Veel mõni sõna suurest „spordiskandaalist”
NB! Neljapäeval kell 13 Kuku raadio saates "Magneet": silmast-silma väitlevad klubide rahastamise teemadel võrkpalliklubi Selver peatreener Avo Keel ning korvpalliklubi BC Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa.
Eesti võrkpallikoondise ja Tallinna Selveri peatreener Avo Keel tegi sapise avalduse, kus ütles, et:
a) Kalev/Cramole eraldatud raha haiseb ülirõvedalt,
b) Selveri meeskond jõuaks sellise summa abiga eurosarja finaalturniirile
c) ajal, mil riigieelarvest kärbitakse miljardeid, pole kahele korvpalliklubile raha eraldamine riigimehelik.
BC Kalev/Cramo suurima rahastaja, AS Cramo boss Ivar Valdmaa ütles selle peale: „Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi. See ei tähenda, et ma arvaks, et Keel, kes tegelikult ütles meie kohta väga halvasti, oleks koer. Lihtsalt vanasõna on selline.
"Enda arvates ajame õiget asja. Päris ilma rahata suurt mängu ei mängi Kurjategijaks ma end ei pea, aga kui üldsus arvab, et oleme milleski süüdi, mis siis ikka. Ärme siis tee üldse. Vaatame ja imetleme - vaat kus Leedus või Hispaanias on korvpall heal tasemel. Aga ma olen täiesti nõus, et spordi rahastamine on Eestis ebaloogiline."
Valdmaa juhitav firma eraldas korvpalliklubile sel aastal neli miljonit krooni. Heategevusest erineb mehe tegevus selle võrra, et heategevusega ei saada kuulsaks, korvpalli-metseen Valdmaad teavad aga pool miljonit korvpallihuvilist.
Riik toetab korvpalli, Tallinn võrkpalli
Vaatame nüüd fakte. Esiteks, riigi panus kahe suurklubi eelarvesse.
Korvpalli Balti liigas finaalikohta jahtiva Kalev/Cramo jaoks otsustas riik eraldada 3,5 miljonit krooni. Samasuguste sihtidega, ent (esialgu) pisut kehvemate eduväljavaadetega TÜ/Rockile 1,5 miljonit. Võrkpall niisugust, eranditult lobitööl ehk suhetel ehk poliitikutega läbisaamisel ehk ... põhinevat eraldist ei saanud. Kuid!!! Vaadakem nüüd Tallinna linna panust kahe suurklubi käekäiku. Kui 2007.aastal eraldas Tallinna linnavalitsus BC Kalev/Cramole 2,5 ja mullu 0,8 (!) miljonit krooni, siis võrkpalliklubi Selver sai linnalt 2007.aastal 1,8 ja mullu 2,5 miljonit. Kahe aasta peale kokku on korvpall saanud 3,3 ja võrkpall 4,3 miljonit. Ainuüksi mulluseid numbreid vaadates näib, et Tallinna linn „uskus" Selverisse kolm korda rohkem...
Võrkpallis on Tallinna Selver küll Balti liiga võitja, ent kolmest eurosarjast nõrgimas ei jõutud 16 tugevama hulka ja kaotati neljast mängust kolm. Ent ka Kalev/Cramo ja TÜ/Rock ei jõudnud kolmest eurosarjast nõrgimas avaringist edasi.
Võrkpalliklubi Selver on praeguse seisuga Baltikumi number üks. Kalev/Cramo ja TÜ/Rock ei mahu objektiivselt Baltikumis esikolmikusse. Aga siin tasub silmas pidada veel mõningaid asjaolusid.
Korvpallis on Leedu koondis maailma neljas ning Läti Euroopas esikümne piiril. Võrkpall on mõlemas riigis, eriti Leedus täielik nišiala. Leedukad ei osale isegi EM-valikturniiril.
Klubidest rääkides on Leedu satsid (või vähemalt olid enne majandusraskuste algust) Euroopas tipptegijad, Läti klubid küll kraadi võrra lahjemad, aga siiski eurosarjades edukad. Riia Barons võitis mullu ühe eurosarja. Ja tänavu, pange tähele, on Kalev/Cramo ning TÜ/Rock nii Leedu kui Läti parimatega konkureerides täiesti viisakaid tulemusi pakkunud.
Kui süüvida korvpalli Balti liiga hetkesituatsiooni, siis on meie esindajatel just tänavu unikaalne (aga võib-olla viimane!) võimalus jõuda vähemalt finaali, sest Kaunase Žalgiris ei ole majandusraskuste tõttu endisel tasemel, Läti parimatest klubidest rääkimata. Ja hetkel puudub garantii, et järgmisel hooajal korvpalli Balti liigat mängitaksegi.
Palju maksab edu?
Me võime jäädagi vaidlema, kumb - kas võrkpall või korvpall - on „parem". Fakt on, et võrkpallikoondis jõudis Avo Keele juhendamisel EM-finaalturniirile. See on vaieldamatult väga kõva sõna. Samas on vaieldamatu seegi, et korvpall on mitme põlvkonna jao eestlaste identiteedi osa. Ehk rahvusspordiala. Ühegi teise spordiala, vähemalt võistkonna-ala kohta seda öelda ei saaks.
Ning vähemalt klubide tasemel, just rahalisest vaatevinklist, peab isegi isand Keel endale aru andma, et võrkpalli ja korvpalli võrrelda on sama hea kui võrrelda sõrme ja ...
Võrkpallis teenivad maailma parimad mängijad, näiteks Venemaa tippklubides mängivad brasiillane Giba või venelane Tetjuhhin umbes 15 miljonit krooni aastas. Enim-makstud korvpallurid teenivad Euroopa tippliigades kolm-neli korda rohkem - 50-60 miljonit. Giba koduklubi, Odintsovo Iskra eelarve olevat umbes 70-80 miljonit krooni. Samas mahus olevat ka Itaalia tippklubide eelarved.
Ent mis maksab korvpallis edu saavutamine? Kaunase Žalgirise eelarve oli selle hooaja alguses ca 80 miljonit krooni, Vilniuse Rytasel ja Riia ASKil 55-60 miljonit. Aga Euroopa mastaabis on need „poisikesed". Moskva CSKA eelarve on ajakirjanduse andmetel ligi 600 miljonit krooni, Pireuse Olympiakosel ja järgmisel nädalal Tartu Rockiga sõprusmängu pidaval Moskva Dinamol 500 miljonit, FC Barcelonal 400 miljonit krooni. Ainuüksi Moskva Himkis mängiva hispaanlase Jorge Garbajosa aastapalk olevat 100 miljonit krooni ringis!
Ukraina tippklubi BC Kiievi, keda Kalev/Cramo kodus võitis, eelarve on umbes 150 miljonit. Ljubertsõ Triumfil, kellele Kalev/Cramo kodus lisaajal kaotas - 330 miljonit.
Vastukaaluks, Kalev/Cramo tänavune eelarve jääb alla 20 miljoni krooni, sellest 0,8 miljonit andis Tallinna linn ja veerand miljonit eesti meistrivõistluste hõbeda eest riik läbi korvpalliliidu. Praegu üles kerkinud skandaalne 3,5 miljonit on nii-öelda arvestuslik osa Kalev/Cramo eelarvest, sest seni pole klubi seda summat saanud.
Kokku moodustab pealinna pluss riigi toetus Kalev/Cramo eelarvest alla veerandi. Seda juhul, kui kurikuulus 3,5 miljonit ikka laekub.
Rocki eelarve on erinevatel andmetel 15-17 miljonit krooni. Sellest ligi kaks miljonit andis Tartu linn. Riigilt ehk korvpalliliidult sai meisterklubi 560 000 krooni. Teisisõnu - Rock on saanud linnalt pluss riigilt umbes kuuendiku oma eelarvest.
Viimastel päevadel mainitud 1,5 miljonit riigi poolt oleks klubile puhas boonus, sest seda pole nad oma eelarvesse arvestanud.
Aga Võrkpalliklubi Tallinna Selver tänavune eelarve on viis miljonit. Sellest poole (!) panustas Tallinna linn. Nii et protsentide keeles - viriseda poleks nagu põhjust...
Ja pealegi - korvpall ongi maailma mastaabis kallim spordiala kui võrkpall, võrrelgem kasvõi tippklassi korvpalluritele ja võrkpalluritele makstavaid palku.
Kui võrkpallipealik Avo Keele sõnavõtust emotsioonid välja jätta, räägib mees õigust: riik ja kohalikud omavalitsused võiksid sporti toetada rohkem ja loogilistel alustel. Selle vastu ei vaidle ju keegi. Praegu jääb paraku vägisi mulje, et isegi siin käib oravate ja ninasarvikute vastik kemplemine - suurim omavalitsus (ehk keskerakond) toetab võrkpalli, riik (ehk reformikad) korvpalli. Loogikat napib, härrased.
Mis kõige piinlikum - tänaseks on kahe suurepärase, Eesti oludes tähtsaima ja edukaima pallimänguala - korvpalli- ja võrkpalli juhid tülli aetud. Tulemuseks võib olla see, et raha ei saa kumbki ala? Või oligi see algusest peale eesmärgiks?
