ei varjagi Kapo pealik Jüri Pihl, et 14 TTpüstolit ja Igor Vassiljevi nimi olid vaid ettekääne. "Relvad on ainult algus," ütles Pihl EEle.
Jüri Pihl möönab: "Me saame Klandorfiga nagu inimesed läbi normaalselt. Aga mis teha, kui teine seadust rikub."
Security Intelligence Agency
Kapo viis SIA kontorist kaasa dokumente, mis viitavad politsei ja eraturvafirma koostööle.
Õli valas tulle endise Politseiameti peadirektori, praeguse Kaitse -minstecriumi info ja analüüsi osakonnajuhataja Herman Simmi avaldus, et seesama turvafirma on juba pikki kuid temajärel nuhkinud.
Herman Simm: "Ma olin üks paljudest, keda jälitati, aga teised ei taha asja üles võtta. Inimesed võisid ka mitte teada, et neid jälitati. SIA ülesanne oli igal juhul saada kompromiteerivat materjali."
Simm väidab: "SIA tegevus kujutab Eesti julgeolekule tõsist ohtu. Väidan sajaprotsendilise kindlusega, et infot on müüdud välismaale."
Simm omakorda korjas andmeid SIA kohta.
Asutamise hetkel (1993. aasta 15. oktoobril) olid SIA omanikud Veiko Kulla (15%), Kalle Klandorf (15%), Urmas Piir (5%) ja Estonian Security Service (ESS, 65%).
Aastaga saavutasid nad 2,46 miljoni kroonise käibe. Kirjade järgi on nende põhitegevusala isikutele turvateenuste osutamine. SIA endine osanik Urmas Sõõrumaa ütles, et "turvateenustega pole Eestis ükski firma rikkaks saanud".
SIA on omandanud tõhusa detektiivibüroo kuulsuse. Nende kontosse kuulub Hansapanga röövi lahendamine, Tiiu Silvese kaitsmine väljapressijate eest, röövitud ekstraklassi Mercedes, mis paari tunniga tagasi toodi... Milliste sidemetega salateenistus edu saavutab, jääb nende teada.
Herman Simm põhjendab SIA kiiret majandusedu mitmete privileegidega:
"Neil oli Tolliameti monopoolne õigus veoseid saata. See tähendas aga hindade dikteerimist. Neil oli isegi õigus sõita tumendatud aknaklaasidega, mida näiteks kriminaalpolitseil ei tohtinud olla."
Simmi kolleegid peavad tema oletusi paranoiaks.
Advokaat Monika Mägi: "Simmi jälitamine - absurd! Kui Simm ja Pihl elasid ühes kandis, siis kahtlustas Simm, et Kapo jälitab teda, aga Pihli autod lihtsalt sõitsid sealkandis."
Sama leiab ka Tartu Ülikooli tudeng, siseminister Savisaare endine nõunik Urmas Sõõrumaa: "Järjekordne poliitikute ja haigete luuludega inimeste tallermaa! Ma ei näe mingit põhjust, miks Simmi jälitada"
Sama arvab ka Koit Pikaro. "Simm on sattunud erakondade vahelise võimuvõitluse mängukanniks," arvab advokaat Mägi.
Jälle Veiko Kulla
1992. aasta jaanikuiscl nädalavahetusel plahvatas uudispomm - Kapo otsib taga Eriteenistuse info-ja analüüsibüroo komissari Veiko Kullat, kes ületas võimupiire ja sekkus metalliärimeeste (loe: maffiagruppide) omavahelisse arveteklaarimisse. Kapo murdis lahti Kulla kabineti seifi.
Kui Kulla tuli kolm kuud hiljem peidust välja, siis läks ta tööle erasfääridesse - koos oma info, sidemete ja võimetega. Hakkas sõitma järjest paremate autodega, jutud käisid, et ta turvas Leningradi maanteel metallikoormaid.
"Kulla ja Klandorf tutvusringkond on pärit "Viru" kuritegelikust maailmast. Otseselt on nad seotud Krasnodari grupeeringuga. Ei saa unustada, millega tegeles "Virus" Gorbatšov - maksustas prostituute," väidab Herman Simm.
Monika Mägi: "Kulla ja Gorbatšov isegi ei tereta üksteist 1994. a jõuludest saadik."
SlAd nõustav advokaat Mägi iseloomustab Kullat emalikult: "Väga nutikas operatiivtöötaja, töökas, auahne, teinekord püüab üle oma naba hüpata."
Kalle Klandorf - Eesti salateenistuste Figaro
Endine peotantsija Kalle Klandorf on luuraja, kes on jäänud kõikide Eesti juhtpoliitikute hammaste vahele, kuid temata pole keegi läbi saanud.
Kalle Klandorf kadus pärast Eriteenistuse likvideerimist samuti ärimaailma - oli Palace'i turvapealik. Maffia hoidiski Palace'ist eemale.
1. märtsist 1993 oli Klandorf Kaitsejõudude Peastaabi 2. osakonna vastuluure büroo ülema kohusetäitjaks. Kolm kuud hiljem vabastas Mart Laar ta sellest ametist, ja vabastamisel saadi temalt kätte ENSV KGB likvideerimisel kaduma läinud dokumendid. (Samal päeval vallandati ka Andrus Öövel, kes oli tol korral Piirivalveameti peadirektor, ja Mati Jürgens, Tolliameti peadirektor.)
Kalle Klandorf ütles Päevalehele: "Võib-olla pean ma otsima oma vallandamise põhjust selles, et Eestis on lõpuks ometi hakatud väärtustama informatsiooni, ja seda ehk isegi tähtsustatakse üle."
Pärast vastuluurest vabastamist asuski Klandorf eradetektiivibüroo teenistusse, kuni Savisaar kutsus ta siseministeeriumi nõunikuks. Nädalavahetusel käivitunud intriig on heaks näiteks, kui õhuke on väikeses Eestis sein kuritegeliku maailma ja poliitikute vahel. Info liigub samu kanaleid pidi.
