Eriti maniakaalselt pureb minevikku ilma töökohata ja segase sissetulekuallikaga Toomas Kümmel, keda Luik mingitel oma põhjustel lahkelt avaldab. Õnnitlen, eesti rahvas! Rebite vana eliidi tükkideks ja elage siis klounide võimu all edasi.

KAS KULISSIDE TAGA EI PAISTA KGB-FSB?

Ma olen harjunud mõtlema suurelt, ja nägema puude taga metsa. Või isegi metsakombinaati. Ma pean silmas Venemaa eriteenistusi, kelle ustav portaal Regnum eile Eesti vana skandaali jälle üles võttis. Ja neile sobivas vormis, ikka mina kui ajaloo kõige kõrgemale kohale jõudnud Eesti poliitik süüdi. Mitte Vahur Kraft, kelle allkirja pärast ju Eesti Pank vabandas.

Probleem jaguneb kaheks. Ühelt poolt puhuvad tuuled selgelt Venemaa poolt. Ma ei tea, kes on Aleksander Matt, aga meil Eesti Pangas töötas tema onu, Elmar Matt. Onu Elmar töötas kommunistide ajal ENSV Ministrite Nõukogu asjadevalitsejana. Kuid onupojapoliitikat meil Eesti Pangas ei aetud!

Ja press on asjata sidunud Aleksander Matti minule 10 miljoni dollari kadumise ajast tuttava Aabram Sheriga. “Viru Aabram” pole mitte kuidagi Mattiga seotud, seda võin kinnitada. Küll aga võib Matt ja VEB-fondist kadunud raha olla seotud Putini ja FSBga.

Nagu ma loen, eksportis seltsimees Matt 1990ndatel Peterburi mastaapselt Royal-piiritust. Kuid – lugege Edward Lucase raamatut “Pettus”! – Peterburi ekspordile tegid katust KGB ja Vladimir Putin, Peterburi linnavalitsuse välisnõunik. FSB võib järelikult Krafti-aegse tehingu kohta – rõhutan, Vahuri, mitte minu – leida kõiksugu pabereid. Ja loobib need siis jupikaupa välja.

Võib-olla Vene luure juba teebki seda. Nii Kümmeli dokumendid kui ka Reformierakonna kõigi aegade tagatoajuhi Rain Rosimannuse afääri dokumendid tuuakse avalikkuse ette jupikaupa. Kusjuures Autorollo pankrotihalduriks on Savisaarega head äri teinud Martin Krupp. Kümmel aga tuli (või aeti?) IRList ära pärast seda, kui tahtis vallavanemana Jõelähtme vallas teha eeliseid A.V-le, oma parteikaaslasele. A.V. omakorda erastas Erastamisagentuuris töötades Tiit Pruulile, endisele vaesele riigiametnikule, Laari ajal Eesti Energia monopoolse kõrgepingeliinide remondifirma. Mille peale Pruuli ta mitte just odavale ümbermaailmareisile kutsus. Ja nüüd levitavad vanad isamaalased teavet, nagu otsiksime me tütar Kajaga rahastust uuele erakonnale.

Minu suhe Andrus Ansipiga muutus väga jahedaks pärast seda, kui Eesti Päevalehe intervjuus ütlesin, et Reformierakond poleks pidanud Silver Meikarit välja viskama. Ansip kujutleb, et võitlen temaga juba tulevast presidendivõitlust. Ta salvas vastu, öeldes, et Eesti Panga “eksjuhid” võiksid mälu pingutada ja rääkima hakata. Miks ta kasutas mitmust?

Ardo Hanssoni avaldus puudutas ju ainult Krafti? Panen tähele, et Venemaalt selle valepaberiga kätte saadud raha kolmanda osa liikumine on tõesti väga auklikult dokumenteeritud. Kuigi PEPi ainus ülesanne VEBis oli dokumendid korras hoida. Aga Ardo Hansson närvitses asja pärast. Ta ise oli minu ajal ja ka Vahuri ajal Eesti Panga nõukogu liige! Nii ta vabandaski kõigi eest. Pritsides nõnda pori ka minule.

FSBst. Nad on igal pool. Mul pole mõistagi enam Eesti Vabariigi riigisaladuse luba, kuid panin tähele ainsat huvitavat kohta peaminister Ansipi teleintervjuust aastavahetusel. Peaminister ennustas, et “sama Kadriorg, kes Silver Meikarile Eesti Vabariigi aumärgi andis, talt selle ka tagasi võtab”. Parteis räägitakse, et nii rängad sõnad pärinevad kahtlusest, nagu oleks Meikar Valgevenes käies patult tabatud ning ära värvatud.

Lang põrutab veel kõvemini. Rahvusringhäälingus tegutsevat eriagent, keegi Soome taustaga toimetaja. Langiga kohtudes võib üldse kuulda imeasju väga paljude “kõvade eesti meeste” kohta. Jüri Pihlilt võib omakorda kuulda Langi kohta, kuidas ta välisministrit asendades kiiresti Kremli meestele teeneid hakkas tegema. Pihliga kohtusime viimati möödunud aasta detsembris, Suur-Karja tänaval, ja ka Edgar oli kohal ja oli üsnagi informeeritud. 1995. aastal, kui ta siseministrina nuhkimisega vahele jäi, tõttas ta Peterburi. Väidetavalt linnapea Sobtšakiga nõu pidama. Aga kellega tegelikult? Mõelge, kodueestlased, nende juttude peale. Osa neist on õiged, osa mitte – kas pole see alati KGB taktika olnud?

Me kõik ei tohiks siiski närve kaotada. Olen mõelnud mingi vabandamisviisi peale, mis võimaldaks kõigil edasi minna. Mina ei tea, mis raha Annus ja Reiljan seal Kamikadze restoranis jagasid, aga ega nad jagamata ka ei jätnud. Eesti inglid-pankurid Hansapangast, Tamjärv ja teised, võtsid tohutud summad Tartu Kommertspangast, et sama panka üle võtta. Neid summasid Kommertspank enam ei näinud.

Olari Taalil keelas Finantsinspektsioon edaspidi Eestis avalikku raha korjata, sest ta võttis oma pundile teiste omanike garantiiga laenu ja Hoiupank hävis. Tiit Vähi jõukus ei mahtunud pärast riigitöölt lahkumist varsti tuppa ära, nagu Tiit Pruuligi oma. Hanschmidt sai Ühispanga ja PEPi liitmisel seeria aktsiaid, mis pidid “motiveerima Ühispanga juhte”, ent eriti kellegini peale Hanschmidti ja PEPi juhi Kitteri ei jõudnudki.

Tookord rajasime Eesti riigi ja majanduse, ei unustanud ka iseendid. Kuid me polnud poliitilised impotendid ega “manuaali-inimesed”. Eesti rahvas, teil pole Inglite Osakonda, kellega meid asendada. Mõelge välja mingi vabandamise ja unustamise vormel, ja ma kirjutan alla.

Päris loll tunne on, et sõin ja jõin seal Eesti Pangas minagi, suhu ei saanud midagi, nagu öeldakse. Pangast lahkudes jagasin Viimsis veel aastaid niru maja Eesti Panga peajuristi Urmas Kajuga, kelle boksist kostis öösiti ulgumist. Ent kes päeval ainult käis ja kaebas ning ussitas. No on juba selline ussirahvas.”

Volinik Kallase mõtteid luges Eesti Ekspressi selgeltnägijate rakuke.

Lugu ilmus esmakordselt 31.jaanuaril 2013