VANA KULD: Kes hüüab kõvemini "Juš-tšen-ko!"
Argo Ideoni haaras sügav nostalgia, kogedes üht Eesti "laulva revolutsiooni" öölaulupidu 16 aastat hiljem Kiievis.
Neljandik Eesti parlamenti pardal, sööstab 173 060 krooni eest tellitud tšarter-Boeing vuhinal läbi pilvede Kiievi poole. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees ja OSCE vaatleja Urmas Reinsalu nõjatub mugavamalt seljatoele. Ta võtab oma paberitest Ukraina läänemeelse presidendikandidaadi Viktor Juštšenko valimislubadused.
"See on ju enam-vähem nagu meie uus poliitika!" avastab Reinsalu.
Viis miljonit uut töökohta (48 miljoni elanikuga maal). Palkade ja pensionide suur tõus, maksude alandamine. Kümme korda praegusest rohkem välisinvesteeringuid. Tervishoiusüsteem ehitatakse üles igas linnas ja külas. Perearstide süsteem. Kõigile lastele kvaliteetne haridus sõltumata vanemate sissetulekust. Riiklik elamuehitus madala sissetulekuga inimestele, selle asemel et ehitada uusi kontoreid valitsusasutustele ja osta kalleid autosid riigiametnikele.
***
Kyiv-Boryspili lennujaamas saabub ebamugavasse nurka kohviautomaadi ja lillekioski vahel Eesti täiesti erapooletuid vaatlejaid tervitama Juštšenko valimisstaabi liige Boriss Tarasjuk.
Ta on Ukraina oranži revolutsiooni kõrge tegelane. Kui Juštšenko veel president Leonid Kutšmaga normaalselt läbi sai ja 1999-2001 Ukraina peaminister oli, pidas Tarasjuk tema kabinetis välisministri ametit. Nüüd võib sama uks talle taas avaneda.
Tarasjuk räägib, et Juštšenko võitu saaks väärata üksnes kunstlikult esilekutsutud kokkupõrgete ja rahutuste abil.
"Igatahes nad ähvardavad, et vaat sõidavad Kiievisse kümned tuhanded relvastatud kasakad. Ja hakkavad siin võitlema."
Mees teeb väikese pausi.
"Kümned tuhanded ei saa võidelda miljoniga! See on aksioom."
Tarasjuk tänab isiklikult Eesti riigikogulasi, kes loobusid jõulupühade veetmisest kodus pere ja lähedastega ning sõitsid selle asemel Ukraina valimistele, edendama demokraatiat.
Ta avab koti, kust ilmub oranž sall - veidi heledamat tooni kui endal kaelas. Selle saab "minu sõber Rein Lang".
Langi nägu väljendab sellist rõõmu, et kui ta veel laiemalt katsuks naeratada, paistaks suu selja tagant.
***
Väljas räägib Tarasjuk veel, et Viktor Janukovitši kampaania maksab kaks miljardit (sic!) USA dollarit.
Kui palju maksab Juštšenko oma, ta ei tea. Soovitab küsida "raamatupidamiselt".
***
Valimispäeva hommikul koguneb Kiievi peaväljaku ääres kohaliku ametiühingute maja sissepääsu ees kummaline seltskond.
Nahkses mustas sonis ja tagis jässakas tegelane korraldab uksel. "Kas see pool oleks tarvis kinni panna? Treba zahlopnutj? Treba."
Poole tunni pärast oodatakse siia Juštšenkot. Ta hääletab elukohajärgses jaoskonnas number 1. Siin on linna süda, Maidan Nežalesnosti ehk Iseseisvuse Väljak. Esindusjaoskonna ruumid karjuvad sanitaarremondi järele.
Ootamatult sööstab ukseavast välja noormees erkrohelises täistopitud kostüümis. Krokodillihammastega mask kaenlas, tormab ta hüpates sinnapoole, kuhu teisel pool peatänavat Hrešatjkut on püstitatud tohutu siniste ja punaste ehetega näärikuusk. Seal käib hoogne äri. Pildistada saab end üheskoos Snegurotškaga, koos poniga, koos elusa öökulli või jahikulliga, teletupsudega.
Üks õnnetu punane näärivana on pildistamiskohast hiilinud pausi pidama. Omanik nõuab teda vänge sõimuga tööle tagasi.
Aga Juštšenkot koguneb ootama üha rohkem ajakirjanikke ja fänne. Jaoskonnas võtavad platsi kümned teleoperaatorid.
Ka mustahallikirju kass Murzik teeb omaniku süles näo, et ootab Juštšenkot. Looma kaunistavad lai apelsinikarva lehv.
"Murzik on meil justkui üks oranži revolutsiooni maskott," pajatab lahkelt kassi perenaine. "Teda p i d e v a l t näidatakse televiisorist."
"Jaa, vaadake, sest Juštšenko ise silitas kassi!" kiidab perenaise mustas kasukas sõbranna.
Poliitmaskott Murzik lösutab laisalt perenaise päevinäinud halli mantli käisel. Siis ütleb ta ühe ükskõikse, heleda "Mjäu!"
***
Juštšenko hilineb akadeemilise veerandi võrra. Möll on kirjeldamatu. On selge, et seekord Murzik küll pai ei saa. Viktor Juštšenkol on süles hoopis oranži mütsiga väikelaps.
"Juš-tšen-ko! Juš-tšen-ko!"
Kohe muutub skandeerimine massiliseks.
Mõned minutid varem jõudsid sisse lipsata Eesti vaatlejad Ivari Padar ja Ago-Endrik Kerge. Nad näevad, kuidas Juštšenko läheb valimiskabiini koos kahe lapsega. Aga see pole keelatud.
Tulevane president laseb sedeli läbipaistvast plastikust kasti. Sellised võeti Ukrainas kasutusele just nendeks presidendivalimisteks. Vanasti olid kastid vineerist. Kuid läbipaistev kast annab välja, kui keegi on korraga terve paki sedeleid kasti sokutanud.
Padar saab jutule samal ajal jaoskonnas viibivate vaatlejatega. Venemaa-Valgevene Liidu Parlamentaarset Assambleed esindav Oleg Dzõza kuuleb, et kohal on eestlased, ning palub ilmtingimata edasi anda hiigelsuur tervitus oma "vanale sõbrale" Edgar Savisaarele.
***
Eesti vaatlejad Katrin Saks ja Andres Herkel sõidavad samal päeval läbi valimisjaoskondi Janukovitši tugipiirkonna südames, jõukas tööstuslinnas Donetskis. Selgub, et ühe jaoskonna aadress asub Tallinna tänaval.
Tallinna tänav osutub linnast välja suunduvaks külavaheteeks, kus mõned jupid on nime poolest asfalteeritud. Hämardub. Ei paista ühtki maja, kus võiks asuda valimisjaoskond.
Lõpuks selgub, et Tallinna tänav jõuab ühte tehasesse ning seal ongi jaoskond.
Veel ilmneb, et Donetskis on ka Tallinna-nimeline kasiino (sinna Saks ja Herkel ei lähe).
***
Kui jaoskonnad kell kaheksa õhtul suletakse, kogunevad Juštšenko pooldajad Maidanile. Siin on lava nagu mõnel suurel kontserdil. Kõrval asuvas telklaagris on kaks kuud elanud tema kõige suuremad fännid mujalt Ukrainast.
Ida pool tekitab see kõik pigem trotsi. "Meie rabame töötada, aga nemad puhkavad ja lõbutsevad," kuulevad välisvaatlejad sealkandis pidevalt.
Kuid Maidanil läheb selgelt peoks. Mis siis, et valimistulemusi pole veel käes. See, mis toimub, on Eesti 1988. aasta öölaulupeod värskes, oranživärvilises väljaandes, Ukraina temperamendi ja räppmuusika saatel. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" asemel viib siinseid särasilmseid laulupeolisi ekstaasi Ivano-Frankivski bändi Grindzholy kõmiseva rütmiga lugu. "Razom nas bahato - nas ne podolaty!" Ehk "Koos on meid palju - me oleme võitmatud!" See kõlab iga natukese aja tagant uuesti.
Juštšenko - tak!
Juštšenko - tak!
Tse naš prezident!
Tak! Tak!
Tagaridades möirgavad kaks oranžiga ehitud keskealist meest rõõmsalt teineteise võidu. Üks hüüab "Juš-tšen-ko!" teine karjub vastu "Juš-tšen-ko!" Esimene veel kõvemini "Juš-tšen-ko!" Ja teine üritab juba kähedaks karjutud häälega "JUŠ-TŠEN-KO!"
Nad lepivad viiki ja suruvad kätt.
Tüdrukud Ksenja ja Lena müütavad rahvahulga kõrval vahtkummist oranže jänesekõrvu ja oranže parukaid ning on ka säravil silmil Juš-tšen-ko poolt.
"No vaadake ometi seda teist! Ei saa ju tema poolt olla." "Janukovitš räägib ainult Venemaast kogu aeg, aga meile meeldib Euroopa ka!"
Ksenja loodab, et Juštšenko parandab Ukraina majandusseisu, Lena küsib vastu: "Kas teil Eestis oleks võimalik, et peaministriks saab mees, kes on vangis istunud?"
***
Pool kolm öösel on tulemus piisavalt selge. Rahvas hüppab ja lehvitab oranže lippe küll juba väsinumalt, kuid lõpuks saabub ka Juštšenko ise. Seekord on ta selge võitja. Tema kaaskonnas paistavad endine asepeaminister Julia Timošenko, Tarasjuk, eurovisiooni täht Ruslana ja hulk teisi.
Juštšenko kasutab kõnet pidades talle iseloomulikku žesti. Enne, kui midagi öelda, tõstab ta parema käe üles ning viibutab sõrmega alt üles.
"Meie tulevik on uus, iseseisev ja vaba Ukraina!"
Rahvamass karjub: "Uk-ra-i-na!" "Uk-ra-i-na!"
Ruslana annab Juštšenkole üle 15 meetrit pika oranži salli, millesse mahub korraga terve tema lähikond.
"Juš-tšen-ko! Pre-zi-dent!"
Siit edasi saab oranž revolutsioon üksnes vaibuda. Aga kuhu on Eestis jäänud kunagine positiivne energia sellest, et inimesed siiralt ja kõige täiega on millegi poolt? Mäletate?
