10.04.2014, 06:00
Värvilisi unenägusid
Virve Aruoja ja Jaan Toominga film, mille eest 1970. aastatel Tallinnfilmis pead lendasid.
FOTO:
Akadeemiates õpetavad professorid defineerivad filmi tihtilugu kui unenägu. Ja mõne religioosse rühmituse jaoks pole ka elu muud kui unenägu. “Värviliste unenägude” režissöör Jaan Tooming läks aga veel sammukese kaugemale – film ja elu on unenäolised küll, aga küsimus on selles, kes seda und näeb. Kas oleme kellegi teise unenäo peategelased või näeme ise avasilmi und haprast iseolemisest? See küsimus oli 1970ndatel selgelt poliitiline. “Värviliste unenägude” montaaži uuenduslik vorm ja unenäoline filmikeel tegi need, kelle võimuses oli filme ekraanidele lasta või neid sealt eemaldada, väga tähelepanelikuks ja murelikuks.