Pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmise riikliku infosüsteemi uuendamine ähvardab nurjuda. Üks töö tegijatest astus lihtsalt minema, teine on püstihädas.

Südasuvel sai sotsiaalkindlus­tusamet (SKA) uue juhi, asutuse peadirektorina astus ametisse Egon Veermäe. Ta ütleb enda kohta, et on „muutuste juht ja efektiivsuse otsija“. Varem korraldas Veermäe IT-revolutsiooni maksu- ja tolliametis.

SKA hulbib suurte muutuste tuules. Sotsiaalministeerium viis juba paari aasta eest „sotsiaalkaitse avalike teenuste kaasajastamise“ sildi all ellu Eesti keerukaima ja mahukaima IT-hanke, et luua asutusele uus infosüsteem nimega SKAIS2.

Viiendik riigi eelarvest

SKAISist sõltub enam kui 700 000 eestimaalase toimetulek. Süsteem vahendab igal aastal enam kui kahe miljardi euro ulatuses pensione, vanemahüvitisi, puudega inimeste toetusi, elatisabi ja kõikvõimalikke muid toetusi. Seda läbib umbes viiendik riigieelarvest.

Keeruka töö tuua sotsiaalvaldkonna IT-süsteemid 21. ­sajandisse said kaks firmat – soomlaste IT-gigant Tieto (oma siinse kontori ­kaudu) ning kunagiste Hansapanga IT-juhtide asutatud Icefire.

Sotsiaalkaitse teenused pidid saama sama mugavaks „kahe kliki“ asjaks nagu e-maksuamet. Näiteks kui perre sünnib laps, ei peaks inimene tegema muud kui kinnitama pangaarve numbri, kuhu automaatselt laekub vanemahüvitis.

SKAIS2 pidi valmima ja tööle hakkama jaanuaris 2017.

Kuid kõik plaanid jooksid liiva.

Graafikust maas

Tänavu suvel selgus, et arendustööd on tugevasti graafikust maas. Värske peadirektor Veermäe uuris arendajalt, mis saab siis, kui töö tähtajaks ei valmi. Arendaja laiutas käsi ja Veermäe mõistis, et asi on halb.

Tõrked pensionide maksmisel võiks põhjustada apokalüpsise.

Üks näide: SKA tellib iga kuu enne pensionipäeva vajaliku raha (umbes 36 miljonit eurot) riigikassast. Kord juhtus arvestuslik ­apsakas ja summast jäi väike piisk puudu. SKA maksab raha ligi poolele miljonile pensionärile tavaliselt välja hiljemalt kell üheksa hommikul, kuid toona tiksus pension mõnele kontole „alles“ kell 8.56.

Ometi ummistus asutuse infoliin juba enne üheksat murelike pensionäride kõnedest.

Algusest peale vildakas

Häda ja viletsus on käinud SKAIS2ga kaasas algusest peale. Ettevalmistused algasid juba viis aastat tagasi. Audiitorfirma PwC koostas mitme­sajaleheküljelise analüüsi sotsiaalteenuste rägastiku kohta. Selle tulemuste põhjal pidid teenused muutuma läbipaistvamaks ja mugavamaks.

SKA teenused ongi väga keerulised. Meie riigis makstakse 110 erinevat pensioni. Toetusi on kümneid ‒ alates peretoetustest ning lõpetades matusehüvitise, ohvriabi ja olümpiavõitjatoetusega. SKA-l puudub tänapäevane iseteeninduskeskkond, ametnikud teevad väga palju käsitööd ning inimestelt nõutakse infot, mis on riigil tegelikult juba olemas. Kõik see pidi muutuma.

Riigihankega leiti süsteemile arendajad ning algul arvestati tööde mahuks 7,1 miljonit eurot.

Suuresti suruti asi läbi ministeeriumi poliitilise otsusega, ehkki SKA polnud nii mastaapseks projektiks valmis. Sotsiaalametnikud pidid hakkama vedama IT-arendust, millest nad aga aru ei saanud. Kogu protsessi juhiti ministeeriumist, kes ise uut süsteemi kasutama ei hakka.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo võrdleb senist tööd mööbli ehitamisega: tooli peaks kokku saama, aga kas seal ka istuda kõlbab, selgub alles kõikide juppide valmimise järel. Selliselt poolenisti huupi tehti mitte ainult „üks tool“, vaid „terve mööblikomplekt“.

Üle jõu nii tellijale kui ka tegijale

Esimene „tool“ ehk pensionide süsteem pidi valmima tänavu mais, kuid ei valminud. Alles siis hakkas koitma valus tõsiasi, et ülesanne käib kõigile asjaosalistele üle jõu.

Icefire, kelle kodulehel seisab hüüdlause „We are the company that delivers“ (tõlkes: meie teeme ära), oli selleks ajaks juba minema kõndinud.

Ettevõte teatas eelmise aasta lõpus, et ei saa tööga soovitud mahus ja ajaraamis hakkama ning astub üldse kõrvale. Kirjas tellijatele tegi Icefire esindaja Tea Trahov terve rea etteheiteid projekti lähteülesande, tööprotsesside ning ajaplaani osas. Kurtis tellija nigela kompetentsi ja kehva juhtimise üle, mistõttu tuli juba valminud töid pidevalt ümber teha. Firmal endal ta ühtegi vajakajäämist ei näe.

Veermäe leiab, et selline käitumine on arusaamatu. Aaviksoo peab Icefire otsust ebatavaliseks ja imelikuks.

Kogu projekt pidi niisiis juba aasta tagasi äärepealt õhku lendama, kuid Tieto kinnitas, et suudab töö ära teha ka üksi. Veel tänavu kevadel avaldas arendaja veendumust, et kõik püsib kontrolli all ja SKAIS2 valmib õigel ajal.

Nüüd tunnistab arendaja, et ei saa jaanuariks valmis. Puudub isegi selgus, kas Tieto üldse hakkama saab. Kriitiline tärmin on 1. detsember. Selleks ajaks tuleb üle anda süsteemi mõned baaskomponendid, mille põhjal otsustatakse, kas koostöö üldse jätkub või tuleb korraldada uus hange.

Hüljati senine põhimõte, mille kohaselt arendatakse kõike ühekorraga. Nüüd ehitatakse süsteemi jupikaupa.

Vahepeal kallines projekt 7,7 miljoni euroni ja Veermäe usub, et kallineb veelgi. Tema sõnul oli ­õppetund selles, et õigeid asju tuleb teha õigesti: tellija ei saa olla loll, kui tahab mitmemiljonilisi arendustöid juhtida.

Aaviksoo tunnistab, et riik alahindas töö keerukust. Samas leiab ta, et ka arendajal on rahaline vastutus ja ei välista kahjunõudeid Tie­to vastu. Äsja teatas Tieto ­börsile, et kaasas esimese Põhjamaade firmana ühe oma üksuse juhtimisse tehis­intellekti (inglise keeles artificial intelligence). „Meile sobib ­praegu igasugune täiendav intelligence!“ ütleb Aaviksoo.

Veermäe ei oska prognoosida, kui palju IT-uuendused SKA ametnikkonda vähendavad. Maksuameti automatiseerimisega kaotas omal ajal töö mitusada inimest.

Ruumi nutikamaks ja säästlikumaks toimimiseks jagub. Ametisse astudes käis Veermäe läbi kabinette ning tutvus inimestega. Talle hakkas silma väga palju printereid. Selgus, et 600 ametniku kohta oli neid koguni 300!

Nüüd on SKA Endla tänava peakontoris 125 printeri asemel 25.

Ning isegi kui Tieto hakkama ei saa, lubab SKA juht Veermäe, et pensionid-toetused saavad õigel ajal välja makstud, olgu või käsitööna.