Aastal 2000 lõi noor Moskva ajakirjanik Andrei Soldatov sõltumatu veebikülje Agentura.ru, et avaldada materjale Vene eriteenistuste kohta. Saidist ja tema autorist on saanud Lääne meedias arvestatavad allikad. Märkamata pole Soldatov jäänud ka kodus: FSB on teda korduvalt üle kuulanud.

Mida Vene luure Eestist arvab?
Eestit võetakse FSBs väga tõsiselt. Pihkvas on väga tugev vastuluure. Nad kontrollivad iga sõjaväelast, et see eestlastega ei suhtleks. Teid peetakse Briti luure tugipunktiks Baltikumis. Inglisi loetakse Venemaa peamiseks rivaaliks, mitte ameeriklasi.

Miks on Eesti nii oluline?
Kui brittidel on vaja kohtuda värvatud venelastega, siis ei toimu see Venemaal. Nad teevad seda kolmandas riigis. Eesti sobib selleks suurepäraselt, nagu selgub Platon Obuhhovi juhtumist.

Kuidas saavutas FSB Venemaal piirideta võimu?
Kujuta ette, et on 2000. aasta ja sina oled Putin, Venemaa juht. Sul on korraga vaja leida palju usaldusväärseid inimesi.
FSB tõestas Putinile, et nad saavad hakkama. Räägitakse, et KGB ei olnud Nõukogude ajal korrumpeerunud. Et kauplusedirektorid olid, keskkomitee liikmed olid, aga KGB-lased ei olnud. See on müüt, aga see elab edasi tänaseni. Kuigi FSB ühe allasutuse kolm viimast ülemat on sattunud järjest korruptsiooniskandaalidesse.

Mida te arvate Putinist?
Ta on väga sõltuv inimene, kellega kergesti manipuleeritakse. Praegu on kaks väga tugevat jõumeeste ehk silovik'ide punti: Gazprom ja RussNeft. Kord toetab Putin esimesi, siis teisi.

Kes tappis Aleksandr Litvinenko?
Lääne inimesed arvavad ekslikult, et Vene eriteenistused alluvad väga rangele kontrollile ülalt alla. See ei ole tegelikult nii.
On juhuseid, kus eriteenistuse töötajad täidavad väljast tulnud tellimusi. Nagu minu kolleegi Anna Politkovskaja mõrv, mille korraldamises kahtlustatakse üht endist FSB alampolkovnikut.

Kas te ei karda oma elu pärast?
Minu allikad on Venemaal ja Läänes ilmunud ajaleheartiklid ning raamatud. Ma viitan neile alati. Agentura.ru's ei ilmu ühtki lugu, mis poleks enne mujal päevavalgust näinud.

Tsiteerimine annab piisava kaitse?
Mind on korduvalt üle kuulatud. Tänavu aasta algul ilmus Ameerikas raamat "Seltsimees J". See räägib ameeriklaste poole üle jooksnud SVRi polkovnikust Tretjakovist.
Raamatus süüdistatakse Vene luuret ÜRO-lt 500 miljoni dollari varastamises. Tegime sellest suure materjali. Peagi sain kutse ilmuda ülekuulamisele FSB vanglasse Lefortovosse.

Mida nad tahtsid?
Nad arvasid, nagu mina oleksin teinud Tretjakoviga koostööd juba enne tema mälestuste avaldamist - teda seega reetmisele kihutanud. Nii see ei olnud ja ma suutsin seda tõestada. Minu artikkel ilmus mitu nädalat pärast raamatut.

Mis iseloomustab FSB-lasi laias laastus?
Nad on väga kastistunud. Paljud FSB akadeemia õpilased on endiste KGB ja tänaste FSB töötajate lapsed. Nad suhtuvad maailma väga umbusklikult. Näiteks siseministeeriumi ametnikud suhtlevad inimestega rohkem ja näevad asju laiemalt.

Millline on FSB-laste maailmavaade?
Nad arvavad, et nende ülesanne pole riigi, vaid režiimi hoidmine - ükskõik millise poliitilise võimuga on tegemist. Nad peavad ennast korraga nii kommunistliku Tšekaa kui tsaari ohranka järglasteks. Mis on üsna omapärane.

Millised on Vene eriteenistuste ja meedia suhted?
Sõjaväeluure GRU ei räägi mitte midagi. Välisluure SVR ei kommenteeri asju, mis on toimunud pärast 1961. aastat.
Ihukaitseteenistuse FSO meediasuhtlus piirdub Kremlis filmimise lubade jagamisega. Kui seoses Putini visiidiga Iraani räägiti tema tapmiseks organiseeritud vandenõust, siis nad vaikisid.
Vastuluure FSB moodustas 1990. aastatel ajakirjanikest ringi, kes käis koos taustabriifingutel infot saamas. Ka mind kui Izvestija ajakirjanikku kutsuti, aga ma keeldusin.

Te pidasite seda ebaeetiliseks?
Asi ei olnud eetikas. Kui infot antakse viiele ajakirjanikule korraga, siis ei saa ju keegi eksklusiivi! Nüüd on FSB sellest loobunud.

Kuidas siis nüüd infot jagatakse?
FSB arvates pole ajakirjanikega üldse mõtet suhelda. Parem panna oma kindral meediafirmasse tööle! Venemaa suurima telekompanii Rossija peadirektori asetäitja julgeoleku alal on kindralmajor Aleksandr Zdanovitš. Enne juhtis ta FSB avalikke suhteid.
FSB kasutab avaliku arvamuse kujundamisel kino. Nende toel valmis mängufilm "Isiklik number", mis esitab oma versiooni Venemaal toimunud elumajade õhkulaskmisest. Samuti annab FSB välja preemiat parimale julgeolekutöötajaid kujutavale filmile.

Aga kuidas jääb päevakajalise infoga?
Eriteenistuste juhid annavad üksikuid intervjuusid - enamasti valitsuse häälekandjatele.
Kui ma läksin intervjueerima Moskva FSB ülemat Zahharovit, siis istus ta minu vastas väga pika laua otsas. Kummalgi pool lauda oli viis alluvat, kokku kümme inimest. Ta luges paberilt vastuseid maha. Mul oli häbi seda avaldada, see polnud mingi intervjuu.

Mille põhjal siis ajakirjanikud lugusid kirjutavad?
Tihti kasutatakse allikatena KGB pensionäre, kes pole võib-olla 20 aastat teemaga kokku puutunud. Nad esitavad külma sõja aegseid arusaamu, mis on tegelikult kasutud.

Kas nii tõsise teemaga nagu FSB ka nalja saab?
Ükskord tuli mulle kiri Tuva FSBst, paluti saata kõik materjalid Mongoolia eriteenistuste kohta. Teine kord küsis keegi hispaanlane, kuidas ta saaks hakata Vene luure heaks tööle. Ma ei vastanud talle midagi.

Intervjuu toimus läinud nädalal Norras Lillehammeris rahvusvahelisel uuriva ajakirjanduse konverentsil, kus Andrei Soldatov pidas ettekande Vene meedia ja eriteenistuste suhetest.

Vahelejäänud Eesti-Briti luurajad
Kaks istuvad vangilaagris, üks tunnistati vaimuhaigeks ja sai priiks.

Platon Obuhhov
Vene välisministeeriumi ametnik, endise NSV Liidu asevälisministri poeg. Vahistati 1996, misjärel vanemad alustasid võitlust poja peast põrunuks kuulutamiseks.
Mõisteti 2000 Moskva kohtu poolt 11 aastaks vangi. 2003 vabanes Obuhhov kui süüdimatuks tunnistatud isik karistuse kandmisest - ilma et sellest oleks avalikult teatatud. Väidetavalt elab nüüd Inglismaal.
Koodnime "Masterwork" all tegutsenud Obuhhov oli 90. aastatel Briti luure tuntuim agent Venemaal, kes teenis riigisaladuste müügiga 300 000 dollarit. Endise MI6 töötaja Richard Tomlinsoni väitel peeti Obuhhoviga sidet Tallinna kaudu.

Valeri Ojamäe
Endine KGB ohvitser, välisluuraja. Mõisteti 2001 Moskva kohtu poolt seitsmeks aastaks vangi. FSB teatel kogus Ojamäe oma vanade sidemete abil infot Vene eriteenistuste, poliitika ja ärielu kohta.
Olevat olnud nii Briti luure kui ka Eesti kaitsepolitsei agent ja kohtunud Jüri Pihliga. Tema kontaktisik Eesti luures kandis nime Zoja Tint.

Igor Vjalkov
FSB piirivalvevägede alampolkovnik. Mõisteti 2004 Moskva sõjakohtu poolt kümneks aastaks vangi. Süüdistuse kohaselt andis 2001-2002 eestlastele infot Vene väeüksuste asukoha ja mõnede jõustruktuuride töötajate kohta. 
Võeti Pihkvas kinni pärast seda, kui oli pildistanud FSB siseajakirjast artiklit Skandinaavia luurete vastase võitluse nippidest. Tegi koostööd peale eestlaste ka Lääne-Euroopa, ilmselt Briti luurega. Samuti kontaktis Zoja Tindiga. 
Pärast Vjalkovi süüdimõistmist kinnitas Kapo Postimehele, et proua Tint on neil töötanud. Naise seostamine vahelejäänud agentidega olevat aga "arusaamatu".

Allikas: Agentura.ru

Vene suuremad eriteenistused

  • FSB
    (Federalnaja služba bezopasnosti)
    Julgeolekuteenistus, tegeleb vastuluure ja terrorismivastase võitlusega. Asutatud 1917 Tšekaana, praegust nime kannab 1995. aastast.
  • FSO
    (Federalnaja služba ohranõ)
    Ihukaitseteenistus, turvab riigijuhte ja Moskva Kremlit. Peab eelkäijaks pärast Aleksander II mõrva 1881 moodustatud tsaari turvaüksust, nüüdne nimi aastast 1996.
  • SVR
    (Služba vnešnei razvedki)
    Välisluure. Loeb sünniaastaks 1920. aastat, praegusel kujul tegutseb pärast KGB tükeldamist 1991. aastal.
  • GRU
    (Glavnoje razvedõvatelnoje upravlenije)
    Sõjaväeluure, allub kindralstaabile. Loodi pärast oktoobrirevolutsiooni 1917, konkureeris nõukogude ajal KGBga.