Ekspressi uurimus paljastab maa-ametilt kohtuga välja nõutud dokumentide abil maadevahetuse saladused:

  • 2001. aastal lükkas Riigikogu liige Neinar Seli vale abil Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muutmise.
  • Neinar Seli ja Heiki Kranichi lähikondsed alustasid ulatuslikku tegevust hinnaliste riigimetsade kättesaamiseks.
  • Spekulatiivseks äriks andis laenu riiklik Maaelu Edendamise Sihtasutus.
  • Riigilt asendusmaana saadud mets raiuti poollagedaks ja müüdi edasi Reformierakonda rahastanud puidutöösturitele.

Toompeal tuleb harva ette, et oma partei liige torpedeerib seltsimehele olulist seaduseelnõu. 15. mail 2001 nii juhtub.
"Austatud ettekandja! Sa nimetasid, et riik on eriliselt huvitatud ökoloogiliselt väärtusliku maa enda omandisse saamisest. Ma ei tea, kes see riik on või miks tal selline huvi on," uurib Ignar Fjuk.
"Austatud ettekandja" on Lõuna-Eesti suurärimees, samuti reformierakondlane Neinar Seli. Keskkonnakomisjoni liikmena seisab ta Riigikogu puldis ja kutsub üles muutma maadevahetuse korda.
"Riik kaitseb loodusobjekte paremini kui mõni eraomanik," alustab Seli oma põhjendust. "Eraomanik võib üritada majandustegevusega loodusobjekte pigem kahjustada."
Kunagine humorist, keskerakondlane Ülo Tootsen imestab: "Me oleme ju harjunud ütlema, et riik on halb peremees ja eraomanik on parem!"
"Siin on vastupidi," rahustab Seli. Saalis istuvast 63 parlamendiliikmest pooldavad 61 seaduse muutmist. Vastu on kaks, sealhulgas Fjuk.
Pool aastat varem tegi Mart ­Laari valitsus sama eelnõu maatasa. Selle üheks suurimaks veaks peeti keskkonnaministrile liiga suurte volituste andmist "riigi vara käsutamise üle".  
Enne hääletust ütleb Seli riigikogus, et seaduse muudatused ei "ole enam vastuolus valitsuse varem antud seisukohtadega". Seli valetab. Uue seaduse kohaselt hakkab maade vahetuse üle otsustama valitsuse asemel keskkonnaminister üksi.
See on revolutsiooniline muudatus. Valitsuses hoiavad ministrid üksteise tegemistel silma peal. Keskkonnaministri otsustega on kursis vaid käputäis ametnikke.
Riigikogu arhiivist ei selgu, kes ja mis põhjendusega vastava muudatuse seaduseelnõusse sokutas. Kuigi õigusloome pabereid säilitatakse Toompeal alaliselt, on neid maadevahetuse kohta imelikult vähe. Keskkonnakomisjon pole osa dokumente arhiivi üle andnud või pole kõike kirja pandudki.

Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) asub rabavalt avameelne asitõend. See on osaühingu Erametsa Haldus äriplaan.
Esimene peatükk algab lausega: "Äriidee seisneb maade vahetamises riigiga." Viimased kolm sõna on trükitud läbivalt rasvases kirjas.
Äriplaan seletab MESi jaoks üksipulgi lahti, kuidas saab maadevahetusega raha teha.  
Alustada tuleb kaitsealuste metsade ostmisega omanikelt, kes ei oska oma varaga ise midagi peale hakata. Neid inimesi iseloomustab "teadmatus", "oskamatus" ja "rahaahnus".
Tänu sellele on teatud kinnistuid võimalik soetada "odava hinnaga". Oma konkurentsieelisena rõhutab firma head juurdepääsu infole - tal "on kujunenud oma võrk".
Pärast vahetust tuleb riigilt saadud metsas saed käiku lasta. Kuna palgi järele on suur nõudlus, makstakse kauba eest peaaegu kohe ja isegi sularahas. Suurema puidukoguse eest tasuvad kokkuostjad heldelt kümme protsenti kõrgemat hinda.
"Töökogemus on näidanud, et põhjaliku analüüsimise ja oskusliku tegutsemise korral praktiliselt ettevõtmine ei ebaõnnestu."
Põllumajandusministrile alluv riiklik MES asub veenvat äriplaani toetama. Aastatel 2001-2004 saab Erametsa Haldus kinnistute ostmiseks laenu ligi kolm miljonit krooni.
MESi õnnistusel ostab firma kokku metsi Karula ja Soomaa rahvusparkides, et neid siis riigile ära anda.
Ainsa ametnikuna peab olukorda pentsikuks maa-ameti peadirektor ­Kalev Kangur. Ta keeldub maad vahetamast, kuna sellele on seatud MESi kasuks hüpoteek.
Sihtasutuse juhataja Margus Veski­mäe annab kirjaliku kinnituse, et probleemi pole. MESi rahadega pööritatav suurejooneline maadevahetus võib alata!

Erakordse äriplaani autor on Era­metsa Halduse omanik, nüüd 37aastane Margus Kübar. Ta kuulub Selide dünastia lähiringi, osaledes ühistes ärides nii Neinari, tema poja Kristo kui ka venna Antiga.
Anti Selil on osaühing Klasoner. Juba 2000. aastal annab firma miljon krooni laenu, mida Kübar kasutab vajaliku maa kokku ostmiseks.
Kübar teab täpselt, mida omandatud kaitsealade eest riigilt vastu tahab. Enamasti ihub ta hammast Valgamaal asuvale Aakre metskonnale. Seal kasvavad Eesti ühed parimad metsad, kõrged ja jämedad puud.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) peab soovitud metsi liig väärtuslikeks ja pakub kehvemaid. See Kübarale ei meeldi, ta lükkab kauba tagasi. Kokkuleppeni jõutakse pärast mitu kuud kestvaid vaidlusi.
2003. aastal liigutavad Kübar ja Eesti riik üheainsa vahetusega üle 760 hektari metsamaad. Kinnistute hind ületab 10 miljonit krooni.

Muude kruntide hulgas saab Kübar Valgamaal 250hektarise Rooni-Virna. 2005. aastal tahab ta seda riigile tagasi vahetada. Seal elab nimelt Eesti metsade suurim kanaline - metsis. Linnu elupaigad on kaitse all, järelikult häirivad eraomaniku äri.
Kübara järjekordne soov ajab RMK metsameestel harja punaseks. Nad otsustavad kontrollida, mida on uus omanik endise riigimetsaga ette võtnud.
Tõde on kerge tuvastada. Enne puude langetamist tuleb esitada keskkonnateenistusele metsateatis. Paberitest selgub, et Kübar on raiunud rohkem kui 170 hektaril.
Tema "kahe aasta raiemaht on ilmselt võrdne või isegi ületab kümne aasta juurdekasvu", teavitab RMK peadirektor Ülo Viilup keskkonnaministeeriumi. "Juhtum näitab ilmselgelt, kuidas põlise riigimetsa tükk raiuti "tühjaks"."
Keskkonnaminister Villu Reiljan otsustab 2005. aastal, et riik kohitsetud metsa tagasi ei vaja.
Kübar on võtnud Rooni-Virnast kõik, mis hetkel võimalik. 2007. aastal müüb ta selle koos mitme teise riigilt saadud kinnistuga maha. Kokku vahetab omanikku 500 hektarit metsa.
Ostja on Metsatervenduse Osaühing, mis koondab jõukaid metsaärimehi eesotsas Mati Polliga. Väga hea kasvuga Aakre metsad pakuvad neile suurt huvi.  
Polli metsafirma Sylvester oli omal ajal Reformierakonna olulisemaid toetajaid. 2003. aastal koostatud äriplaanis pidas Kübar Sylvesterit metsaäris oma suurimaks konkurendiks.

Mais 2003 saabub keskkonnaministeeriumi kiri Tartust, osaühingult Kaarna Koda. Selle juhataja Avo Ombler soovib anda riigile kaks kaitsealust krunti Lõuna-Eestis. Vastu tahab ta Anija metskonna maatükki nr 4.
See asub Harjumaal Kaberneemes. Kinnistu juurde kuulub ligi viis kilomeetrit liivaranda. Kokku ületab ala suurus 545 hektarit!
Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur vastab, et RMK peab soovi täitmist võimatuks. Riik vajab seda metsa seoses Tallinna elanikele "looduses liikumise võimaluste pakkumisega".
Septembris toob post keskkonnaministeeriumi uue kirja. Jälle küsitakse Anija metskonna maatükki nr 4! Nüüd tahab seda vahetada Margus Kübar.
Kaks tartlast himustavad äkitselt üht ja sama hiigelkrunti Eesti teises otsas. Kas tõesti juhuslik kokkulangevus, kuni taotluste kirjapildini välja?

43aastane Avo Ombler on Reformi­erakonna staažikamaid liikmeid. Ta astus sinna kolm päeva pärast partei moodustamist novembris 1994 koos Anti Seliga.
Ametilt on Ombler audiitor ja tegelnud mitme Seli firmaga. Kui Seli oli kergejõustikuliidu president, tõi ta liidu audiitoriks Ombleri.
Täna moodustavad mehed kahekesi spordiklubi Livonia juhatuse. Ombler juhendab seal jalgrattasõitu ja Seli proua Kersti korraldab kepikõndi.
Kui Seli oma äripartneri Jaan ­Mugraga tülli läks, esines Ombler kohtus süüdistuse tunnistajana. Mugra jäi firmajuhina süüdi ametiseisundi kuritarvitamises.
1999. aastal valis rahvas Seli Toompeale. Kuigi tartlasel oli Viimsis maja, otsis Riigikogu talle pealinnas elamispinda. Sobivat korterit hakkas üürima Omblerile kuuluv osaühing Kaarna Koda.

Kaberneeme mereäärest ilma jäämine ei jahuta Avo Ombleri iha mitmesajahektariliste kruntide järele. Mees üritab saada riigilt Aakre metsatukkasid, mida ihaldab ka Margus Kübar.
Kaarna Kojal on ostetud varuks 180 hektarit looduskaitsealasid. 2004. aastal müüb Ombler firma Kübarale, kuid jääb edasi selle juhatajaks. Ta käib riigile visalt peale meelepäraste metsade vahetamiseks.
2007. aastal saavutab Ombler lõpuks ometi riigiga esimese diili. Eksperdid hindavad tema maad 6,5 miljonile kroonile.
Paberite vormistamine aga venib. Tänavu juuni algub saadab Ombler reformierakondlaste juhitavale keskkonnaministeeriumile nördinud kirja. Ta nõuab oma vahetuse viivitamatut otsustamist ja ähvardab kohtuga.
Kaks nädalat hiljem saab Ombler vastuse. Maa-amet teatab, et Riigikogu lõpetas eelmisel päeval igasuguse maadevahetuse ära. Põhimõtteliselt on riik nõus tema kaitsealad ära ostma. Millal ja kuidas - seda ei oska keegi öelda.
Sügisel lahkub Ombler Kaarna Koja juhataja kohalt, jättes ameti Kübarale. Oktoobri keskel vormistab poeg ärid oma ema, 71aastase Maret Kübara omandiks. Ka kõik maadevahetused käisid naise nimel.

Kaitsepolitsei uurib rahvaliitlasest keskkonnaministri Villu Reiljaniga seotud maadevahetusi. Neist esimeste sooritamiseks esitas ehitusfirma Merko taotlused alles juunis 2004. Selleks ajaks olid oravad juba mitu aastat maid vahetanud. 
Tänavu veebruaris kirjutab ­Eks­press, et Heiki Kranich üürib maadevahetajatelt Tallinnas Rahvusraamatukogu taga 160ruutmeetrist luksuskorterit.
Pärast seda küsib TV 3 reporter Sven Soiver peaminister Andrus Ansipilt Reformierakonna seotuse kohta maadevahetusega.
"Riigi juhtkonda hoitakse kursis ühiskonda erutavate kriminaalasjade uurimisega," kinnitab Ansip. "Kuid maadevahetuses ma ei tahagi olla informeeritud. Peaministri huvi võidakse tõlgendada uurimise poliitilise mõjutamise katsena."
"Te ei tahagi väga teada, kas mõni reformierakondlane on sellest kasu saanud?" pärib Soiver edasi.
"Ma ei ole pädev andma selles küsimuses kommentaare," teeb Ansip jutule lõpu.

Maadevahetuse kriminaalasjaga tegeleb peaprokurör Norman Aasa otsealluvuses kaks prokuröri. Üks neist on spetsiaalselt Tartust Tallinna kutsutud Inna Ombler.
Naise abikaasa Mati Ombler töötab riigiprokuratuuris uurijana. Juhtumisi on reformierakondlasest maadevahetaja Avo Ombler tema vanem vend.

Artikli kirjutamine sai võimalikuks tänu Eesti Ekspressi ja Maa-ameti poolt Tallinna halduskohtus 23. juulil 2008 sõlmitud kompromissile.
Eelnevalt olid Maa-amet ja Andmekaitse inspektsioon keeldunud näitamast nimekirja, kes ja milliseid krunte riigilt vahetada soovisid. Andmeid töötles Margus Järv.

Seli seltskond
Üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid.

Anti Seli (35)
Neinar Seli vend
Margus Kübara rahastaja vahetuskruntide ostmisel ja äripartner
Reformierakonna liige

Kristo Seli (18)
Neinar Seli poeg
Margus Kübara äripartner

Margus Kübar (37)
Suur metsamaade vahetaja
Neinar, Anti ja Kristo Seli äripartner

Aivo Ombler (43)
Neinar Seli firmade audiitor
Maadevahetaja ning Margus Kübara äripartner
Reformierakonna liige

Kranichi äripartner noolis Kaberneemet

  • 41aastane Marko Loos on Reformierakonna veteran. Ta kuulus juba oravapartei eelkäijasse Liberaaldemokraatlikku Parteisse.
  • Enne Saku õlletehase ja nüüd Smarteni logistikat juhtiv mees on endise keskkonnaministri Heiki Kranichi (pildil) sõber-äripartner.
  • 2003. aastal üritab Loos vahetada riigilt Kaberneeme poolsaare tippu. RMK lükkab tehingu "metsamajanduslikel põhjustel" tagasi.
  • Loosi pahameelel pole otsa ega äärt. Ta läkitab Maa-ameti peadirektorile Kalev Kangurile vihase kirja.
  • "Arvan, et olete irdunud reaalsest elust ja annate mulle enda jaoks mugavaid vastuseid," kurjustab Loos. "Teie minu laene maksma ei tule."
  • Loos halab kirjas, et sõltub "olulisel määral" oma võlausaldajast. Ta võlgneb hiljuti keskkonnaministri kohalt lahkunud Kranichi firmale Heinich miljon krooni.
  • Kaberneeme tipu vahetamine jääb Loosile unistuseks. Tal õnnestub saada riigilt neli kinnistut Aseris.
  • 2004. aastal püüab Loos vahetada endale riigilt 40 hektarit maad Harku karjääri kõrval. Maa-ameti arvates pakub ta riigile vastu oluliselt odavamat kaupa, krunte kusagil Valga- ja Pärnumaal. Ka seda vahetust ei toimu.
  • Viimase vahetuskatse teeb Loos jaanuaris 2007 koos Kranichiga. Nad tahavad saada kaht silmatorkavat maatükki.
  • Esiteks 80 hektarit Harjumaal Kernus. Teiseks kolme hektarit Tallinnas Nõmmel Helbe tänaval.
  • Üllatuslikul kombel on nii Kernu kui ka Nõmme krundil üks ja sama, väga tuntud naaber. Kommi- ja piimavabrikant, Reformierakonna suursponsor Oliver Kruuda!
  • Ekspress ei tea, kas Loosi ja Kranichi eesmärk oli müüa maad Kruudale või oli tegemist juhusliku topeltnaabrusega. Rahvaliitlasest keskkonnaminister Rein Randver lükkas vahetuskatse tagasi.