VANA KULD: Jüri Pihli tütar kahtlases seltskonnas
"Nad nimetasid end allilmategelasteks. Juba nende välimusest ja käitumisest oli näha, et tegemist on kurjategijatega. Nende käest on paljud ettevõtjad peksa saanud. Nad otsivad inimesi, kelle peal rahuldada oma vajadust kakelda."
Just nii kirjeldab Tallinna linnavarade ameti juhataja Rene Kuulmann oma kakluspartnereid jahilt nimega Pinta.
Kuulmann andis esmaspäevasel pressikonverentsil korduvalt mõista, et sellel alusel sõidab kahtlane seltskond, kes on varemgi probleeme tekitanud.
Eesti Ekspressi käsutuses olev Pinta logiraamatu väljavõte tõestab, et 2. juulil Muhu-Väina regatile minnes oli jahil ka kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli tütar Terje Pihl.
"Jah, ma olin seal, kuid lahkusin Dirhamis (väikesadam Paldiski lähedal)," kinnitab Terje Pihl ise.
Ardi Sillar, kellega Kuulmannil konflikt tekkis, astus paati alles Pärnus enne Kihnut.
"Andsin talle vastu lõugu!"
Samal pressikonverentsil jagas Rene Kuulmann ajakirjanikele oma elulookirjelduse, kus olid kirjas tema poolt võidetud purjetamisvõistlused. Samasuguse nimekirja saaks koostada aga ka Kuulmanni poolt kordasaadetud tülinorimistest.
Eelmise aasta suvel tekkis Rene Kuulmannil Pärnus sõnavahetus seal patrullinud politseikadettidega. Väidetavalt ei allunud Kuulmann politseinike nõudmistele avaliku korra rikkumine lõpetada ja sõimas neid ebatsensuursete sõnadega. Selle tagajärjel paigutati Tallinna linnavaraameti juhataja pokri.
"Ma ei kinnita seda ega lükka ka ümber," sõnas Pärnu politsei pressiesindaja Romek Kosenkranius.
Kihnus toimunud kaklus pole esimene, milles Kuulmann osaline on olnud.
1996. aasta sügisel toimus Klehni lossis Lucky Strike sigaretifirma poolt korraldatud pidu.
Napsitanud Kuulman asunud siis käperdama ühe peokülalise naist. Kuulmanil paluti võõraste naiste ahistamine lõpetada, see aga andnud talle hoopis uut jõudu juurde. Purjetaja saatnud viimase pikalt.
"Loomulikult sain vihaseks ja andsin talle vastu lõugu," lausub noormees. Kuulmanni saadud löök aga ei rahustanud ja ta tulnud uuesti tüli norima, saades veel ühe hoobi.
"Järgmisel päeval helistas mulle sõber ja teatas, et Kuulmann pakkus hotelli Palace pitsabaaris purjus peaga minu tapmise eest 300 000 krooni, kuna olin tal löönud välja kolm hammast," lausub noormees. Ta ei mäleta, et tema löökide pärast oleks Kuulman hammastest ilma jäänud.
Kuulmann norib purjus peaga
Linnaametnikku lähedalt tundvate isikute sõnul piisavat talle 50 grammist kangest alkoholist, et enesekontroll kaotada. Nii mitmedki Kuulmanni lähikonda kuuluvad inimesed on väitnud, et temaga koos "pidu panna" on ohtlik.
"Raha tekitab inimeses alkeemilise protsessi, mis purjus peaga eriti ilmekalt Kuulmannil välja lööb. Neid kordi, mil ta joobes kellegagi tüli norinud, vaevalt keegi kokku lugeda oskab," lausub Kuulmanni naistuttav.
"Ma ei norinud tüli"
Rene Kuulmanni versioon kaklusest.
Eesti Ekspressi ajakirjaniku Meelis Hiiobi artikkel 15. juuli lehes kujutas mind kui "Uut Keskerakonna jõhkardit".
Kuulmann peksis kasekaikaga
6. juulil vigastas Tallinna linnavaraameti juhataja Rene Kuulmann Kihnu saarel toimunud baarikakluse käigus Ardi Sillarit. Kuulman lõi Sillarile katkise pudelikaelaga kõrri, mistõttu kaotas viimane ligi 2,5 liitrit verd. Baaris tähistati samal ajal Muhu-Väina regati etapi lõppu, millest nii Kuulman kui Sillari osa võtsid.
Kuulmann väidab, et tegutses Sillarit rünnates hädakaitse olukorras ning seetõttu on lubatud kõik vahendid, millega rünnatav suudab ründajaid takistada. Baaris olnute sõnul lõppes rünnak kohe pärast seda, kui Sillar oli Kuulmanni pikali löönud.
Löögist toibunud Kuulmann võttis Liiwi viina pudeli lõi selle puruks ja virutas katkise pudelikaelaga esimesele ettejuhtunud purjetajale kõrva.
Seejärel väljus Kuulmann baarist, järgnes Sillarile ja virutas ka talle katkise pudelikaelaga kaelapiirkonda. Kuulmann väitis, et ta lõi Sillarit eest. Kohtuarstliku ekspertiisi järgi tuli löök aga kas kõrvalt või tagant ning oli eluohtlik, minnes vaid mõnekümne millimeetri kauguselt mööda unearterist. Mingil hetkel vigastas Kuulmann ka Ardi kätt, nii et viimase parema käe sõrmed ei ole veel liikumisvõimelised.
Saanud pudeliga löögi üritas Sillar Kuulmannile järgneda, kuid viimane jooksis eest ära. Naases Kuulmann alles siis, kui Sillar oli verekaotusest nõrkenuna maha kukkunud. Kaasas oli Kuulmannil kasekaigas, millega ta maaslamajat peksma asus.
Lõpetanud Ardi peksmise, läks Kuulmann baari ja nüpeldas läbi ka Pinta kapteni esimese abina kirjas olnud Andres Haava.
Kui Haava Kuulmannil kaika käest rebis, hüppas linnaametnik üle baarileti haaras sealt Beefeateri pudeli, virutas selle baaripõrandale katki ning üritas džinnipudeli katkise kaelaga Haavat veelkord tabada. Rünnaku kohta kirjutas Haava Pärnu politseile avalduse. Baaridaami sõnul olla Kuulmann lõhutud pudeli eest veel tänaseni võlgu.
Nähes verest tühjaks jooksvat Sillarit, läks Haava jahilt Pirita, millel Kuulmann seilas, paluma abi kannatanu transportimiseks mandrile. Abi andmise asemel saadeti Haava aga Pirita meeskonnaliikmete poolt "pikalt".
Kannatanute sõnul taotleb Haava kriminaalasja algatamist Pirita meeskonnaliikmete osas isiku eluohtlikus seisukorras abita jätmise eest.
Kannatanud ei pea ka õigeks Kuulmanni väidet , et nemad võisid olla osalised purjetaja Mart Roosmaa tapmises 1991. aastal Regati baaris. Roosmaa tapeti nimetatud baaris 1992. aasta aprillis, mil Ardi Sillar teenis Prantsuse võõrleegionis. Ardi lähedaste sõnul ei ole ka tema tuttavatel nimetatud tapmisega mingeid seoseid.
Esiteks ei ole mul au teada, kes on "erakonna vana jõhkard" ja ma ei saa aru, kuidas annab siduda toitlustuskohas aset leidnud kallaletungi ja minu hädakaitset liikmeks olekuga Eesti suurimas erakonnas.
Täpsustades mõningaid fakte:
1. Kuulmann ei saanud kuidagi hommikul kangiga Kihnu naisi taga ajada, sest Kuulmann viibis sel ajal merel, purjeka "Pirita" pardal. Seega ei saanud ta ka terve päeva saarel juua, nagu kirjutab Hiiob.
2. Kuulmann ei kasuta narkootikume. Ei ole kasutanud ja ei hakka kasutama.
3. Päevi purjutav ja narkootilisi aineid kasutav Kuulmann ei oleks võimeline saavutama mingeidki sportlikke tulemusi.
4. Kuulmann ei norinud tüli Erki Noolega. Ajakirjanikel ei maksa meie spordikuulsusele panna suhu sõnu, mida ta ei ole öelnud.
5. Ardi Sillaril ei olnud peas mütsi ja selle tegelasega ei alustanud tüli mitte Kuulmann, vaid vastupidi. Ründajad tunnistavad seda ju ka ise.
6. Kasutasin kaigast mind rünnanud kandilistega koos olnud kolmanda mehe vastu, kes Hiiobi artiklis on tituleeritud jahikapteniks. Mina seda tol hetkel ei teadnud.
7. Kui sinu vastas on mitu tõsiste peksmis-, et mitte öelda tapmiskavatsustega joobes ja agressiivset selli, siis tegutsed instinktiivselt.
8. Hädakaitse olukorras on lubatud kõik vahendid, millega rünnatav suudab ründajaid takistada.
Minu arvates on EE ajakirjanik Meelis Hiiob oma artikliga leebelt öeldes pisut liiale läinud. Kasutades ühe poole argumenete ja väljamõeldisi, on artikkel üles ehitatud suunitlusega teha ennast kaitsnud inimesest kurjategija ja kurjategijatest süütud tallekesed.
Mul on kahju, et see kõik juhtus. Ma püüdsin konflikti vältida, kuid see polnud tol hetkel minu võimuses.
Mul on kahju isegi nendest kolmest ründajast, kes intsidendi käigus haiget said.
Ma vabandan Erki Noole ees, kui purjetajate heasoovlikud naljad teda pahandasid.
