Arhangelski oblasti juurdluskomitee juhi Juri Šperlingi väitel kinnitavad Krossi süüd lisaks Arctic Sead kaaperdanud piraatide ninamehe ütlustele ka teised asitõendid.

Šperlingi sõnul ei ole Eesti prokuratuur esitanud taotlust anda Krossi juhtumi uurimine üle Eesti poolele. Ta lisas, et seda võimaldab rahvusvaheline õigus.

Eesti riigiprokuratuur teatas 10. jaanuaril, et on edastanud Venemaale palve anda Eerik-Niiles Krossi puudutav kriminaalmenetlus Eestile üle, kuid Venemaa ei ole sellele vastanud.

Riigiprokuratuur teatas teisipäeval, et on vastanud Venemaa õigusabipalvele enne 12. detsembrit ning andnud teada, et on Krossile edastanud kutse ilmuda Venemaale ülekuulamiseks ning Kross on vastanud, et tal ei ole võimalik ülekuulamisele ilmuda. “Riigiprokuratuur edastas Venemaale Eerik-Niiles Krossi tunnistajana ülekuulamise protokolli ning palve anda Venemaa kriminaalmenetlus Eestile üle, millele Venemaa ei ole vastanud,” selgitas riigiprokuratuur.

Eerik-Niiles Kross ütles detsembris Eesti Päevalehele, et ta ei näe põhjust minna Venemaale tunnistusi andma. “Ma olen Eestis juba tunnistusi andnud. Ja kui Eestis soovitakse, võin tunnistusi uuesti anda, mis aga ei tähenda, et mul midagi uut öelda oleks,” selgitas siis Kross.

Kutse on tingitud Krossi väidetava seotusega laeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal. Kross on andnud Eesti uurimisasutustele ütlusi juba 2010. aastal. Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.

Arctic Sea kaaperdamine

Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandas ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeanis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest.

Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitanud teateid, et alus vedas Iraani ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300.

Kaaperdamises süüdimõistetute seas oli ka Eesti kodanik Jevgeni Mironov, kellele kohus määras seitsme aasta pikkuse vangistuse range režiimiga koloonias.