Viimane kajastas juhtunut oma Ehho Moskvõ blogis. Uudisest haarasid kinni ka Vaba Euroopa ja The Register.

Asadova esitas USA IT-spets James Lewisele küsimuse, miks Venemaad ikka ja jälle Eesti ja Gruusia vastastes küberrünnakutes süüdistatakse. Lewis vastas naljaga, et Wahingtonis süüdistatakse alati kõiges Hiinat ja Venemaad, kuid Eestil võis olla sellisteks süüdistusteks põhjendatud andmeid.

Sergei Markov tegi siis aga täiesti jahmatamapaneva avalduse.

Markovi sõnul otsustas tema assistent kaks aastat tagasi toimunud aprillirahutuste päevil oma peaga, et „nende pahade fašistiga tuleb midagi ette võtta".

„Aga pärast seda, kui nad olid seda teinud, ei teadnud nad, mida edasi teha. Olid pühad (9. mai - toim.), nad ei saanud kedagi kätte... Nad helistasid mulle ja ütlesid: Sergei Aleksandrovitš, mida nüüd teha? Me blokeerisime Eesti saidid. Ei tea, mida nüüd teha. Mina ütlesin: teatame infoagentuuridele, et kõik saaksid teada," rääkis Markov.

„See oli alles ülestunnistus," teatas seepeale USA ekspert üllatunult. RIA Novosti saalis Washingtonis, kus viibisid USA teadusinstituutide uurijad, monitooringuorganisatsioonide esindajad jpt, kostsid Asadova sõnul närvilised naerupahvakud.

„Tuleb välja, et see oli kodanikuühiskonna reaktsioon, ning muide, tulevikus toimub sedalaadi asju üha rohkem," ütles Markov.

Asadova märkis, et Venemaa Euroopa Komisjoni Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Markov peaks siiski teadma, et tema assistenti võivad ähvardada märksa tõsisemad sanktsioonid kui viisast ilma jätmine.

„Mulle jäi mulje, et Markov ei saanudki aru, et tema assistent sooritas mitmes ELi riigi seaduste järgi juba kriminaalkuriteoks liigitatava teo, ning üritas pealegi teda varjata," kirjutas Asadova.

Kuigi Markovi jutt võis olla naljana mõeldud, võib poliitiku poolt tehtud avaldus siiski tekitada riikidevahelisi ja rahvustevahelisi pingeid. Eesti pool on korduvalt viidanud, et rünnakute juured viivad Venemaale, seni on Venemaa ametlikus retoorikas kõik süüdistused kategooriliselt ümber lükanud.

Ekspertide hinnangute kohaselt ei saanud küberrünnakute taga olla üksainus isik, sest tegu oli ülimalt koordineeritud ettevõtmisega. Ühe versiooni kohaselt oli tegu internetis vabas vormis ühinenud „patriootlike häkkerite" rühmitusega.

Kübersõjaga seoses sai karistada ainult üks isik - tallinlane Dmitri Galuškevitš, kes sai 17 500 krooni trahvi Reformierakonna ja valitsussaitide ründamise eest.