VANA KULD: Leedo: Saaremaa silda ei tule ja Tallinna allmaaparkla tahan viia börsile
Kas oled õnnelik?
Eesti elu on super. Ma kuulan viimasel ajal väga vähe raadiot ja loen ka vähe, igaks juhuks. Aga minu meelest on need, kes seal pühapäeva lõuna ajal mingis saates esinevad, professionaalsed virisejad. (R2 "Olukorrast riigis" - S.V). Neil on seal kõik asjad halvasti. Seda suudavad ainult professionaalsed virisejad.
Pidevalt räägitakse, et Leedo on paha.
See on täitsa normaalne protsess. Jumal hoidku, riigieelarvest saab ju raha!
Kõige rohkem saab riigilt toetust hoopis Edelaraudtee peremees Marcel Vichmann, kes on igasuguseid trikke teinud. Tema puhul ei teki nii suurt kära nagu sinu ümber. Miks?
Kui sa elad Tallinnas või Moskvas või Helsingis, siis pole kisa. Aga kui sa elad väikses linnas ja sõidad suure autoga, siis on iga liigutus palju huvitavam. Tallinnas on Vichmann ju üks paljudest.
Ostsid Arco Varaga endised tenniseväljakud Harju mäe all ning tahad nüüd selle baasil koos linnaga Vabaduse väljaku alla parkla rajada...
Ma olen seal vaid üks finantseerija. Ma tahan teada, mis seal toimub, aga usaldan spetsialiste. Äriplaan oli ju ammu valmis. Ostu-müügi läbirääkimised [tenniseväljakute eelmiste omanike Anatoli Kanajevi jaAbram Beinensoniga] kestsid mitu-mitu kuud ja hind sõltus sellest, kui kaugel olid nende läbirääkimised linnaga. Need olid lõpustaadiumis. Eelleping linnaga oli valmis. Meie lugesime selle läbi ja ütlesime, et oleme sellega absoluutselt nõus, ja nii ta läks.
Parkla loob ühisfirma, kus ühelt poolt olete osanikud sina ja Arco Vara ning teiselt poolt Tallinna linn.
Jah, tuleb ühisfirma. Ma ei saa öelda, kui suur on protsent, millega ma rahul olen, sest see annaks teisele poolele liiga suured trumbid kätte. Aga muidugi tahaksin endale võimalikult soodsalt.
Aga teistpidi peab arvestama, et asi oleks soodne ka linnale. Sest äri on alati kahepoolne. Kui mõlemad partnerid saavad piisavalt, siis on äri pikk. Kui aga tõmbad teiselt lühiajaliselt kasumi välja, siis läheb äripartner minema.
Seda võib võrrelda hundikarjaga. Mis juhtub selle hundiga, kes rabab kõige suurema looma, poeb oma urgu ja järab üksi, teised aga jagavad saagi omavahel ära? Kui siis tuled urust välja, jääd üksi.
Täpselt samamoodi on äris. Kui tõmbad üks kord, tõmbad kaks korda, tõmbad kolm korda, siis sind ei võeta enam tõsiselt, ei võeta enam laua taha. Siis pead üksi koopas konti järama.
Parkla pole sinu esimene kinnisvaraprojekt Tallinnas. Kuidas sul õnnestus seni varju jääda?
Miks peab kirema? See on nagu titetegemine. Osa inimesi jookseb ringi ja ütleb, et ma tegin tite, ma tegin tite. Pärast selgub, et titte polegi. Ma tahan enne tite valmis teha, siis võtan sülle, näitan ja käin ringi.
Aastat viis tagasi küsis Äripäeva ajakirjanik, et kas ma Tallinna kinnisvaraga ka tegelen. Ma ütlesin, et "jah, olen sellest kuulnud küll". Selle lausega asi piirdus. Nii et ma pole midagi varjanud ega valetanud.
Mil lal parklaga seoses uudiseid on oodata?
Nii kiiresti kui võimalik, sest Tallinn karjub parkimiskohtade järele. Ta karjub juba. Linn on päris happy, kui teeme võimalikult kiiresti.
Kui kiiresti on kiiresti?
Kui kõik läheb hästi, siis peab saama 2008 lõpp - 2009 algus valmis. Aga siin on hulk lahtiseid küsimusi. Me ei tea ju veel, mis sealt maa seest välja tuleb.
Te saate endale kogu Vabaduse platsi?
Meie ei saa. Ühisfirma saab. Oli täitsa imelik kuulda "Aeg luubis" saatest, et Leedole anti ilma konkursita. Tegelikult luuakse ühisfirma, mulle kuulub sellest suurusjärgus 15 protsenti. Aga osa seltskonda hüppab jalalt jalale ja hüüab: "Leedo tegi, Leedo tegi!" Audiitorid on selle kallal töötanud, rahvusvahelised audiitorid, linna poolt on tellitud.
Teie annate sissemaksuks oma kinnistu ehk tenniseväljakud?
Täpselt nii. Ja linn annab oma kinnistud. Need on juba ära hinnatud.
Järgmine samm on, kes finantseerib. Kui meie seda teeme, siis on küsimus, kas saame selle tagasi tulude või [tulevikus suureneva] osalusega.
Ma näen vaimusilmas, et tegelikult võiks see firma veelgi laieneda - mõne parkimiskoha juurde teha ning tulevikus oleks ühiskond näiteks veel börsi kaudu juures.
Arvad, et parklaga võiks börsileminek välja tulla?
Usun, et kui ei teki ebatervet õhkkonda, siis kindlasti tuleb. Sellest võiks olla linn huvitatud ja sellest oleme ka meie huvitatud.
Aga laevakompaniiga?
Laevakompaniiga oli kunagi plaan täpselt samasugune. Siis töötaks asi kõige paremini, kui ta ei oleks ühe inimese käes.
See ärritab ju kõige rohkem, et ta on ühe inimese käes. Küll aga oleks üks tõsine investor ja riik vaataks, et ta ei läheks liiga ahneks.
Kui kaugele börsiplaaniga jõudsid?
Mul oli tellitud panga käest analüüs, kuidas seda teha. Aga siis 2001 läks meil [majandusminister Toivo]Jürgensoniga asi teravaks. Siis hakkas pihta, et ei tea, palju ta teenib.
Laevakompaniisse ilmusid kaitsepolitsei ja maksuamet.
Täpselt. Kedagi ei ole nii palju raputatud kui mind. Ega mul ei ole Kapole ühtki etteheidet. Nad olid väga professionaalsed, viisakad ja teid oma tööd korralikult.
Aga täpselt siis, kui Kapo oli sees, saatis minister sõna, et "kas kirjutate lepingule alla". See oli minu arust eriti inetu.
Maksuamet leidis, et laevakompanii finantsdirektor Alar Tõru tegi keelatud tehinguid maksuvabade firmadega. Ta sai aasta tingimisi ja pidi riigile tasuma üle miljoni krooni.
Tõru ostis maksuvabade firmade kaudu päästevahendeid ja muud sellist. Ja summa oli kokku vaid kaks miljonit ja seda seitsme aasta peale! Alar on aus inimene, aga ta jäi rataste vahele. Praegu juhib ta firmat Saare Finants, hästi juhib.
Maksuamet uuris ka minu isiklikke tulusid. Pärast pooltteist aastat sain kirja, kus teatati "rõõmuga & amp; quot;, et ma e i pea juurde maksma.
Kas keegi on üritanud sinult laevaäri üle võtta?
Ei ole... Kui Meelis Atoneni aega vaadata (majandusminister Atonen ja Leedo olid 2004. aastal tõsiselt tülis - S.V), siis muidugi võib vaadata, et nii ja naa. Sest miks äkki ilmusid ministri parteikaaslased pakkumistega?
Keda sa mõtled? Toivo Alti, oma endist äripartnerit.
Kui olla paranoiline, siis tundub, et taheti üle võtta. Aga see võis olla ka lihtsalt surveavaldus.
Miks sinu firmas töötanud Meelis Põlda ei saanud rahandusministriks? Kas sellepärast, et oli nii-öelda Leedo mees?
Ei, absoluutselt mitte. See on jälle müüt. Et karvane käsi kuskilt lükkab. Olen juba lugenud, et näe, Eesti Posti uue juhi Hans Teivi panin paika (tema poeg töötab Leedo kinnisvarafirmas - S.V). Ma ei näe mingit huvi Eesti Postis enda jaoks.
Ja Kalle Laanet. Et oma mees, lükati paika. Et ta on mu sõber. Ma ei tea, kas poliitikul võib üldse sõpru olla. Kui Eesti on nii eesrindlik riik, siis võiks ju ilusti seadusesse kirja panna, kellega võib sõbrustada ja kellega mitte.
Need, kes mind tunnevad, teavad, et ma suhtun sõprusse teistmoodi. Sõbraga on palju raskem äri ajada. Äri ajades võitled selle eest, et endale kasulik oleks. See oleks ju alatu, kui teed seda sõbra arvelt. Pead ju sõpra aitama, et temal oleks parem.
Laanet sai sinu firmast Saare Finants laenu. Kas see oli aitamine või bisnis?
Bisnis. Oleks see aitamine olnud, siis oleksin ma talle laenanud isiklikult. Siis poleks mitte keegi seda teadnud.
Miks ta tuleb sinu firmast laenu küsima, mitte ei lähe panka?
Ma võin eksida, aga Saare Finantsi laenuäri puudutab otse või kaudselt ligi 10 000 inimest Saaremaal. Me oleme pankade suurim klient ja ühtlasi ka konkurent.
Väikeses kohas tulevad inimesed ikka, et anna laenu, anna laenu... Tegin siis sellise firma. Me oleme paindlikud ja usaldame inimesi. Väikestes kohtades inimesed pelgasid panku.
Laanet võttis selle laenu absoluutselt minu teadmata, ilmselt nii 7-8 aastat tagasi. Ma oleksin ise talle kindlasti laenu andnud.
Müüsid hiljuti Arco Vara aktsionäridele neli parvlaeva. Miks?
Et läbipaistvus oleks veel parem.
Meil on näiteks üks laev renditud taanlase käest. Selle hinnaga pole mingit probleemi, kuigi ta on kallim.
Kui aga rendime süsteemi siseselt, siis on probleem. Kuigi Eesti seadused näevad ette, et rent seotud osapoolte vahel peab olema turuhindades. Hinnad ongi seda. Rendime isegi alla poole turuhinna.
Aga see pole ju kena, et endale rendid. Hindasime siis laevad ära, müüsime maha ja rendime nüüd võõrastelt.
Aitab ka mainet parandada?
Noh... mis sa selle mainega ikka peale hakkad? Mingil määral. Enda arvates tegin ikka korraliku tehingu.
Nagunii mõeldakse varsti välja teooria, et ma olen Arco Vara salaomanik ja kõik on kokku lepitud à la Ain Hanschmidt. Et mingisugune riugas on se al ol emas.
Kas Arco Vara meestel tekib nüüd võimalus turuhinda küsida?
Tekib küll, aga ütleme nii, et meil on sõlmitud kümne aasta pikkune rendileping. Ta ei saa lepingut katkestada ja viia näiteks laevu Ameerikasse ära.
Ma tunnen neid [Arco Vara omanikke] väga pikalt. Ma poleks kaabakatele müünud. Ja mis see annab, kui nad küsivad kõrgemat hinda? Meil on ju kümneaastane leping paigas.
Kümne aasta pikkune on ka laevakompanii leping riigiga. Kas see tähendab, et meile ei tule selle aja jooksul Saaremaa püsiühendust?
Silda ei tule niikuinii kümne aasta jooksul. Ma loodan, et inimestele tuleb mõistus pähe. Sillaehitus on sama, nagu tooks praegu laevandusse purjelaeva. Sild on eilne päev.
Miks nii? Sildu ikka ehitatakse.
Eilne päev. Ehitatakse küll, aga üle Emajõe või Pärnu jõe, kus maksumused on väiksemad.
Milleks selline jutt? Kaitsed oma laevaäri?
Kui sild tuleb, on mul isegi kergem äri ajada. Ma sõidan täpselt samamoodi praamiga.
Aga ma ei usu, et sõidame ka 30 aasta pärast samade autodega ja üle silla. Ma ei usu ka, et laevad oleksid lapselaste äri.
Ma ei tea, kas see tuleb 25 või 50 aasta pärast, aga lõpuks kaovad ka laevad ära. Ka sillad kaovad ära. Tehnika areneb.
Sillad on olnud tuhandeid aastaid.
Jah, aga... Ma olen päris kindel, et tuleb see aeg, kui inimene ronib ühest pistikust sisse ja tuleb teisest välja.
Kas näed mingit võimalust ka silla pealt võita?
Ega see võimatu ole.
Tegelikult on nii, et kui ma räägin silla vastu, siis öeldakse, et ärihuvid. Kui räägin poolt, siis öeldakse, et teeskleb...
Kas oled teinud midagi sillaprojekti tõkestamiseks?
Ei ja ei hakka ka tegema. Protsesside vastu pole mõtet võidelda.
Teatasid, et osa laevamüügist saadavast rahast kulub uuteks projektideks. Millised need on? Veekeskus Ventspilsis?
Sellel teemal oleme päris tõsiselt töötanud. Aga ta on algstaadiumis. Oleme otsinud kohta. Ventspilsis ei ole ju ühtki korralikku hotelli. Ööbimiskohad parandaksid meie [Saaremaa-Ventspilsi] liini täituvust.
Miks te hindu tõstate?
Müüt, millega ma ei suuda võidelda. Me ei tõsta. Meil ei ole uue lepingu järgi hinnast sooja ega külma. Meile kompenseeritakse reisid. Hinnapoliitika on ministeeriumi käes.
Kui suur on normaalne kasuminorm laevaäris?
Kui läheme klassikute juurde, siis Lenin ütles, et kapitalist on 25 protsendi pärast valmis minema ükskõik millisele kuriteole. Või oli see kümme? Midagi selletaolist oli.
Laevanduses ei saa öelda, et 10 on õige, või 25. Näiteks pikaajaliste lepingute puhul, ütleme killustiku veol, loetakse seitse-kaheksa täitsa normaalseks. Aga kui rendime siit laeva Islandile, siis saame ühe laeva eest ühe või kahe kuuga sama palju nagu siin kolme laev a rendi ga poo le aastag a. Seal on kasumimarginaal 60-70.
Kinnisvaraäris on hoopis teine vunk.
Ma tegin 1992. aastal Eesti esimese kinnisvaratehingu. See oli Holostovi kinnistu ost Kuressaares. Arco Vara hakkas sellest kosuma.
Holostovi kinnistut rendin välja pikaajaliste lepingutega. Teenin kusagil kümmekond protsenti.
Aga muidugi on kinnisvaraga võimalik teenida ka tuhatkond protsenti.
Alustasid oma ärisid kooperatiiviajastul marjade kokkuostmise ja ristsõnade trükkimisega. Kui palju tollal teeniti?
Tunduvalt rohkem. Ma ei ütle, et metalliäri oli selle kõrval köömes, aga meie kasumimarginaalid olid palju suuremad. Ka [metallikuningas Tiiu] Silves möönis seda.
Ainuke erinevus oli see, et metallimehed tegid lühikest äri. Tegid hommikul kell üheksa oma ostu ära ja õhtul läksid Männiku karjääri... Ei tea, palju neid üldse järele on jäänud. Osa veel töötavad, kes olid ettevaatlikumad.
Õnneks jagus siis meil tervet mõistust, et ei hakanud kõike kokku ostma. Teenistused olid ikka sellised, et ühe nädalavahetusega teenisin kümme autot. See oli kaheksakümnendatel.
Meie sõitsime oma pirukapüttide ja Moskvitšidega edasi ja ei tõmmanud tähelepanu ega loonud ebatervet õhkkonda. Saime tegutseda rahulikult. Kui aga 1991. aastal ostsin esimese uue auto, see oli Volvo 460, kogu Kuressaare ahhetas.
Kui hakkasime ristsõnu tegema, siis oli kõik samamoodi. Et kuradi kapitalistid, võtavad kõik paberi ära, pole Pravdat ja Kommunismiehitajat kusagile trükkida.
Ja kui me hakkasime mustikaid korjama, siis üks praegu lugupeetud ettevõtluse sõber karjus ikka päris vihaselt, et näed, kapitalistid korjavad kõik marjad metsadest ära, lastele pole enam millestki kisselli teha. Tegelikult korjasime me väga väikese osa ära.
