27.02.2009, 00:00
Veerpalu õukonna saladused
Olümpiavõitja ja nüüd ka Liberecis maailmameistriks kroonitud Andrus Veerpalu taustajõududena töötab hulk oma ala tippe. Avameelseid ülestunnistusi, mis nippidega suuski ja sportlasi töödeldakse, nende käest ei kuule.
Laupäeval kella poole kolme paiku päeval saabub Andrus Veerpalu Praha
lennukiga Eestisse.
Tuleb tõenäoliselt VIP-uksest ja
lehvitab telekaameratele. Tema abimehed on samal ajal kes veel Liberecis, kes
mikrobussiga kusagil Euroopa teedel. Rahvas neid näo järgi
tänaval ära ei tunne ja autogramme neilt ei küsita. Vaid paar
harva lehelugu. 2006. aasta Torino OMi järel tegid Peep Puks ja Hans
Roosipuu filmi “Tiim”, mis algul oli plaanitud portreeloona Mati
Alaverist. Viimase keeldumise tõttu peakangelane olla korrigeeriti
lähteülesannet ja nii said murdmaameeste taustajõud telepurgis
eestlastele natukenegi tuttavamaks tehtud.
Tõsiasi on, et
lennukiga sõidab hooldemees üliharva. Tema saatus on mikrobuss ja
talvised Euroopa teed. Meditsiiniabilistel läheb veidi paremini.
Veerpalu esimene olümpia Alberville’is, aastal 1992. Kogu
määrdepark koosnes ühest karbist ja paarist kilekotist, suuski
määrisid kaks treenerit, Hain Kinks ja Alaver ise. “Täna
saan ma aru, millist vankrit Hain toona vedas,” ütleb Alaver
nüüd. “Neil ülikeerulistel aegadel ei lasknud ta sellel
vankril kraavi minna.”
Veerpalu esimene MM-medalisuusk Ramsaus
1999. aastal valmis Alaveri ja Are Metsa ühisloominguna. Hooldemehe ameti
tegelik tähendus jõudis aga eestlasteni pärast MM-kulda Lahtis
2001. aastal, kui hooaja algul leiti norralaste välja praagitud Magne
Myrmo.
Tegelikult ei olnud Myrmo sugugi esimene välismaalasest
hooldemees eestlaste leeris. Juba Lillehammeri ja Nagano olümpial olid
abiks soomlased. Aga siis tuli Myrmo ja tema legendaarne must kaustik, mis
jäigi lõpuni kaustikuks ega muutunud läptopiks ega
millekski muuks kaasaegseks.
Pärast Torino kulda Myrmo loobus,
jäid vaid Eesti mehed, kellest hooldepealik Are Mets on ainus hooldetiimi
aastaringne palgaline. Teiste töö on kuuekuine, töötasu,
tõsi küll, jagatakse aasta peale laiali.
Kuni
tänavu jaanuarini kuulusid Veerpalu ja Mets lahutamatult kokku. Koos
võeti tiitleid ja tõsistest ebaõnnestumistest meenub vaid
Val di Fiemme MMi ebaõnnestunud suusapaar 15 km sõidus. Samas
sõidus sai Jaak Mae hõbemedali.
Aastavahetuse Tour de
Ski järgsel Otepää etapil sõidab Veerpalul treeningutel
järel juba Margo Pulles hüüdnimega Zico, kelle CVs muu
hulgas Tartu maratoni võit. Määrdemeistrite vahetumises ei ole
midagi ebatavalist. Saadakse “kinga” nagu igal teiselgi elualal.
Aga hooaja keskel selliseid vangerdusi tavaliselt ei tehta. Alaver
selgitab, et kuna Pulles elab Otepääl, on ta Veerpalu jaoks paremini
saadaval. Eriti pärast Meistri pooleteise aasta pikkust eemalolekut.
Mida Pulles oma uuest ametist teada saades tegi? Istus paaril
õhtul Veerpaluga maha ja käis üksipulgi läbi kõik
olümpiavõitja suusapaarid. Veerpalul on MMil kaasas 24 paari
klassika- ja 15 paari vabatehnikasuuski. Kodus veel teist sama palju.
Urmas Välbe jõudis tagasi koondise juurde Ramsau MMi eel. 90.
aastate alguses oli ta Mae ja Veerpalu koondisekaaslane, kelle parimad aastad
kadusid NL aegsetesse ületreeningutesse.
Ramsau MMil oli ta
juba praeguses ametis, nüüd juba aastaid Mae personaalne abiline.
Kaks suurt on ainsad, kel luksus saada isiklikku teenindust.
Ülejäänud koondislased peavad isekeskis jagama Metsa, Eero
Bergmani ja Mihhail Lukertsenko tööaega.
Mis kõige
huvitavam: Anti Saarepuu treeneri Niclas
Gröni põhitöö MMil on olla Rootsi
hooldemees.
Suuskade määrimine tipptasemel on sa
ma suletud info nagu F1 autod. Tegelikult on eestlased juba mitu
suurvõistlust järjest olnud ühed suuremad salatsejad. Ainsa
tiimina on nad Liberecis võistlusraja äärde üles
pannud oma valge telgi ja mitte ainult katuse, vaid ka küljed.
Rootslased, kes enne 15 km sõitu valmistasid oma suuski ette
sellest mõnekümne meetri kaugusel, tegelesid hulk aega hoopis
sponsorite plagu püsti saamisega.
Tinglikult võiks
hooldemehe nime kanda ka füsioterapeut Lauri Rannama, kelle töö
on lihashoole. Tema on alati stardi- ja finišialas, raputab enne
sõitu korra Maed nagu jahukotti ja just talle helistab Lembitu Kuuse,
kui tahab ETV suusaülekande lõppu meeste live-kommentaare saada.
Kullapäeval oli saarlane Rannama see, kes teavitas stardis meie
suusahoolet varasemate startijate suuskade põhjamustritest, siis juba
uuriti nende aegu ja valiti meie vanameistritele no-wax, s.t
pidamismäärdeta, aga karestatud pidamisalaga suusad.
Torino olümpial sai Rannama pärast Veerpalu kuldmedalit Alaverilt
korraliku koslepi, sest ei vedanud olümpiavõitjat Eesti
ajakirjanike haardest kuivi riideid selga panema.
Liberecis ei ela
sugugi kogu tiim koos. Enamik liikmetest peatub n-ö MM-hotellis Harcovis,
Andrus koos abikaasa Angelaga ja Mae teistest eraldi. Haiguste
vältimiseks, täpsustab Alaver. Nii võtab Rannama massaažilaua
rihmaga üle õla ja sõidab bussiga vajaduse korral
“klientide” juurde.
Meeskonna arst Tarvo Kiudma on
eraelus perearst, kes on 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva
nädalas kättesaadav ja kelle poole on kõigil kohustus
tervisemurede puhul pöörduda. Tugev suusamees temagi, parim Tartu
maratoni lõppkoht on 21.
Sellise koosluse töös
hoidmine maksab 10 miljonit krooni. Ent säästuaeg on ka suusatamises.
Tänavusel hooajal peab iga B-koondislane tasuma koondises
täisteeninduse eest 50 000 krooni.
Siiani on jutt olnud ainult
Liberecis olevatest abilistest. Alaver oskab neid loetleda veel
kümmekond ja paljusid neist nimetas pärast oma
olümpiavõitu Gerd Kanter.
Aga kõige tähtsam
“hooldemees” on ilmselt abikaasa Angela. Kullasõidu ajal
seisab ta koos Kiudmaga raja ääres.
Tema tähendust
teab vaid Meister ise.
Andrus Veerpalu mõne faktiga
- Sündinud: 8. veebruar 1971.
- Kahekordne olümpiavõitja (2002 ja 2006)
- Kahekordne maailmameister (2001 ja 2009)
- Üks olümpiahõbe (2002)
- Üks MMi hõbe (1999)
- Kuus korda MK-sarja etapivõitja
- 20 korda Eesti meister
- Abielus, nelja lapse isa