Vene valitsejad Kadrioru lossis

20. oktoobril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis ülevaatenäitus vene valitsejate portreedest Eestis nii kujutavas kui tarbekunstis. Esindusliku valiku Rjurikust Nikolai II-ni tegid Mai Levin ja Aleksandra Murre. Näitus kestab kevadeni 2007.

Ivo Lille klaas Moskvas

Eesti rahvusvaheliselt ühe tuntuma klaasikunstniku Ivo Lille näitus (koos leedu kolleegi Remigijus Kriukasega) avatakse 20. oktoobril galeriis Žizn Stekla. Näitus on lahti umbes kuu aega.

"Cosi fan tutte" Koomilises Ooperis

Berliini Komische Oper tähistab Mozarti aastat helilooja kaasaegsete moraalinormide suhtes kõige kriitilisema ooperi, Lorenzo Da Ponte libretole kirjutatud "Cosi fan tutte" (1790) uuesti lavale toomisega (esietendus novembris 2005).
Peter Konwitschny toob oma rokokoo-stilistikas tempokasse lavastusse ka nukuteatri elemente ning laseb peategelastel ooperi finaalis teha lõbusaid nükkeid tänapäeva poliitika pihta. Näiteks kahtlevad enne ooperi lõppu ümberkeahstunud peigmehed, kas nad üldse tahavad oma pruutidega abielluda, võttes teisneteisel käest kinni ja öeldes Berliini gay'st linnapea kuulsad sõnad "Und das ist auch gut so!".

Liumäed Tate-Modernis

Saksa kunstnik Carsten Höller (45) seadis Londonis Tate Gallerys üles plastmassist ja roostevabast terasest installatsiooni, mis sisuliselt kujutab endast kahte hiiglaslikku liulaskmistoru. Galerii Turbine Hallis asuvatest rennidest on suurem 56 meetri kõrgune ning 27 meetri meetri pikkuse maokujulise langusega.
Oponentide arvates oleks selle seadeldise õigem koht mõnes lõbustuspargis. Höller aga leiab, et lõbustuspargi inventari on kunsti seisukohalt kogu aeg alahinnatud ning sellesse peaks suhtuma märksa filosoofilisemalt ning loovamalt. Lisaks on hiigelliumägi tema arvates ka tõsine arhitektuuriline saavutus ja stressimaandaja.

Radevallil galerii Tallinnas

Läinud neljapäeval avas Tallinnas uksed uus kunstgalerii Vernissage (Uus-Tatari 23), mis tahab spetsialiseeruda Välis-Eesti kunstile. Galerii kuulub Rootsis tegutsevale ärimehele ja kunstikogujale Henry Radevallile, kes koos Harry Männili ja Tallinna linnaga rahastab Eduard Wiiralti graafikapreemiat. Tegevjuhina on ametis Tallinnas elav Martin Radevall.
Kuni novembrini kestev avanäitus "Eduard Wiiralt ja kaslased" koondab eesti esigraafiku töid alates 1920.aastate lõpust.