Meditsiinidoktori ja Vene teaduste akadeemia akadeemiku Nikolai Ogadžanjani arvutuste järgi on ohtlikem aeg Venemaal kaks nädalat pärast kellakeeramist. Tavanädalaga võrreldes suureneb kiirabi väljakutsete arv 12 protsenti, enesetappude arv 66 protsenti ning südamerabandusse sureb kolmveerandi võrra enam inimesi. Umbes kolmandiku võrra suureneb ka õnnetusjuhtumite arv. Akadeemiku sõnul on küsimust akadeemias alatasa arutatud, ent alati leidub keegi, kes on kellakeeramise poolt.

Eestis oli suveaja teema südameasjaks Tartu Ülikooli emetiitrpofessorile füsioloog Selma Teesalule. Tema aastatepikkuste uuringute põhjal kannatab Eestis kellakeeramisest tingitud tõsiste tervisehäirete tõttu üle 3000 inimese, biorütmi segipaiskamise üle kurdab 85 protsenti elanikkonnast. Ekspressile kinnitas professor, et on nüüdseks kellateemast eemaldunud. “Inimlik rumalus on piiritu, sellega võitlemise asemel on mul targematki teha.”

Sotsiaalministeeriumist nenditakse vaid, et kahjuks ei tegele ministeeriumi rahvatervise osakond kellaaja vahetuse mõjude hindamisega. “Piiratud ressursside juures tuleb teha valikuid ja esimesed prioriteedid on siiski rahva tervist otsesemalt kahjustavad asjad nagu näiteks HIV/AIDSi nakatumise vähendamine, narkootikumide levik ning südametervise propageerimine,” selgitab pressiesindaja Katrin Pärgmäe.

Uudislugu ilmus esmakordselt 4.novembril 2004