Ekspress rääkis ameeriklasega enne tema äralendu Tallinnast. Siia ei toonud teda äri, vaid isevärki poliitiline kampaania, mis peaks päädima 60 venemaalasele viisakeelu kehtestamisega. “See on kõige tähendusrikkam asi, millele ma kunagi oma energiat kulutanud olen,” räägib Browder.

Tema võitlus on sügavalt põhimõtteline. Ta ütleb, et Venemaa on maffiariik, kus inimõigused võimu vaikival heakskiidul julmalt jalge alla tallatakse. Seda ei tohi Lääs taluda.

Inimesed tema mustas nimekirjas on Vene ametnikud ja täitevvõimu esindajad, kes sõitsid Browderi Venemaa ärist teerulliga üle ning tapsid tema heaks töötanud juristi Sergei Magnitski.

Ausust nõuda pole kasulik

Browderi saaga on pikk, keerukas ja julm lugu, mis räägib Venemaast kui metsikust riigist.

Lugu algab aastal 2003, kui Browder on Venemaal igati tehtud mees. Boriss Jeltsini hiilgeaegadest Venemaal tegutsenud Hermitage on riiki investeerinud 4,5 miljardit dollarit. Fondi varad on kasvanud 35 korda ning see omab arvestatavaid osalusi suurkompaniides Gazprom, Surgutneftegaz, Sberbank ja energiamonopolis EES (РАО “ЕЭС”).

Kõik muutub pärast Mihhail Hodorkovski arreteerimist 2003. aastal. Kremlile mittesobivad äritegelased satuvad surve alla. Browderit häirib Vene riigifirmades vohav korruptsioon. Sellele vastandudes kogub ta tuliseid süsi oma pea kohale. Ühel heal päeval saadetakse ta Moskvasse saabudes lennujaama VIP-tsoonist tagasi. Browder on enda suureks üllatuseks saanud “Venemaa julgeoleku ohustajana” sissesõidukeelu!

“Samal ajal, kui Vladimir Putin võitles oligarhidega, kes üritasid temalt võimu võtta, võitlesin mina oligarhidega, kes tahtsid minu firmadest raha varastada,” räägib Browder Ekspressile.

Browder toob oma firma varad kiiresti Venemaalt välja. Kuid Hermitage’i tütarettevõtetega hakkab toimuma kummalisi asju. Ühel hetkel on firmade vastu üleval enam kui miljardidollariline hagi, mille kohus hämmastavalt kiiresti rahuldab. 2007. aastal puistavad ametnikud Browderiga seotud ettevõtete kontoreid, viies ära hulga dokumente.

Megavargus vaikitakse maha

Seejärel vormistatakse kõnealused firmad võltsingute alusel kellegi kurjategijast tankisti nimele, kes teeb Moskva maksuametile taotluse tagastada firmade poolt varem “ekslikult” maksudena tasutud 230 miljonit dollarit. Venemaa ajaloo suurim ühekordne maksutagastus vormistatakse 2007. aastal kõigest ühe päevaga, ilma et keegi kulmugi kergitaks!

Jahmunud ja segaduses Browder palkab tehingute ja hagide rägastikku selgust tooma õiguseksperdid Moskva maksujuristi Sergei Magnitski juhtimisel. Juristid purevad pähklit järjekindlalt 14 kuud. Magnitski koostab detailse kaebuse Venemaa ajaloo ühe suurima maksukuriteo kohta. Ta näitab, kuidas kamp siseministeeriumi ametnikke, miilitsaid ja mafioososid varastas riigilt 230 miljonit dollarit. Afäär pöördub aga kuu aega hiljem Magnitski vastu, kui samad ametnikud, kelle vastu ta kaebuse esitas ja tunnistas, mehe arreteerivad.

Magnitski vaevleb eeluurimisvanglates ligi aasta. Ta esitab selle aja jooksul 450 kaebust, millest ühtki ei rahuldata. Noor jurist kurdab enda piinamise ja peksmise üle, millega mõjutatakse teda oma tunnistusi tagasi võtma. Tema kongid on kõledad, väiksed ja umbsed. Mehel halveneb tervis, ta haigestub pankreatiiti ja ilmnevad sapikivid, kuid ravile teda ei lubata. Novembris 2009 sureb Magnitski voodi külge aheldatuna. Temast saab märter ja meediakangelane.

“Kui sureb noor inimene, on see tragöödia. Aga see on kirjeldamatu tragöödia, kui sinu heaks töötav noor inimene on võetud vangi ja ta piinatakse surnuks!” leiab Browder.

Ärimees muutub lobimeheks

Magnitski kohtlemisest ja surmast tõuseb rahvusvaheline skandaal, mida kajastab meedia üle ilma. Browder annab sadu intervjuusid, inimõiguslased avaldavad häälekat protesti, koostatakse petitsioone. Aga asjaosalistele näib, et suuremat tolku sellest pole.

USA survel algatab Venemaa president Dmitri Medvedev kriminaaluurimise, kuid tänaseni pole kellelegi kahtlustust esitatud.

Otse vastupidi – kuriteoga rikastunud Vene reaametnikud on vahepeal soetanud miljonite dollarite väärtuses kinnisvara ja autosid, teinud luksuslikke puhkusereise ning saanud isegi ametikõrgendust.

“Kui keegi elaks Marsil ja kuulaks ainult Medvedevi kõnesid, võiks ta imestada, et vau, Venemaa on nii tore riik. Kahjuks on see kõik vaid üks ilus jutt,” ütleb Browder.

Venemaa korruptiivse süsteemi ja seal toimuvate inimõiguste rikkumiste maailmale paljastamiseks on Browder käivitanud suurejoonelise kampaania. Näiteks veebisaitidelt russianuntouchables.com või lawandorderrussia.com leiab kogu Magnitski saaga üksikasjaliku ja avameelse ülevaate. Seal on ka sisukad Youtube’i videoklipid, mis meenutavad parimaid episoode tuntud dokumentaalsarjast “Kriminaalne Venemaa”. Browder figureerib mitmetes klippides, hoiatades Venemaale investeerimise eest.

Browder otsib liitlasi üle ilma

Kampaania edukuses Browder ei kahtle. Ta ütleb, et Šveitsis olevat 60 venemaalase varad juba külmutatud. Hollandi parlament hääletas sanktsioonide poolt sel nädalal. USAs võib Magnitski-nimeline õigusakt kongressi heakskiidu saada sel suvel. See võtaks tuhandetelt inimõiguste rikkujatelt võimaluse saada USA viisat.

Venemaa reaktsioon on Browderi hinnangul meeleheitlik. Moskva käivitas vastukaaluks sarnase aktsiooni jätta Vene viisata Ameerika ametnikud, kes on seotud Vene relvaärika Viktor Buti protsessiga.

“Ma olin ärimees, kuid minust sai justkui üleöö inimõiguste aktivist,” ütleb Browder. “