• Rain Lõhmus ja Kaur Kender on Haapsalu EPT remonditöökoja hinnatuimad mehed. Kuna nad tunnevad paljusid tööoperatsioone erinevail pinkidel, käivad nende käte alt läbi kõige keerulisemad detailid, rakised jms. Oma leidlikkuse ja kvaliteetse tööga on mõlemad kolleegidele heaks eeskujuks.

Foto Viktor Burkivski


Aunimetusi
Kauaaegse töö eest rahvamajanduse ja kultuuri arendamisel andis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium 17. juulil järgmised aunimetused:

Eesti NSV teeneline zootehnik
KRÜÜDA, Oliver — ATK Harju rajooni osakonna juhataja.

Eesti NSV rahvakunstnik
TOOMIK, Jaan — kombinaat ARS kunstnik.

Autasustamisi
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium autasustas kirjanik KAALEP, Aini Rahvaste Sõpruse Ordeniga näidendi «Must veri» ning silmapaistva võitluse eest rassismiilmingute vastu Soomes.

ELKNÜ KK autasustas aukirjaga kirjanik ÕNNEPALu, Tõnu romaani «Riigipiir» eest, mis jutustab tõetruult Eesti NSV riigipiiri kaitsmisest ja imperialistlike spioonide püüdmisest.

ENSV Kultuuriministeeriumi ühekordse preemia «Ela ja Sära» 1500 rubla pälvis riikliku tähtsusega personaalpensionär VAINO, Karl memuaaride kirjutamiseks «Kommunistliku Eesti ülesehitamine».



ainult 1 küsimus


Pärnu rannahoone vanemkelner Jüri Mõis saavutas üleliidulisel kelnerite konkursil Moskvas auhinnalise 3. koha. Palju õnne, seltsimees Mõis! Kas võit tuli raskelt?
«Konkurss toimus mulle juba tuntud kohas, Kremli kongresside palees. Mul oli au teeninda seal ajaloolise, 30. parteikongressi delegaate. Koha ja köögi tundmisest oli palju abi. Turkmeenia esindaja näiteks eksis üldse koridorides ära.
Võistlusel oli vaja serveerida pervoje, vtoroje ja tretje. Ülesande tegi keeruliseks see, et kelner pidi kandma frakki. Mina Pärnus ju frakki ei kanna. Rannahoones on havai-stiilis suvised kostüümid. Alguses oli frakiga väga harjumatu käia, kaenla alt pigistas.
Teises voorus käis jootraha võtmine aja peale. Minul õnnestus võtta 3000 rubla 20 sekundiga. Seenioride klassis oli see kõige parem tulemus üldse.
Paraku läks mul stiilipunkte maha, sest ma jäin Kremli väravas oma viinadega vahele. Moskva ja Riia kolleegidel läks õnneks ja nad teenisid oma alkoholimüügiga mitukümmend tuhat rubla. See oli väga oluline edu.
Lõpetuseks tahan tänada oma perekonda, eriti abikaasat Tiina Mõisa, kauaaegset Pärnu piimakombinaadi pearaamatupidajat. Lähedaste toetus on minu töös väga oluline, sest tööpäevad on pikad ja kurnavad. Tegelikult on tänane suvi meie jaoks üldse oluline. Esiteks võit Moskvas tegi tuju väga heaks. On väga oluline teada, et sinu tööd vääriliselt hinna-
Foto Ingmar Muusikus
takse. Ma ei häbene öelda, et ma olen praegu Eesti parim kelner.
Teiseks on meie perre järelkasvu oodata. Augusti alguses toob kurge meile täiendust, sündimas on kaheksas laps. Aga puhkust võtta ma ei kavatse, sest suvel käib rannahoones palju kliente. Pärnu on ju kuurortlinn.»
ANNE PROMMIK

EKP KESKKOMITEES

EKP Keskkomitee arutles oma korralisel istungil abinõusid ajakirjanduse ideelispoliitilise taseme tõstmiseks. Keskkomitee arutas ajakirja «Aja Pulss» saavutusi nõukoguliku elulaadi propageerimisel. Keskkomitee ees andis aru ajakirja peatoimetaja Priit Pullerits. Sm Pullerits peatus oma sõnavõtus olukirjelduste kui nõukogude ajakirjanduse juhtiva zhanri tähtsusel uue inimese kasvatamiseks perestroikajärgse uuenemise õhkkonnas.
Kuulati ära ajalehe «Komsomolskaja Pravda» Eesti korrespondendi sm. T. Mattsoni informatsioon noorsoo ideoloogilise kasvatamise alasest seminarist Vladivostokis.
EKP Keskkomitee arutas ka kaadriküsimusi. ENSV Tele-raadiokomitee esimehe kohalt vabastati sm Hagi Shein seoses üleminekuga teisele tööle. Uueks esimeheks kinnitati sm Rein Lang. R.Lang on varem töötanud Injurkolleegiumis, V.I.Lenini nimelises Tallinna Kultuuri- ja Spordipalees ja Eesti Raadio 5. programmi «Kuku» peatoimetajana. Tema juhitud igalaupäevane saade «Kolm meest stuudios», milles printsipiaalselt paljastatakse väärnähtusi, on saanud kuulsaks ka väljaspool ENSVd.
Samuti otsustati edutada ajalehe Rahva Hääl asepeato-imetajaks tuntud kultuuriajakirjanik ja dramaturg Hans Hansu p. Luik. Sm. Luik on lisaks ajakirjanduslikule tegevusele nädalalehes «Eesti NSV Ekspress» kirjutanud ka üle 10 näidendi teravatel päevateemadel, millest viimane, «Kas omada või olla?» esietendus äsja Moskva teatris «Sovremennik».
EKP Keskkomitees arutati ka mõningaid muid küsimusi.

ETA


SLOBO PEAB JÄTKAMA


Väljaastumised Jugoslaavia rahva juhi Slobodan Milosevici toetuseks ei vaibu.
«Slobo vabaks! Süüdistuste fabritseerijad kohtu alla! Lõpp imperialistlikele provokatsioonidele! Käed eemale Slobost!»
Need ja paljud teised hüüdlaused kajasid kolmapäeval Tallinnas Võidu väljakul toimunud meeleavaldusel. ENSV teeneline tööline Mati Leivategija luges ette ENSV töötajate läkituse, milles rõhutati, et mõningate imperialistlike ringkondade väited, nagu oleks Slobodan Milosevic segatud inimsusevastastesse kuritegudesse, on fabritseeritud. Veelgi enam: see on vale!
Informatsiooniprogrammis Vremja näidatud kaadrid sellest, kuidas käputäis lääneriikide poolt mahitatud hulguseid saatis Haagi kohtu ette Jugoslaavia rahva suure poja, kauaaegse kommunismiideede kandja, Slobodan Milosevici, tekitas vabariigi töötajates õiglast meelepaha.
Eile kogunesid olukorda arutama EKP KK esimene sekretär Ruth Martin, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel ja ENSV Ministrite Nõukogu esimees Siim Kallas, kes vaatasid läbi vabariigi töötajate koosolekutel, foorumitel, miitingutel vastuvõetud läkitused, pöördumised ja avalikud kirjad, milles nõutakse seltsimees Milosevici viivitamatut vabastamist.
Vabariigi juhtivad seltsimehed võtsid vastu otsuse teha ülesandeks vabariigi valitsusele lähtuda tekkinud kriisiolukorrast, NLKP aprillipleenumi otsustest ja uutmiskursist lähtuvalt.
ENSV KK ideoloogiasekretär Sirje Kiin, võtnud vastu initsiatiivgrupi «Slobo vabaks» volitatud esindajad, ütles Eesti NSV Ekspressile, et meie rahva jaoks on vennaliku Jugoslaavia endise juhi ja hinnatud seltsimehe vangist päästmine patriotismi ja internat-sionalimi hindamatu kool.
Võitluses Slobodan Milosevici vabastamise eest on esirinnas vabariigi töölised.
«Majaka» kalurikolhoos, mis avas esimesena Nõukogude Liidus Nõukogude-Jugoslaavia ühisettevõtte, muutis neil päevil töökollektiivi ühisotsusega oma nime kalurikolhoos «Sloboks».
Ketrusvabriku Kreenholmi parteialgorganisatsioon ristis oma vanima ketrusliini, mis pärineb manufaktuuri algaastatest, Slobodan Milosevici nimega.
Järgmisel viisaastakul avatav selvehall Marxi puiesteel otsustati nimetada Slobodan Milosevici nimeliseks kultuuri-ja tööstuskaupade kaupluseks.
Nõukogude Liidu rahvakunstnik Mark Soosaar on alustanud (miljonärkolhoosi «9. mai» toel) filmi Meie Slobo. Soosaar näitab meile läbi kinematograafiakeele, et ka kohtupingis olla on ilus.
Slobodan Milosevici juhtum on andnud alust laiemaks aruteluks ühiskonnaelu suundumuste üle.
«Miks oleme jõudnud nii kaugele nagu me oleme?» küsis Kirjanike Liidu parteialgorga-nisatsiooni koosolekul KL esimees, ENSV teeneline kunstitegelane Contra, tulles Slobodan Milosevitci juurest koduste asjade juurde.
(140 liikmest on kohal 135.)
Kirjanike parteialgorganisatsiooni koosoleku kandvam esineja, vaatleja EKP KK büroost Tiit Toomsalu, vastas küsimusele:
«Tõsi. Ka meil arutatakse vabariigis juba avalikult, kui suur protsent elanikkonnast on NL-st lahku löömise poolt. Nõukogude armeed nimetatakse okupatsiooniarmeeks. Vabariigi komsomoli keskkomitee astub välja patsifismi-ideede kaitseks.
Veelgi enam. Juba on hakatud rääkima eesti poiste teenimahakkamisest Eesti ENSV territooriumil. Lisame siia juurde vabariigi kirjanike kitsarinnalise ja mandunud seisukohavõtud luulekogudes ja proosateostes!»
Contra pani kolleegidele südamele järgida oma loomingus edaspidi veelgi enam partei suuniseid.
«Tõsi. Ka ajakirjandus on kaotanud mõõdutunde ja südametunnistuse,» leidis Ajakirjanike Liidu üldkogul enesekriitiliselt Ajakirjanike Liidu esimees Jüri Pino.
Milosevici kaitseks on asunud võitlusse ka vabariigi noorsugu.
Veera Muhhina nimelise Eesti Riikliku Kunstiülikooli rektori, ENSV rahvakunstnik Tauno Kangro käe all on valminud skulptuurieriala üliõpilastel monument, kus on kujutatud Haagi tribunali ees iseendale kindlaks jäävat Slobodan Milosevici. Vastvalminud monumendi jalamil läideti esmaspäeva pärastlõunal lõke,kõlasid laulud.
Ent see on meie mitmetahulise elu üks külg. Me peame rõhutama täie vastutustundega, et kodus ja tänaval, poes ja asutustes võime me kohata ka teistlaadi, võiks isegi öelda kahtlevat seisukohta seltsimees Slobodan Milosevici töö ja tegevuse hindamisel.
Õigesti vastas eilses Aeg Luubi saates ETV vanemtoimetaja Kristiina Heinmetsa küsimusele noorsoo teadlikkuse parendamise kohta vabariigi komsomolijuht Sven Mikser: «Töövormid on traditsioonilised. Kohtumised veteranidega, ekskursioonid sõjaväeosadesse, matkad mööda lahingukuulsuse radu. Kuidas me saame kasvatada internatsionaliste, kui me niisuguse kergusega heidame kõrvale ajaloo, hülgame mälestuse, unustame traditsioonid?!»
Oma tavakohases iganädalases raadiokohtumises vabariigi elanikega rõhutas EKP KK esimene sekretär Ruth Martin: «See küsimus on täna kerkinud üles teravamalt kui kunagi varem.»
MADIS JÜRGEN


ESIMESENA TÄITIS HEINAPLAANI ARAVETE

Seltsimees Väino Sarnet, Aravate näidissovhoosi ees-rindl ik trakorist—niitja istub põllupeenral ja rüüpab kümneliitrisest pangest sooja piima, mida tõi väsinud põlluharijale lähedalasuva lauda nooremtalitaja, kommunistlik noor Gerli Padar.
Kuigi Sarnet veetis viimased kolm ööpäeva ühtejutti masina roolis, särab tema silmis puhas rõõm: just äsja sõitis isekalluta-ja viimase kastitäiega küüni poole. Põld on puhas.
Seltsimees Sarnet, võite nüüd täiel rinnal kuulutada, et esimese ühismajandina Eesti NSVs sai sel suvel heinateoga hakkama just nimelt Aravete.
Noo, nojah, eks-ole. Aga ikka päris läbi tõmbas see heinategu küll. Ketsitallad kulusid täiesti viledaks. Gerli, ole hea, too veel üks pangetäis.
Kuidas saak oli? Rohkem kui mullu?
Noo, ... ikka kõvasti rohkem. Jätkub meile ja saab isegi soomlastele müüa. Ülelahemehed on ju Euroopa Ühenduse ajal nii lõdvaks läinud, et ise ei viitsi enam üldse heina teha, vaid ostavad Brüsseli abirahaga mujalt kokku. Küll see lodevus varsti kätte maksab.
Mis pani teid ennaktempos niitma?
Kolhoosi parteirakukese koosolekul maha pandud siht, et mullu võidetud rändpunalipp peab Aravetesse jääma.
ATK esimees teatas, teile antakse lisaks uue Volga ostuluba ja tuusik Issõk-Kuli järve äärsesse puhkekompleksi. Eks seegi tee meele rõõmsaks.
Ahh, mis sellest, parem loobun neist Afgaani sõja veteranide kasuks. Näe, Gerli tulebki... Noor inimene, kiired jalad.
Veel esmaspäeval olite vabariiklikus arvestuses alles teisel kohal. Jäite Ivari Padarile Võru rajoonist 26 hektariga alla. Kuidas õnnestus mööda saada?
Raske oli, sest Padar on väga kibe käsi. Vahepeal katsetasin EPAs teadur Marek Strandbergi käe all valminud eksperimentaalset autopilooti, aga see oli veel liiga toores, kiskus rootori kinni. Lasin end lõpuks esimehel heinapalli nööriga istme külge siduda, et maha ei kukuks. Ütlesin, et ükskõik, mis ka poleks, laske mind vabaks alles siis, kui viimane vaal on maas.
Söökla naised tõid isegi öösel hartöood põllule. Kui tõesti enam ei jaksanud, tuletasin meelde oma vanavanaisa, kes mõisas viis ööpäeva järjest reht peksis. Vastu pidas.
Kas saate nüüd puhata, enne kui kombainirooli istute ja viljapõldusid mõõtma hakkate?
Eks veidi ikka. Nädalavahetus on vaba.
Kuidas eesrindlane puhkab?
Käin laupäeval tekikotiga Kautl a rabas magamas. Pühapäeval pean aga koduse heina ära tegema. Mul ju 50 mullikat laudas.
Gerli-kallis, ole hea, too palun veel üks ämbritäis!

SULEV VEDLER
Autor annetab honorari Filipiinide Abu Sayyafi Islami vabastusliikumise toetuseks.


Filmikunst

Baltikumi sügav näitlejakultuur


Esilinastus "Mosfilmi" ja "Tallinnfilmi" ühistöö.


9. mai õhtul pidid Puökini väljakul asuva Moskva suurima kino «Rossija» külastajad läbima miilitsate mitmekordse aheliku. Uut nõukogude filmi «Missioon Moskvasse 2» tulid vaatama paljud välisriikide NSVL suursaadikud. Sama miilitsakadalipp juhtis publiku pärast seanssi Kremli Kongresside Paleesse, kus banketil vahutas Sovetskaja Bampanja.
«Mosfilmile» pole rahvusvaheline koostöö uus nähtus, «Tallinnfilmile» nii suures mastaabis, rahvusvahelises diplomaatias tähelepanu äratanud filmiga, aga küll. Siin tuleb näha «Nõukogude-USA Filminitsiatiivi» nõuniku, eesti päritoluga ameeriklase Ilmar Taska hiiglaslikku lobit ööd. Taska oli see süstik, kes nõelus kokku kahe suurriigi sisulise ühisprojekti. Rahul on ka «Tallinn-filmi» direktor Andres Arnover. Vestluses «Pravda» toimetuses ütles ta, et «vabariigile (Eesti NSVle.- «Pravda» toim.) ei maksnud selle aasta neljas mängufilm midagi. Tänu NSVL Kinokomitee vastutulelikkusele õnnestus üleliidulistes kesk-plaanides selle filmi jaoks eraldatud rahad jagada võrdselt «Mosfilmiga». Seetõttu võimegi täie uhkusega öelda, et Eesti NSV osakaal on selles filmis sama suur kui maailma ühel hiigelstuudiol «Mosfilm»».
Tegemist on Suure Isamaasõja ajal 1943 USAs tehtud filmi «Missioon Moskvasse» rimeigiga.* Tookordne film seadis eesmärgiks näidata Ameerika rahvale, et ühis-vaenlase, saksa faöismi, vastu sõda pidavatel suurtel rahvustel, ameeriklastel ja venelastel, on palju ühist ning et nõukogude kord on Venemaa teinud võimsaks riigiks, mis suudab vastu panna saksa fashismile
Tänane reekraniseering järgib endist ülesehitust (stsenaristiks nüüd NSVL välissuhete spetsialist Rejn Mjullerson). Samamoodi riigimehelikult elutargalt on aktsenteeritud Frank-lin Delano Roosevelti (Arne Jukskula). See-eest Jossif Stalin (Tõnu Kark) on siin ambivalentne kuju, kelle sisemaailmas tajume nii head kui halba.
Filmi avar panoraamne ülesehitus loob nagu fresko kapitalistliku hiigelkorporatsiooni advokaadi ja samal ajal progressiivselt meelestatud noore ärimehe Joseph. E. Davise saatmisest Suure Isamaasõja aegseks USA suursaadikuks Moskvas ning tema tutvumisest oma uue töökoha — avara Venemaa — tohutute võimalustega.
Kogenud staabikas rebissöör Vladimir Naumov (s. 1927) rakendab oma endistest suurfilmidest «Pavel Kortöagin», 1957; «Legend Thyl Ulenspiegelist», 1977; «Teheran-43», 1981) tuttavaid printsiipe. Nagu neis, nii võõrandab Naumov oma tegelased ka siin filmi jooksul järk-järgult suurtest müütidest. Lõputiitrite linale jõudes need müüdid päriselt ei kustu, kuid nad on märgatavalt liikunud Hieronymus Boschi suunas, keda rebissöör Naumov armastab kirglikult juba noorusest saadik. Operaator Juri Sillart on filmi üles võtnud tavatus maneeris, selle värvigamma meenutab 1940. aastate filme, mis ajaga tuhmunud ja omandanud punakaspruuni tooni. Tolle ajastu maneere imiteerib elurõõmus väljavalgustatus, ilus kontravalgus ja selliselt valitud portreefilmi laad, mis esitab kangelasi idealiseeritult ja ilustatult, täis optimismi ja veendumust oma võidukas õigsuses.
Siin on avar panoraam tolle aja riigimehi, kes sageli kalduvad kurjale, kuid jutlustavad headust. Eriti tähelepandav on neid kehastav eesti näitlejate kooslus. Antropoloogiliselt ei saa Baltikumi näitlejaid sugugi pidada välismaalasteks, kuid maneerid olid neil teised juba enne Peeter Suurt. Ja hilisemast ajast on teada, et "Mosfilmi" rezhissöörid konsulteerisid legendaarse tallinlase Olev Eskolaga, kui neil jäi puudu härrasmehelike seltskonnakommete tundmisest. Euroopa riigimeeste osi mängivad filmis valdavalt vana kohvikukultuuriga Tallinna näitlejad. Tõnu Aava veidi vene talupoegliku Churchilli Ivan Durat-öoki ilme taga on alati imperialistlikku kavalust, Juri Aarma edev protokolliline härrasmees Ribbentrop on alati valmis napsa-ma palu diplomaatialaualt. Oma lemmikule, peaosalisele Thyl Ulenspiegeli filmist, Lembit Ulfsakile on rebissöör Naumov jätnud farmeri pojast sirgunud elutarga endise inglise peaministri Neville Chamberlaini napi rolli. Hitleri kuju filmis ei ole, nähtavasti on stsenaristid kartnud võimalikku liigset tähelepanu, mis oleks ehk hakanud varjutama Venemaa elu ning toonud sisse asjatu võrdluse kahe suurmehe vahel. See-eest tuleks veel kord tunnustada tuntud filminäitlejat
Tõnu Karki. Tema Stalinis on nii geniaalsust kui lihtsameelsust, oma rõugearmide taha peidab ta nii kohttuse kui ülima kavaluse. Kargi gruusia aktsendiga vene keel on võrratu..
Suursaadiku Joseph E. Davise osa esitab vene näitleja Juri Bodrov oskuslikult, kuid mitte enam. Aga juba stsenaarselt on talle ette nähtud olla filmis emakese Venemaa ülemkelner, ja Venemaad aitab ta tutvustada hästi, seda on tehtud peaaegu sama värvikalt, kui Nikita Mih-halkovi filmis «Siberi habemeajaja». Proua suursaadiku intelligentsesse rolli on valitud leedulanna Ingeborga Dapkunaite.
Eesti näitlejad kõnelevad vene keelt laitmatult. Nagu rezhissöör Naumov «Rossija» lavalt ütles, nõudis see küll filmile lisakulusid, keeleõppeks palgati Venemaa Rahvusvahelise Instituudi parimad õppejõud, kuid tulemused õigustavad kulusid. Pole võimalik vahet teha, kas kõneleb eestlane või venelane.
Film on kahtlemata nii vene kui eesti rahvusliku kinematograafia suursaavutus. Läbi suure vene keele ja pealinna suurstuudio rahvusvahelise tun-
tuse läheb maailma ka väike, kuid meile omane eesti kino. End uhkelt pöörava «Mosfilmi» sümboli, Vera Muhhina «Töölise ja kolhoos itari», jalge ees põleb kutsuvalt koduse ja armsa Tallinna kinostuudio «Tallinn-film» kaunis antiikne latern.
*remake, ingl.k., uuesti v.ümber tegema; remake nature, loodust ümber kujundama (ENSVE toim.)

GEORGI GENERALOVITD Keskajakirjandusest («Pravda», 9.05.2001)
vahendanud JAAN RUUS



Rahvakohtust

Pornoärikas sai teenitud karistuse


Tartu rajooni rahvakohus karistas Toomas, Kaarli poeg, Savi kolmeaastase parandusliku tööga Kalevi-Liiva parandusliku töö laagris. Töötades NSV Liidu kergejõustikukoondise peaarstina ja viibides Sydney olümpiamängudel, tegeles ta salakaubaveoga.
Spetsuuringu tulemusena on tuvastatud, et Savi tõi 2000. aasta septembris Austraaliast, narkootikumide eest bumerangi ja 200 Austraalia dollarit. Mitmel korral on ta toonud välismaalt suures koguses välismaiseid asju.
Käesoleval aastal tõi sportlane Nool Götzisest pornograafilise sisuga filmi «Hiiglasuured keppimise riistad», mida demonstreeriti Toomas Savi kabinetis raha eest (2 rubla inimese pealt). Filmi vaatajaid oli 10 inimest. Kodanik Savi teenis ebaseaduslikku tulu 20 rubla, mille kohta on olemas tõendusmaterjal.
Usaldusväärsetest allikatest on teada, et Savil esines juba aastaid nõrkus välismaiste rõi-vaesemete vastu, ent viimasel ajal muutus see kirg järjest palavamaks. Nüüd on mehel loodetavasti aega oma tegude üle järele mõelda.

• Asitõend nr 1: Välis-eesti emigrantlik soperdis, rõve ja nilbe pornofilm, mille nägemine tekitab ausas nõukogude kodanikus ainult viha. Paskvilli «autor» on emigrant Peeter Ristsoo, kes juhib jäledat filmikompaniid «Esto». Häbi, et sellise rõveduse tõi maale inimene, kellel on kodus kaks komnoorest tütart.
Foto: Lenini rajooni miilitsajaoskond

MEELIS HIIOB

Vagaduse varjus


Enamik Eesti NSV töötajaid on vabanenud religioossetest iganditest, kuid osa inimesi on kahjuks ikka veel usuliste eelarvamuste mõju all. Religioon, nagu me kõik teame, aga on pahatihti tõuganud inimest otsese kuritegevuse ja oma rahva reetmise teele.
Elu Sõna juhtiv ladvik endise hoiukassa kassiiri ja noorluuletaja Janek Mäggiga eesotsas sunnivad inimestele peale moonutatud, fanaatilist elukäsitust, mis takistab täiel määral rakendamast oma võimeid kommunismi ehitamiseks ega lase mõista meie elu tõelist mõtet. Nõukogude kodanike, eriti noorsoo hullutaja on seesama Mäggi, kelle hiljuti miilitsaorganid tabasid Kotka tänava katlamajas ühes sõbraga püksata olekus.
Elu Sõna Tõrva kogudust aga asus juhtima Kristi Sell, kes siiani töötas Tallinna Piimakombinaadis pakkijana. Varem kõlvatute eluviiside poolest tuntud naine kuulutas enda nüüd «pühaks emaks». Tema korraldatud palvustel kaotavad inimesed orienteerumisvõime, hakkavad hüsteeriahoos visklema ja karjuvad saksakeelseid lauseid. Kommentaarid on siin liigsed.
Religioossest uimast vabanemiseks tuleb usklikes kasvatada tahtejõudu, sihikindlust ja visadust. Usklikele on vaja praktikas tõestada, et nemad ise on oma õnne sepad, et üleloomulikele jõududele lootmine on täielik absurdsus.

PEKKA ERELT

Kirjakast

15. juulil ostsin Valdeku kauplusest 1 liitrise paki jogurtit "Põenitsnaja". Paraku oli hea meel õnnestunud ostust üürike. Kodus selgus, et piimatoode oli täiesti riknenud. Kuidas on võimalik, et meil Eesti NSVs müüakse kaupluses realiseerimistähtaja ületanud piimatoodet?
Kahju, et Sm Stalin enam ei ela. Tema ajal oleks olnud selline asi mõeldamatu. Nõuan, et kapluse töötajaid karistataks seaduse täie rangusega.

ARNOLD MERI Nõukogude Liidu kangelane Suure Isamaasõja veteran Eesti NSV Ülemnõukogu saadik

Miks ei ole apteegis vatti müügil?

INGRID TÄHISMAA Tõrva elanik

Tahaksin tänada N. Pirogovi nimelise Tartu plastilise kirurgia kliiniku töötajaid, eriti kirurg doktor Peep Silikoon-Preed, ennastsalgava ja tubli töö eest minu abikaasa rindade ja tuharate suurendamisel.

RISTOMATTI RATIA

Tere mehed!
Taas on käes suvi ja läheneb minu sünnipäev. Sel puhul toimub traditsiooniline pikknikk Soomaa rahvuspargis. Lähme mehed omakeskis metsa, räägime juttu. Sööme-joome, tunneme ennast mõnusalt. Suvi on ju aeg nautimiseks. Mõtlen, et naisi pole vist mõtet kaasa kutsuda. Las jäävad koju.

HILLAR KOHV
Pärnumaa, Viinahaua

Kultuurivahetus tiheneb


Veel hiljuti oli aeg, mil väliseestlane tähistas meie jaoks otsekui vaenlase võrdkuju, me ei tahtnud neist midagi kuulda ega ka näha. Väliseesti oli meie, kodueestlase jaoks otsekui mülgas, kus emigrant vireles.
Nüüd on selgunud, et oleme väliseestluse suhtes olnud siiski pisut ülekohtused. Ka väliseestlane võib teha head reklaami meie kodumaale — juhul, kui ta on edukas. Heaks näiteks sobib VEKSA aktivist, noorkunstnik Raoul Kurvitz, kellel oma sõnul läheb New Yorgis hästi. «Nii imelik, kui see ei ole, elatan end arvutitööga. Kui ma siia tulin, siis ainus, mis ma arvutiga teha oskasin, oli kahe sõrmega meilitoksimine. Nüüd kirjutan vaat et mingi väiksema java-programmigi valmis.» On aeg unustada aegunud stambid vaadetes väliseestlusele ja tervitada kultuurivahetuse tihenemist.

MARKO MÄGI (Tallinn — New York — Tallinn)


Uued veinid kaupluses Ararat


Kaasaegne meditsiin on tõendanud, et veini mõõdukas tarbimine ei ole kahjulik. Seetõttu võime valehäbita tutvustada kauplusse Ararat ja ETKVLi kaubamajadesse saabunud vennasrahvaste veine. Eks ole meie vabariigi elanikkond ju harjunud rohkem humalamärjukest ja va hundijalavett pruukima kui margiveine nautima.
Margiveinidest populaarsemad on lihtsamates rahvahulkades endiselt «peedikad».
«Peedikad» on odavad veinid, milliseid on kangestatud alkoholiga ja lisatud maitse järgi suhkrut. Veidi õilsamat sorti moldaavia heerese, kagori ja portveinide kõrval juhib kangestatud veinide populaarsustabelit endiselt Agdam.
Sellest veinist ei ole isegi heatahtlikul degustaatoril palju positiivset kõnelda. Aroom ja järelmaitse on mõlemad alkoholised, puuviljasust asendab mädanenud õunte ja silo nüanss. Vaadilaagerdusest ega küpsusest ei taha ma üldse rääkida. Tekstuur on karune kui vene vilt.
Ent pöördugem margiveinide juurde. Endiselt soovitan pruukida kuivi veine Ungarist. Tokay kõrval on meie lettidel Olaszrisling, mis ei ole liiga hapu nagu Bulgaaria «Kuldsed liivad».
Ungarlased on juurutanud oma veinitoodangus ka tõelist novaatorlust: maisikasvatuse alt vabanenud mustmuld annab annab nüüd Kadarka viinamarjast hiigelsaaki ning peed-isuhkru lisamisel viinamarjavirdele saadakse odav ja tõhus Kindzmarauli. Nagu allakirjutanule on kinnitanud Timirjazevi Akadeemia kasvandik Andre Peremees, valmistati veel 1980-ndate algul Kindzmaraulit küllalt primitiivselt: nimelt lisati tõelisele Kindzmaraulile pang vett ja pang suhkrut vaadi kohta. Ungarlaste tootmisviis on mõistagi palju progressiivsem. Möödas on ka need päevad, kui Moldaavias küpsetati röstitud tammeklotsidel kolme kuuga kolme aastast Belõi Aisti. Tänapäeval toodetakse seda nõukogude inimeste hulgas üldarmastatud konjakit eeskätt Hispaania progressiivsete destilleerijate poolt.
Ararati riiulitele on ilmunud ka esimesed pääsukesed lääne veinitoodangust: Blue Nuni nimelised Saksamaa veinid. Saksamaa kliima on karm ja veinitootjad peavad teinekord lausa lumest jäätunud marju noppima, et lastel midagi süüa oleks. Niisugust viimases hädas tehtud veini nimetatakse jääveiniks. Blue Nun on nn. Liebfraumilchi (armsa naise piim) tüüpi vein, millel on pehme maitse ja hea tasakaal. Petra Kanti ja teiste lihtsate saksa naiste pisaraid ei ole selle maitses sugugi tunda. Sobib naisperele naistepäevaks.
Lääne veinitootmise maine on vastuoluline. Ühelt poolt valmistatakse seal hirmkalleid veine, mida müüakse Christie oksjonitel kapitalistidele ja rantjeedele, teisalt kõigutavad veini mainet sagedased veinivõltsingutega seotud skandaalid. Lihtsal veinisõbral ei ole selles maailmas just kerge orienteerida, ostad mida ostad, ikka saad petta.
Siiski on hiljuti meie lettidele jõudnud ka esimene vein Itaaliast, Tonino. Toninos peegeldub elavalt maitse, millisena kogu maailma töörahvas Itaalia veine ette kujutab.

KALEV KESKÜLA


Autokaupluse kollektiiv on asunud töövalvele


Eesti NSV 61. aastapäeva võtavad paljud meie vabariigi töötajad vastu uute töövõitudega. Selliste tublide eesrindlaste hulka kuulub ka Paide rajoonis Aravetel asuva Mguli autokaupluse töökas kollektiiv.
«Tänavu esimese kuue kuuga oleme meie vabariigi töölistele ja põllumeestele üle andnud 374 uut Mgulid,» raporteerib kaupluse juhataja sm. Jakobson. See on 73,1 protsenti rohkem, kui mullu samal perioodil.
Kuid eesrindlik kollektiiv ei kavatse loorberitele puhkama jääda. «Aastaplaani tahame täita hiljemalt 30. novembriks,» teatab Jakobson. «Loodame, et selles võitluses aitavad meid ka Volga Autotehase töölised ja insenerid, kes käesoleva aasta kolmandas kvartalis on lubanud tootmisse juurutada mitmeid uusi automudeleid, mis paljude näitajate osas edestavad oluliselt Lääne-Euroopa kapitalistlikes riikides valmistatavaid sõidukeid.»

TOOMAS VABAMÄE


Suur tunnustus teadustööle


Sm. Andrei Metspalu juhitav N. sõjaväeringkonna N. garnisoni teaduskollektiiv on jõudnud uutele rajajoontele.
«Tankivägede suurim probleem on kutsealuste pikkus. Eriti Balti vabariikidest pärit ajateenijad ei tahtnud kuidagi moodsatesse nõukogude tankidesse ära mahtuda. Nad olid liiga pikad. Täitsa lõpp, kui suure tanki peab tegema, et kahemeet-ri koljat sinna sisse mahuks! Kuipalju see võtab terast, et siukest tanki ehitada. Aga teras on Nõukogude Liidu kõige kallim vara elavjõu kõrval.»
Partei esitas eelmisel kongressil teadlastele väljakutse, et tankiprobleem saaks kuidagi lahendatud. Kõik teised teadusasutused jäid hätta, aga Metspalu kollektiiv leidis uudse lahenduse.
«Alguses mõtlesime, et lõikaks jalad ära. Mehed oleksid kohe poole lühemad. Aga siis ei saaks mehed pedaale sõtkuda. See variant langes kohe ära.»

Appi tuli eesrindlik geenitehnoloogia. «Me olime juba varem aretanud toitlustusasutuste jaoks lühikesi naistöötajaid, kelle pea peale sai panna õllekannu. See on töölt tulnud proletaarlaste jaoks väga oluline, et ei peaks kannu kõrgele upitama.»
Nii sündiski idee kloonida lühikest kasvu mehi, kellest saaksid mõnusad tankistid. Katsetuste käigus selgus optimaalne kasv - cirka 1m 20 sm. Lühemaks ei saa mehi enam teha, siis poleks see enam

Teadlaste tööle on andnud kõrge hinnangu Nõukogude Liidu tankivägede peamarssal Ants Laaneots. «Nahhui, küll on lahe Albaanias internatsionaalset kohust täita. Uued tankid on nii väiksed, et neile ei saa ükski vaenlase rakett pihta.»

TIINA KAALEP


Keemikute päeva eel


MENDELEJEVI ÕPETUS ELAB IGAVESTI, SEST SEE QN OIGE


Siin Tartu Riiklik Ülikool. Keemiateadus-konna õppehoone. Mööda koridori sammub meie poole kellukesesammul kahupäine mees.
«Tere! Mina olen keemiadoktor Mihkel Pärnoja!»
Suure teadlase käepigistus on tugev ja mehine. Selle käe all on sanaud kõrghariduse sajad Eesti NSV keemikud. Aga selle käe karistavat survet on saanud tunda ka rahvavaenlased, kes on aeg-ajalt alma materi sammaste vahelt sisse vingerdada proovinud.
«Eesti NSV keemiatööstus on teinud peadpööritava arengu. Meie teaduskonna ülesanne on varustada rahvamajandust kõrgelt kvalifitseeritud keemikutega, samas unustamata teadustööd. Mendelejevi tabel peidab endas veel palju saladusi, mida on töörahval õigus teada» räägib seltsimees Pärnoja.
Eelmisel aastal pälvis akadeemik Pärnoja töösaavustuste eest järjekordse Lenini ordeni. Oma esimese ordeni sai ta LKA agendi Jüri Kuke paljastamise eest.
Kas teadustöö kõrvalt jätkub ka hobideks aega?
«Natuke ikka,» muheleb teadusemees. «Vabal ajal segan kokku suvediislit ja tõstan koduste vahenditega bensiini A-76 oktaanarvu.»
Pärnoja hubane kodu asub Peedu mändide all. Tööl käib professor rongiga, sest tema hinnangul on rongisõit mõnusam kui autosõit. «Saab tamburis suitsetada ja juua. Poole seitsmese Valga rongiga sõidab alati mõnusaid naisi, kellega saab vahest ikka tiiba ripsutatud.»

PAAVO KANGÜR



Tulevikuta ühiskonna džunglites

Tere, Eesti!


Kui sm Carl Danhammer toimetuse uksest siseneb, on ühtäkki kõik meie väljaande tööruumid rõõmu täis. See lihtne soomlane ehk põder, nagu teda siinmail kutsutakse, on õnnelik. Õnnelik, nagu nõukogude inimene ikka. Aga veel kuu tagasi see nii polnud.
Nagu kõik soomlased, töötas ka Carl kogu oma senise elu suurkorporatsioonis nimega Nokia. Oli hinnatud tallameister kummikuvabrikus. «Elu ei olnud kerge, aga kurtmiseks polnud kah põhjust;» meenutab sm Carl.
Tavalise soomlase eluks kõik vajalik oli justkui olemas keskmine palk, riigikorter äärelinnas ja Lada.
Kuid siis saabus Nokiat juhtima Jorma Ollila. Direktorihärra korraldamisel likvideeriti kontsernis kummikute tootmine ning Carl kaotas töö. Kõige kaduva teed läksid ka autorehvide tootmine ning kinni pandi kaablitehas, kus olid ametis tema ema ja isa. Kogu elu kukkus kokku. Seda vaid seepärast, et kapitalist Ollila ja tema innustunud aktsionärid saaksid valmistada kaasaskantavaid telefone. «Töökohti likvideeritakse valitsuse vaikival heakskiidul,» ei suuda sm Carl end talitseda. «Häbi neil olgu!»
Otsus jätta kapitalistlik Soome ja tulla Nõukogude Eestisse ei sündinud kergelt. "Soome on ikkagi mu kodumaa," selgitab sm Carl.
Ja siiski. Seda, et Eesti NSV-s on inimesed õnnelikud, et siinsete noorte päralt on tulevik, ei olnud meie loo kangelasel päris teadmata.
«Mõned aastad tagasi käisin, koos vanematega Tallinnas osturetkel ning juba siis märkasin, et Eestis elatakse head elu,» räägib noor soomlane innustunult.
Nüüd, kuu pärast Soomest lahkumist on sm Carl Nõukogude Eesti täieõiguslik kodanik. Neil päevil vormistab ta end tööle tootmiskoondises Põhjala. Läheb tallameistriks. «Vana arm, mis muud,» muigab õnnelik soomlane ning tänab siinkohal eraldi meie kohaliku tööstuse ministeeriumi juhti sm Jüri Käod, kes isiklikult väärt töökohta leida aitas.
Veel tahab meie uus sõber tänada seltsimehi Tallinna Linna RSN Täitevkomiteest, kes lubasid talle esimesel võimalusel eraldada korteri Lasnamäele, 29. mikrorajooni.
«Ma tahaksin kogu Eesti rahvale öelda ühte asja - te peaksite olema õnnelikud, et teil pole oma Nokiat,» ütleb sõber Carl meie jutu lõpetuseks.
Toimetusest lahkudes mainib ta veel, et oleks elu lõpuni õnnnelik kui saaks näha oma iidolit Dean Readi, päris ehtsat Dean Readi. «Ma ei tahakski temalt midagi küsida. Lihtsalt istuks ja vaataks,» ütleb sm Carl ja lahkub. Kogu toimetus näib olevat tema lõputut rõõmu täis olevat.
«Tere tulemast Nõukogude Eestisse!» tahaks talle veel järele hüüda.
RAUL RANNE


Teletaibilindilt

JERUUSALEMM 18. juuli (TASS). Agentuur PIA teatas täna, et Palestiina Välisministeeriumi ja NSV Liidu Palestiina Sõprusühingu esindajad käisid täna Jordani jõe vasakkaldal Palestiina vabadusvõitlejate haudadel. Sinna on maetud Gaza sektori kodanikud, kes hukkusid araabia rahva poolt Iisraeli sionistliku agressiooni vastu peetud võitluse aastail.

«TULNUKAD» USA-S

DALLAS 18. juuli (TASS). Järjekordselt üritab kahtlase rämpsuudisega maailma üldsust öokeerida Ameerika ühendriikide valitsus. Presidendi meelne uudisteagentuur Reuters teatas reedel, et Texase osariigi viljapõldudelt leiti veidrad ringid, mis sealset nn spetsialistide sõnul näitab, et nelja aasta eest Maal käinud tulnukad on taas läbi astunud. Dallase lähedalt nisupõllul on näha viis kontsentrilist ringi, milles vili on kellaosuti liikumise suunas maha muljutud. Viljapead on seejuures täiesti terved. Reutersi teada tekkisid samasugused ringid ka nelja aasta eest. "Piirkonna eriolukordade osakonna ametnikud arvavad, et olendid tulid tagasi, et uusi pinnaseproove võtta," teatas Reuters. Siinkohal tuleb mainida, et läänemaailma isehakanud teadlased on varemgi eksinud. Suurbritannias seostati pikka aega sääraseid viljaringe UFO-dega. Suurem osa neist osutusid hiljem aga vembumeeste kätetööks.



suvepeegel

22. juulil esineb Lauluväljakul Suurbritannia progressiivne muusik Elton John. Küsisime sel puhul tallinlastelt, kas pilet on juba ostetud?

Jüri Makarov
V.I. Lenini nim. Kultuuri- ja Spordipalee direktor
«Jaa, me läheme terve perega. Elton Johni laulud on inimlikud ja lihtsad. Ma olen ise ka bändi teinud ja tean, mis tunne on laulda tuhandete ees.»

Tiiu Silves
Võidu väljaku lillemüüja
«Pilet on jube kallis. Kolm rubla ei ole ju lihtne töötaval inimesel välja käia. Ausal teel sellist raha juba ei teeni!»

Lennart Meri
Eesti NSV teeneline kirjanik
«See on ju puhas kommerts. Vaadake, Läänes tehakse sellist muusikat ainult raha pärast. Seal ei ole ju mitte ühtegi nooti, ainult detsibellid. Sellised muusikud nagu Georg Ots ja Artur Rinne tähendasid palju kogu minu põlvkonnale.»

Monica Tuvi

Kohvik «Tallinna» varieteetantsija
«Mulle ei lähe vanainimeste muusika korda. Mulle meeldib siuke vaibakloppimine rohkem.»

Usutles BARBI PILVRE



moenurk

Kuidas suhtuda hetkemoodi kanda rinnal kõiksuguseid märke? (17 aastane Triin Tartust)
Tegu on tõelise moenarruse-ga, kusjuures Lääne moel oojad, kes selle moehulluse algatasid on ilmselgelt inspiratsiooni saanud meie vapratest sõjakang-elastest. Kui meie veteranid kannavad uhkusega oma rinnal higi ja vere hinnaga välja teenitud medaleid, siis lääne moeloojate mäng märkide ja medalitega on puhas alpus, mida küll jäljendada ei tasu. Kuid töövõidu medal või komnoore märk revääril on alati austust väärivad.
Milline on moodne t-särk ja kust selliseid leiab? ( 26 aastane Anatoli Tallinnast)
Praegu on tõesti moes kanda lühikeste varrukatega trikotaa-zhkangast õmmeldud maika-särke, mis meie suvises kliimas hästi sobivad. Maikasärk on uljalt nooruslik rõivaese, ning praegust moejoont arvestades võiks ta olla kas üpris liibuva joonega või siis veidi avaram. Maikasärkidele trükitakse tihti ka mitmesuguseid fraase või pilte, matkides välismaad. Nõukogude Eestiski toodetakse eriilmelisi lõbusaid särgikuid, näiteks vabrikus Marat. Täiesti huviväärsed on ka noorte moeloojate Marju Tammiku ja Jaanus Vahtra särgimoed. Nende looming mõjub värskelt ja dekoratiivselt, näiteks noorte inimeste elust ja tegemistest pajatav uudiskollektsioon. Kauplus "Uus Mood" Viru tänaval pakub aga uudist- maikasär-ki, mille rinnaesisele on trükitud Jaan Anveldi või Vilhelmine
Klementi portr eed. Meenutades neid, kellele me tänu võlgneme.
Ma olen märganud ajakirjandusest et sealsed noored kannavad spordiriideid ja -jalanõusid tänaval. Kas nii sobib? ( 21 aastane Siim, Mustamäe)
See võib mõnel puhul olla täiesti kohane. Näiteks siis kui mõni meie võidukatest sportlastest naaseb tagasi võistluselt ning rahvas koguneb teda Raekoja platsile tervitama. Tänaval käies olgu spordiriietus laitmatult puhas. Mingil juhul ei tohiks teie kaenlaaluseid "ehtida" higilai-gud, need on tänaval kõlbmatud.
Pean töö juures kandma kitlit, sooviksin, see oleks ka moodne. Kas see on võimalik? ( 34 aastane Minni Lohusalust)
Kittel on juba aastakümneid tunnustatud ja praktiline ja tihtipeale asendamatu töörõivas. Loomulikult muutub ka kitli joon ja tegumood koos moe muutumisega. Asjalik töörõivas olgu kergesti pestavast materjalist, ühevärviline või mustriline ent soovitatavalt tagasihoidlik. Hetkel moesolevad ehistikeread muudavad ühevärvilise kitli huvitavaks, pealeõmmeldud avarad taskud lisavad praktilisust ja on samas ka moekad. Moe viimane sõna on pikendatud õlaga kittel, kusjuures alumine serv katku kindlasti põlves-ilma!

RUBRIIKI TOIMETAB
ANU SAMARÜÜTEL


Muusikanurga postkast


Lõpuks TRÜ aspirandi Linnar Priimäe soov: trükkida kuuendat aastat Saksa DV populaarseima
vokaal-instrumentaalansambli Rammstein foto.
Foto: "Melodie und Rütmus"



SPORT


Sõjalis-sportliku mängu "Põuavälk" tulemustest


15-18. juulini toimus Harju rajoonis Kautla rabas sport-lik-sõjalise mängu "Põuavälk" üleliiduline finaal-võistlus. Võistluse võitis Kose Kõrgema Ehitusvägede Poliitkooli meeskond Eerik-Niiles Krossi juhtimisel.
Pärast võistluse lõppu toimus samas ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee väljasõiduistung Toivo Asmeri eesistumisel. Istungil vaadati läbi mõningaid ALMAVÜ jooksvad küsimused ja võeti vastu kooskõlastatud soovitused.
Istung kulges asjalikus õhkkonnas, sõpruse ja üksteisemõistmise vaimus.
ETA

USA ei andnud Müürsepale viisat


USA keeldus andmast NSVL koondislasele Martin Müürsepale sissesõiduviisat. Nii ei
sõidagi korvpallur homme sõprusmängule Chicago ametühingute esindusega. Mingit põhjendust äraütlemisele pole USA siiani esitanud. Aktiivse rahu eest võitlejana tuntud Müürsepp on aga viimasel ajal teravalt kritiseerinud USA sekkumist Lähis-Ida konflikti. Ameerika imperialistid kriitikat ei talu -tõde on ju valus kuulata.

Eesti NSV nahkkindamees võidukursil

Meie vabariigi poksi töempio-naadil Tallinnas esineb suurepäraselt M. Lao - ta on võitnud kõik kaheksa kohtumist. Viimasena alistas ta Vene NFSV esi-kinda B. Malinovski.

Šahtjor -Flora 3:0


Eile pidas Tootmiskoondise Flora jalgpallimeeskond Donetskis sõpruskohtumise kohaliku Bahtjoriga. Tallinlastel tuli tunnistada donetskilaste paremust - mäng lõppes Andres Operi ja Indrek Zelinski ponnistustest hoolimata võõrustajate võiduga 3:0.
Flora treeneri Aivar Pohlaku sõnul jäid meie mehed jõulistele kaevuritele selgelt alla.


Toimetus: Tallinn, Narva mnt. 11-e.
Vastutav sekretär: H. (H.) Luik
Peatoimetaja: A. Kokk
Partei- ja nõukogude töö osakonna juhataja: T. Vahter
Partei- ja nõukogude töö osakond: M. Jürgen, H. Urbanik, P. Erelt
Põllumajandusosakonna juhataja: T. Kaalep
Põllumajandusosakond: E. Sivonen, G. Velthut-Sokka, A. Prommik
Tööstusosakonna juhataja: P. Kangur
Tööstusosakond: T. Joosu, T. Vabamäe
Sotsiaalpoliitika osakonna juhataja: A. Viidik
Sotsiaalpoliitika osakond: M. Kärmas, R. Ranne
Hariduse ja teaduse osakonna juhataja: S. Vedler
Hariduse ja teaduse osakond: A. Süvari, B. Püve, M. Pesti
Kultuuriosakonna juhataja: T. Kaalep
Kultuuriosakond: K. Kesküla, B. Pilvre, M. Mägi, S. Nestor, H. Liivrand, E. Läkk, A. Pajula
Informatsiooniosakonna juhataja: V. Kangur
Informatsiooniosakond: J. Kulli, J. Ruus, K. Trull, E. Nigul, L. Lembra, K. Kaerma, A. Paul "Siilik": M. Juur
Kirjade osakond: K. Hallas
Rahvusvaheline elu: T. Aug
Fotokorrespondendid: T. Blaat, V. Kruuser, I. Muusikus
Kunstnikud: A. Juhanson, H. Ernits
Ladujad-vormistajad: E. Somelar, T. Rajamets, M. Aint
Korrektorid: K. Hallas, M. Valkonen
Arhiiv: L. Pallok
Toimetuse sekretär: K. Seepa
Autojuhid: G. Maurer, H. Teede

Toimetuse puhkepäevad - laupäev ja pühapäev. "Eesti NSV Ekspress" ilmub 52 korda aastas.



EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoda, Tallinn, Pärnu mnt 67-a. Tellimise nr. 3067 MB-07516 Tiraaž 210 000