15.02.2007, 00:00
Vene suursaadik Eestis: “Presidentide vastastikuseid visiite niipea ei tule”
Vene Föderatsiooni saadik Eestis Nikolai Uspenski peab Pronkssõduri monumendi teisaldamist fašismi ohvrite mälestuse mõnitamiseks ning lubab Venemaa poolt karme;sanktsioone.
Alustame kohe teravate küsimustega. Kui reaalne
on mingisuguste Venemaa-poolsete majanduslike piirangute
kehtestamine?
Tegelikult võeti Venemaal vastu seadus, mis võimaldab teatud juhtudel majanduslike sanktsioonide rakendamist nende riikide suhtes, kes kujutavad endast teatud ohtu Venemaale. Sanktsioonid võivad olla rakendatud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Antud juhul sooviksin ma viidata Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnadele, kes ütles, et me ei sooviks rakendada sanktsioone ning eelkõige soovime kasutada diplomaatilisi vahendeid.
Sanktsioonide küsimus tekkis Tõnismäe monumendi võimaliku teisaldamise tõttu. Aga see monument on ju Eesti siseasi.
Teise maailmasõja ajal Hitleri-vastase koalitsiooni poolel võidelnud sõduritele püstitatud monumentide mahavõtt on koletu, lubamatu nähtus, mille vastu peab välja astuma. Me loodame siiralt, et mälestusmärki maha ei võeta, kuna see tähendaks fašismi ohvrite mälestuse mõnitamist, Teise maailmasõja tulemuste ülevaatamist. Seetõttu Venemaa ei saa jätta reageerimata üsna karmikäeliselt. See samm ei saa olla tagajärgedeta rahvusvaheliste suhete õhkkonnale.
Eesti peaminister mainis hiljuti, et piirileping Venemaaga ei olegi vajalik.
Mina ei hakka Eesti eest ütlema, kui väga talle on seda lepingut vaja. Üldiselt seisis selle lepingu all ikkagi Eesti välisministri allkiri. Iseenesest vastab dokument nii Eesti kui ka Venemaa huvidele, sest seal on absoluutselt täpselt märgitud riigipiir, absoluutselt täpselt on öeldud, et me ei oma teineteise suhtes territoriaalseid pretensioone. Eesti pool on samuti teatanud, et tal sellised pretensioonid puuduvad. Seda enam. Milles on küsimus? Kirjutame lepingule alla, mis kinnitab territoriaalsete nõudmiste puudumist, ning mingid viited dokumentidele, mis võivad olla selliste nõudmiste aluseks, ei lähe arvesse.
Kas te tõesti arvate, et toimub vene elanikkonna diskrimineerimine?
Kindlasti.
Kuidas siis?
Kui viia see küsimus absurdini, siis loomulikult Eestis ei valitse olukord, kus pargis oleksid pingid, millele oleks kirjutatud “ainult eestlastele” või “venekeelsetele sissepääs keelatud”. Sellist diskrimineerimist pole, kuid selline diskrimineerimine, mis on formuleeritud Euroopa Nõukogu dokumentides, on täiesti olemas. Diskrimineerimine emakeelse hariduse kättesaadavuses, õigus saada tööd, kodakondsuse saamise kord. Selline näide massilisest kodakondsuseta inimeste hulgast on 21. sajandi Euroopas ennenägematu.
Te õpite eesti keelt?
Püüan. (Näole tekib naeratus) Kahjuks rääkida veel ei oska. Ainult üksikud sõnad. Aga minu abikaasa õpib eesti keelt aktiivselt. Tal ei ole kahjuks... või õnneks... ei, ikka kahjuks – naistele ei tohi anda palju vaba aega. Niisiis, kui tal kahjuks tekib vaba aega, tema – nüüd juba õnneks – õpib eesti keelt.
Te sattusite siia Eesti ja Venemaa suhete jaoks keerulisel ajal. Kummal on lihtsam töötada, kas teil või Eesti saadikul Venemaal Marina Kaljurannal?
Kui me istuksime siin temaga koos, siis me saaksime kogemusi vahetada (naerab). Iga saadikukoht on missioon, mis paneb inimesele teatud kohustused. Aga keeruline või lihtne periood? Me elame dünaamilisel, areneval ajastul.
Kui mu gavalt tunneb ennast härra suursaadik Eestis?
Päris mugavalt. Eesti on naaberriik, seetõttu on lihtne võtta ühendust oma sõpradega, kelle järele ma igatsen. Tütar on samuti Moskvas. Ma töötan siin viiendat kuud ja selle aja jooksul on mu tütar siin käinud kaks korda. Uue aasta võtsime siin koos vastu. Eesti pluss on see, et vene kultuur on siin siiski laialt esindatud. Külastame vene kultuuriüritusi – siin on käinud näitleja Oleg Tabakov, dirigent Vladimir Spivakov, ansambel Ljube, humorist Mihhail Zadornov. Ma ei tunne ebamugavust.
Mida teete 24. veebruaril?
Olen presidendi vastuvõtul.
Abikaasale on kleit valitud?
Ma ei tea... Minuga on lihtsam – mul on diplomaadi riietus, mis on kinnitatud meie presidendi ukaasiga.
Vahel tekib mulje, et Venemaa toetab rohkem demokraatiast kaugel olevaid riike – Valgevenet, Usbekistani, Moldova Dnestri-äärset vabariiki. Kuid suhted demokraatliku Eesti, Läti ja Gruusiaga ei ole kõige paremad.
Antud juhul on keeruline rääkida selle olemasolust või puudumisest, mida nimetatakse demokraatiaks. Kui palju demokraatia Gruusias erineb demokraatiast Usbekistanis on veel omaette küsimus. Me suhtume avatult ja võrdselt kõikidesse riikidesse, kes näitavad üles valmidust suhteid parandada. Miks ühtedega tuleb paremini välja kui teistega, see pole küsimus ainult Venemaale, vaid ka teisele poolele.
Eesti presidendi ametlik visiit Venemaale või Venemaa presidendi ametlik visiit Eestisse – kas see on fantastika?
Selline küsimus ei ole päevakorras.
Kas teil on tekkinud Eestis oma lemmikkohad?
Eesti on kaunis maa. Mulle meeldib Keila, Kadriorg, vanalinn. Viljandi avaldas mulle muljet. Pärnu ja mõned kohad Peterburi maanteel, kus saab suusatada...
Teile meeldib suusatada?
Ei ütleks, et väga, kuid mulle meeldib olla värskes õhus.
Aga judo?
Mitte eriti.
Kas eesti köök on leidnud koha teie südames?
Ma pole gurmaan. Kuid mulle meeldisid küpsetatud kartulikoored. Väga maitsev.
Ilmselt te eelistate vene kööki?
Hiina kööki.
Kas teil koduloomi on?
On. Mul on kass Fjodor.
Kas Eestis on tekkinud lähedasi inimesi?
“Lähedane” on liga kaalukas sõna. Lähedased on minu pere ja paar sõpra. Sõbrad on Venemaal. Aga siin on tekkinud palju tuttavaid, kellega on huvitav suhelda.
Milline õigeusu kirikutest meeldib teile kõige enam?
Meie oma. Vene kirik Vene tänaval.
Tegelikult võeti Venemaal vastu seadus, mis võimaldab teatud juhtudel majanduslike sanktsioonide rakendamist nende riikide suhtes, kes kujutavad endast teatud ohtu Venemaale. Sanktsioonid võivad olla rakendatud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Antud juhul sooviksin ma viidata Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnadele, kes ütles, et me ei sooviks rakendada sanktsioone ning eelkõige soovime kasutada diplomaatilisi vahendeid.
Sanktsioonide küsimus tekkis Tõnismäe monumendi võimaliku teisaldamise tõttu. Aga see monument on ju Eesti siseasi.
Teise maailmasõja ajal Hitleri-vastase koalitsiooni poolel võidelnud sõduritele püstitatud monumentide mahavõtt on koletu, lubamatu nähtus, mille vastu peab välja astuma. Me loodame siiralt, et mälestusmärki maha ei võeta, kuna see tähendaks fašismi ohvrite mälestuse mõnitamist, Teise maailmasõja tulemuste ülevaatamist. Seetõttu Venemaa ei saa jätta reageerimata üsna karmikäeliselt. See samm ei saa olla tagajärgedeta rahvusvaheliste suhete õhkkonnale.
Eesti peaminister mainis hiljuti, et piirileping Venemaaga ei olegi vajalik.
Mina ei hakka Eesti eest ütlema, kui väga talle on seda lepingut vaja. Üldiselt seisis selle lepingu all ikkagi Eesti välisministri allkiri. Iseenesest vastab dokument nii Eesti kui ka Venemaa huvidele, sest seal on absoluutselt täpselt märgitud riigipiir, absoluutselt täpselt on öeldud, et me ei oma teineteise suhtes territoriaalseid pretensioone. Eesti pool on samuti teatanud, et tal sellised pretensioonid puuduvad. Seda enam. Milles on küsimus? Kirjutame lepingule alla, mis kinnitab territoriaalsete nõudmiste puudumist, ning mingid viited dokumentidele, mis võivad olla selliste nõudmiste aluseks, ei lähe arvesse.
Kas te tõesti arvate, et toimub vene elanikkonna diskrimineerimine?
Kindlasti.
Kuidas siis?
Kui viia see küsimus absurdini, siis loomulikult Eestis ei valitse olukord, kus pargis oleksid pingid, millele oleks kirjutatud “ainult eestlastele” või “venekeelsetele sissepääs keelatud”. Sellist diskrimineerimist pole, kuid selline diskrimineerimine, mis on formuleeritud Euroopa Nõukogu dokumentides, on täiesti olemas. Diskrimineerimine emakeelse hariduse kättesaadavuses, õigus saada tööd, kodakondsuse saamise kord. Selline näide massilisest kodakondsuseta inimeste hulgast on 21. sajandi Euroopas ennenägematu.
Te õpite eesti keelt?
Püüan. (Näole tekib naeratus) Kahjuks rääkida veel ei oska. Ainult üksikud sõnad. Aga minu abikaasa õpib eesti keelt aktiivselt. Tal ei ole kahjuks... või õnneks... ei, ikka kahjuks – naistele ei tohi anda palju vaba aega. Niisiis, kui tal kahjuks tekib vaba aega, tema – nüüd juba õnneks – õpib eesti keelt.
Te sattusite siia Eesti ja Venemaa suhete jaoks keerulisel ajal. Kummal on lihtsam töötada, kas teil või Eesti saadikul Venemaal Marina Kaljurannal?
Kui me istuksime siin temaga koos, siis me saaksime kogemusi vahetada (naerab). Iga saadikukoht on missioon, mis paneb inimesele teatud kohustused. Aga keeruline või lihtne periood? Me elame dünaamilisel, areneval ajastul.
Kui mu gavalt tunneb ennast härra suursaadik Eestis?
Päris mugavalt. Eesti on naaberriik, seetõttu on lihtne võtta ühendust oma sõpradega, kelle järele ma igatsen. Tütar on samuti Moskvas. Ma töötan siin viiendat kuud ja selle aja jooksul on mu tütar siin käinud kaks korda. Uue aasta võtsime siin koos vastu. Eesti pluss on see, et vene kultuur on siin siiski laialt esindatud. Külastame vene kultuuriüritusi – siin on käinud näitleja Oleg Tabakov, dirigent Vladimir Spivakov, ansambel Ljube, humorist Mihhail Zadornov. Ma ei tunne ebamugavust.
Mida teete 24. veebruaril?
Olen presidendi vastuvõtul.
Abikaasale on kleit valitud?
Ma ei tea... Minuga on lihtsam – mul on diplomaadi riietus, mis on kinnitatud meie presidendi ukaasiga.
Vahel tekib mulje, et Venemaa toetab rohkem demokraatiast kaugel olevaid riike – Valgevenet, Usbekistani, Moldova Dnestri-äärset vabariiki. Kuid suhted demokraatliku Eesti, Läti ja Gruusiaga ei ole kõige paremad.
Antud juhul on keeruline rääkida selle olemasolust või puudumisest, mida nimetatakse demokraatiaks. Kui palju demokraatia Gruusias erineb demokraatiast Usbekistanis on veel omaette küsimus. Me suhtume avatult ja võrdselt kõikidesse riikidesse, kes näitavad üles valmidust suhteid parandada. Miks ühtedega tuleb paremini välja kui teistega, see pole küsimus ainult Venemaale, vaid ka teisele poolele.
Eesti presidendi ametlik visiit Venemaale või Venemaa presidendi ametlik visiit Eestisse – kas see on fantastika?
Selline küsimus ei ole päevakorras.
Kas teil on tekkinud Eestis oma lemmikkohad?
Eesti on kaunis maa. Mulle meeldib Keila, Kadriorg, vanalinn. Viljandi avaldas mulle muljet. Pärnu ja mõned kohad Peterburi maanteel, kus saab suusatada...
Teile meeldib suusatada?
Ei ütleks, et väga, kuid mulle meeldib olla värskes õhus.
Aga judo?
Mitte eriti.
Kas eesti köök on leidnud koha teie südames?
Ma pole gurmaan. Kuid mulle meeldisid küpsetatud kartulikoored. Väga maitsev.
Ilmselt te eelistate vene kööki?
Hiina kööki.
Kas teil koduloomi on?
On. Mul on kass Fjodor.
Kas Eestis on tekkinud lähedasi inimesi?
“Lähedane” on liga kaalukas sõna. Lähedased on minu pere ja paar sõpra. Sõbrad on Venemaal. Aga siin on tekkinud palju tuttavaid, kellega on huvitav suhelda.
Milline õigeusu kirikutest meeldib teile kõige enam?
Meie oma. Vene kirik Vene tänaval.