Venelased otsivad Ivan Julma aardeid
Arheoloogid hakkavad Kremli alt otsima kuld- ja hõbeaardeid, millest mõned on seal peidus olnud ehk rohkemgi kui 500 aastat.
Kremli kuldsed sibulkuplid ja kümnete tsaaride regaaliad on turistidele juba tuttavad vaatamisväärsused. Kuid arheoloogid usuvad, et aristokraadid ja mungad on sajandite jooksul "kindlasse kohta" maha matnud hulga väärisesemeid teemantidest kiriklike dokumentideni.
Kreml on pärast rajamist 1156. aastal olnud lugematute bütsantslike intriigide ja veriste arveteklaarimiste keskpunkt. Venelastele on see endiselt jäänud salapäraseks paigaks, mis tekitab aukartust ja hirmu veel praegugi.
Nii varasemad N Liidu juhid kui ka president Boriss Jeltsin ei soovinud avada Kremli uksi kõrvalistele inimestele, rääkimata arheoloogidest, kes soovinuksid sealseid reliikviaid päevavalgele tuua. Kuid president Vladimir Putin andis loa esimeste täismahuliste väljakaevamiste alustamiseks tuleva aasta algul.
"See on väga huvitav, ainulaadne võimalus," ütleb Kremli muuseumi arheoloogiaosakonna juhataja Tatjana Panova. "Me ei tea, mida me leiame, kuid tegu võib olla tõelise kullakaevandusega. Võime leida igasuguseid asju – iidseid münte, teemante, kõik on võimalik."
Suurem osa väljakaevamistest leiab aset Ülemnõukogu hoone, tuntud ka kui hoone nr 14, ümber, mis asub Putini tööruumide vastas. Sellel kohal asus varem klooster, mis hävitati vastavalt Stalini käsule 1930. aastate algul. Ehitajad, kes seda lammutasid, leidsid kümneid kuldesemeid, sealhulgas 17. sajandist pärinevaid peekreid.
Patriarhide palee keldri renoveerimise käigus 1963. aastal tulid päevavalgele 13. sajandi algusest pärinevad kalliskivid ja ühest Kremli müüri tornist avastati 15. sajandist pärinev relvaladu. 1994. aastal leiti hoonest, kus asuvad presidendi tööruumid, umbes 3500 kuld- ja hõbemünti, mis pärinevad 16.-17. sajandist.
Panova sõnul loodavad arheoloogid leida esemeid Ivan Julma valitsusajast 1547-1584. Ivan Julm oli Venemaa esimene tsaar, kelle käitumine oli ettearvamatu, kes abiellus viiel korral ja tappis raevuhoos oma poja ning troonipärija. Samuti loodetakse leida esemeid Katariina Suure valitsusajast. See tsarinna laiendas oma võimuloleku ajal 1762-1796 Vene impeeriumi lõunasse ja itta türklaste ja tatarlaste valduste arvel.
Aardeid maeti Kremli alla ka 1812. aastal, et kaitsta neid Napoleoni sõjaväe eest, ehkki Prantsuse sõdurid kasutasid Maarja Uinumise katedraali tallina ning vehkisid ikkagi sisse 295 kilo kulda ja rohkem kui viis tonni hõbedat.
"Tollal puudusid valitsevatel klassidel pangad ja pangaseifid, kuhu oma väärtasju peita," rääkis Panova. "Kui nad tundsid hädaohtu lähenemas, kaevasid nad need lihtsalt maasse ja sageli väärisesemed sinna jäidki. Nüüd avaneb meil lõpuks võimalus neile pilk peale visata."
