Tuleb tõenäoliselt VIP-uksest ja lehvitab telekaameratele. Tema abimehed on samal ajal kes veel Liberecis, kes mikrobussiga kusagil Euroopa teedel. Rahvas neid näo järgi tänaval ära ei tunne ja autogramme neilt ei küsita. Vaid paar harva lehelugu. 2006. aasta Torino OMi järel tegid Peep Puks ja Hans Roosipuu filmi “Tiim”, mis algul oli plaanitud portreeloona Mati Alaverist. Viimase keeldumise tõttu peakangelane olla korrigeeriti lähteülesannet ja nii said murdmaameeste taustajõud telepurgis eestlastele natukenegi tuttavamaks tehtud.


Tõsiasi on, et lennukiga sõidab hooldemees üliharva. Tema saatus on mikrobuss ja talvised Euroopa teed. Meditsiiniabilistel läheb veidi paremini.


Veerpalu esimene olümpia Alberville’is, aastal 1992. Kogu määrdepark koosnes ühest karbist ja paarist kilekotist, suuski määrisid kaks treenerit, Hain Kinks ja Alaver ise. “Täna saan ma aru, millist vankrit Hain toona vedas,” ütleb Alaver nüüd. “Neil ülikeerulistel aegadel ei lasknud ta sellel vankril kraavi minna.”


Veerpalu esimene MM-medalisuusk Ramsaus 1999. aastal valmis Alaveri ja Are Metsa ühisloominguna. Hooldemehe ameti tegelik tähendus jõudis aga eestlasteni pärast MM-kulda Lahtis 2001. aastal, kui hooaja algul leiti norralaste välja praagitud ­Magne Myrmo.


Tegelikult ei olnud Myrmo sugugi esimene välismaalasest hooldemees eestlaste leeris. Juba Lillehammeri ja Nagano olümpial olid abiks soomlased. Aga siis tuli Myrmo ja tema legendaarne must kaustik, mis jäigi lõpuni kaustikuks ega muutunud läptopiks ega millekski muuks kaasaegseks.


Pärast Torino kulda Myrmo loobus, jäid vaid Eesti mehed, kellest hooldepealik Are Mets on ainus hooldetiimi aastaringne palgaline. Teiste töö on kuuekuine, töötasu, tõsi küll, jagatakse aasta peale laiali.


Kuni tänavu jaanuarini kuulusid Veerpalu ja Mets lahutamatult kokku. Koos võeti tiitleid ja tõsistest ebaõnnestumistest meenub vaid Val di Fiemme MMi ebaõnnestunud suusapaar 15 km sõidus. Samas sõidus sai Jaak Mae hõbemedali.


Aastavahetuse Tour de Ski järgsel Otepää etapil sõidab Veerpalul treeningutel järel juba Margo Pulles hüüdnimega Zico, kelle CVs muu hulgas Tartu maratoni võit. Määrdemeistrite vahetumises ei ole midagi ebatavalist. Saadakse “kinga” nagu igal teiselgi elualal. Aga hooaja keskel selliseid vangerdusi tavaliselt ei tehta. Alaver selgitab, et kuna Pulles elab Otepääl, on ta Veerpalu jaoks paremini saadaval. Eriti pärast Meistri pooleteise aasta pikkust eemalolekut.


Mida Pulles oma uuest ametist teada saades tegi? Istus paaril õhtul Veerpaluga maha ja käis üksipulgi läbi kõik olümpiavõitja suusapaarid. Veerpalul on MMil  kaasas 24 paari klassika- ja 15 paari vabatehnikasuuski. Kodus veel teist sama palju.


Urmas Välbe jõudis tagasi koondise juurde Ramsau MMi eel. 90. aastate alguses oli ta Mae ja Veerpalu koondisekaaslane, kelle parimad aastad kadusid NL aegsetesse ületreeningutesse.


Ramsau MMil oli ta juba praeguses ametis, nüüd juba aastaid Mae personaalne abiline.


Kaks suurt on ainsad, kel luksus saada isiklikku teenindust. Ülejäänud koondislased peavad isekeskis jagama Metsa, Eero Bergmani ja Mihhail Lukertsenko tööaega.


Mis kõige huvitavam: Anti Saare­puu treeneri Niclas Gröni põhitöö MMil on olla Rootsi hooldemees.

Suuskade määrimine tipptasemel on sa ma suletud info nagu F1 autod. Tegelikult on eestlased juba mitu suurvõistlust järjest olnud ühed suuremad salatsejad. Ainsa tiimina on nad Liberecis võistlusraja äärde üles pannud oma valge telgi ja mitte ainult katuse, vaid ka küljed.


Rootslased, kes enne 15 km sõitu valmistasid oma suuski ette sellest mõnekümne meetri kaugusel, tegelesid hulk aega hoopis sponsorite plagu püsti saamisega.


Tinglikult võiks hooldemehe nime kanda ka füsioterapeut Lauri Rannama, kelle töö on lihashoole. Tema on alati stardi- ja finišialas, raputab enne sõitu korra Maed nagu jahukotti ja just talle helistab Lembitu Kuuse, kui tahab ETV suusaülekande lõppu meeste live-kommentaare saada. Kullapäeval oli saarlane Rannama see, kes teavitas stardis meie suusahoolet varasemate startijate suuskade põhjamustritest, siis juba uuriti nende aegu ja valiti meie vanameistritele no-wax, s.t pidamismäärdeta, aga karestatud pidamisalaga suusad.


Torino olümpial sai Rannama pärast Veerpalu kuldmedalit Alaverilt korraliku koslepi, sest ei vedanud olümpiavõitjat Eesti ajakirjanike haardest kuivi riideid selga panema.


Liberecis ei ela sugugi kogu tiim koos. Enamik liikmetest peatub n-ö MM-hotellis Harcovis, Andrus koos abikaasa Angelaga ja Mae teistest eraldi. Haiguste vältimiseks, täpsustab Alaver. Nii võtab Rannama massaažilaua rihmaga üle õla ja sõidab bussiga vajaduse korral “klientide” juurde.


Meeskonna arst Tarvo Kiudma on eraelus perearst, kes on 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas kättesaadav ja kelle poole on kõigil kohustus tervisemurede puhul pöörduda. Tugev suusamees temagi, parim Tartu maratoni lõppkoht on 21.


Sellise koosluse töös hoidmine maksab 10 miljonit krooni. Ent säästuaeg on ka suusatamises. Tänavusel hooajal peab iga B-koondislane tasuma koondises täisteeninduse eest 50 000 krooni.


Siiani on jutt olnud ainult Liberecis olevatest abilistest. Alaver oskab neid loetleda veel kümmekond ja paljusid neist nimetas pärast oma olümpiavõitu Gerd Kanter.


Aga kõige tähtsam “hooldemees” on ilmselt abikaasa Angela. Kullasõidu ajal seisab ta koos Kiudmaga raja ääres.


Tema tähendust teab vaid Meister ise.
Andrus Veerpalu mõne faktiga
  • Sündinud: 8. veebruar 1971.
  • Kahekordne olümpiavõitja (2002 ja 2006)
  • Kahekordne maailmameister (2001 ja 2009)
  • Üks olümpiahõbe (2002)
  • Üks MMi hõbe (1999)
  • Kuus korda MK-sarja etapivõitja
  • 20 korda Eesti meister
  • Abielus, nelja lapse isa