16.01.2008, 00:00
Vibroakustiline teraapia madalsageduslike helidega
Sõnaga vibratsioon seostub inimestel tihti vibratsioonitõbi ja tekib teatav umbusk ravi suhtes, mistõttu on kasutusel palju erinevaid nimesid – heliravi, helimassaaž, terviseheli, füsioakustiline teraapia.
Vibratsioonivoodi skeem: Vibratsiooni tugevust eri piirkondadesse saab selektorpuldist reguleerida.
Vibratsioon on universaalne nähtus meid ümbritsevas
maailmas ja meie organismis. Ka heli on vibratsioon ja erinevatel heli
sagedustel on ka erinev mõju keskkonnale ja inimorganismile.
Näiteks helisagedusi 16 Hz ja madalamaid nimetatakse infraheliks ja nad võivad pikaaegsel otsesel kokkupuutel või viibides sellise vibratsiooni keskkonnas põhjustada vibratsioonitõbe. Infraheli on hästi tuntav ja võib ka ühekordsel kokkupuutel põhjustada pearinglust, hirmu- ja tugevat väsimustunnet.
Madalsageduslikud siinushelid
Vibroakustiline teraapia ei ole muusika kuulamine läbi voodisse ehitatud madalsageduslike kõlarite, nagu ekslikult arvatakse, kui pole raviga kokkupuudet olnud. Selle ravi kõige tähtsam osa on madalsageduslike siinushelide (vibratsioonide) programm, mis valmistatakse generaatoriga nii, et helisageduste, helitugevuse, mitmekordse salvestuste ja amplituudiga kombineerimisel saavutatakse helimassaaži efekt. Heli viiakse inimese kehani läbi joonisel kujutatud madalsageduslike kõlarite, mis paiknevad voodi põhja all.
Hea vibratsiooni näitena võiks välja tuua kassi nurrumise, mille rahustavat ja ravivat toimet teavad ju paljud inimesed. Kuulmise järgi jäävad selle vibratsioonid kuhugi 30–40 Hz vahele.
Vibroakustilise ravi ajal kasutatakse ka taustmuusikat, mis on tavaliselt rahulik ja rütmita.
Viimasel ajal oleme proovinud ka loodushelidega tausta katta ja see on patsientidele meeldinud. Taustheli või muusika ei peaks olema domineeriv. See ei peaks panema inimest väga seda muusikat kuulama, vaid jätma suhteliselt ükskõikseks, mistõttu kasutame kogu ravikuuri jooksul ühte ja sama muusikat või loodushäälte programmi. Ravi võib läbi viia ka ilma tausthelita.
Olen kasutanud vibroakustilist teraapiat 16 aastat ning võin üpris kindlalt ka kirjeldada haiguseid ja muid seisundeid, mille puhul teraapia on ülihea ja seisundeid, mille puhul ei tasu sellest ravist abi loota.
Pingete leevendus
Kuna väga paljud kaebused, mis inimestel elu jooksul tekivad, on seotud pikaajaliste emotsionaalsete pingetega (kroonilise stressiga), kus puhkusele ja liikumisele kui organismi energeetikat taastavatele protsessidele pole tähelepanu pööratud, siis hakkavad esimesed kaebused kehalt tekkima 3–5aastase rabelemise järel.
Esimesele kaebusele, milleks on väsimus, ei pöörata suurt tähelepanu, pigem turgutatakse end kohvi või energiat andvate jookidega ega mõelda sellele, et meie aju küsib meilt rahu ja puhkust.
Järgmises etapis hakatakse juba kaebama nädalalõppude peavalusid. Oodatakse väga puhkepäevi, kuid laupäev-pühapäev hakkab kujunema nuhtluseks, sest peavalude tõttu ei tule ka aktiivsest puhkusest midagi välja.
Jätkates samas tempos, tekivad esimesed kaebused südametegevuses – süda peksab, jätab lööke vahele, raskustunne rinnus.
Hommikuti tekib iiveldustunne, suukuivus, hundiisu ja nõrkusetunne, mis viitavad stressist tingitud kõrgele happesusele maos ja varsti kogu seedetraktis.
Stressi mõjud
Kui midagi ette ei võeta, tekivad tasapisi reflukshaiguse tunnused, kus esialgu polegi muid kaebusi, kui pidev ärritusköha ja kähe hääl, mis on põhjustatud happelise maosisu rändamisest öösiti neelu piirkonda, kus tekib krooniline neelupiirkonna limaskesta ärritus. Organism hakkab seda kaitsma lima ja röga eritusega. Pidev ärritusköha omakorda suurendab rögaeritust veelgi. Otsitakse pingsalt põletikulist haigust, mis päädib sageli kopsuklamüüdia või mükopl asma klamüüdia diagnoosiga arstilt, mis praktilise kogemuse põhjal on tegelikult kroonilise stressi markerid ja mille määramisest ongi paljud arstid juba loobunud, kuna on vaid üksikud inimesed, kelle verest neid immunoglobuliinide komplekse ei leita.
Tasapisi hakkavad tekkima uinumishäired või katkendlik uni. Kui seda püütakse parandama hakata õhtuse alkoholipitsiga, on katastroof lähedal, sest alkohol pidurdab kesknärvisüsteemi (otsmiku piirkonna suuraju piirkonda) ja suurendab sellega emotsionaalse aju survet ainevahetusele ja elundkonnale veelgi.
Võivad lisanduda ärevus- ja paanikahäired, mis suurendavad omakorda organismi füüsilisi kaebusi (öised südamepekslemise hood, häirivad vahelöögid) ja inimene hakkab otsima abi arstidelt.
Puhkepäevadel võivad tekkida mitte ainult eakatel, vaid ka juba noorematel inimestel tinnitus (heli kõrvas) ja pearinglus.
Nendes olukordades on inimese organismis toimunud muutused seotud aju väsimuse ja ainevahetuse dekompenseerumisega. Organism ei jõua aju kõrgenenud nõudmistele adekvaatselt vastata.
Arst peab nüüd otsustama, kuidas inimest aidata. Olukord pole kergete killast, sest ei ravim, arst ise ega alternatiivravid ei aita üleöö. Ainevahetuse taastasakaalustamiseks läheb aega, lisaks soovib patsient oma seisundile kindlat füüsilisest haigusest põhjustatud diagnoosi, mida tavaliselt veel pole võimalik leida. Uuritakse kilpnäärme funktsiooni, tehakse südame uuringuid, erinevaid vereanalüüse, soovitakse kompuutertomograafilist uuringut, eriarstidele saatmist jpm, 3–5 aastaga pole organismis tavaliselt veel muutused kudedes ja organites jõudnud areneda orgaaniliseks ja neid pole võimalik fikseerida aparaatselt ega vere kaudu. Pealegi on veri kude, kus organism püüab ülikaua säilitada tasakaalu. Veri hoiab ka happealustasakaalu normis ja suunab ainevahetuse happelised vaheproduktid kudedesse, kus neid saab ohutumalt säilitada, kuni tuleb organismile rahulikum aeg, et neid jälle energeetiliseks otstarbeks kasutama hakata. Aga kui seda aega ei tule ega tule, siis hakkavadki ajapikku haigused kimbutama.
Vibroakustilise teraapia näidustused
Selles faasis, kus pole veel unehäireid tekkinud, on abi vibroakustilise teraapiaga, nagu paljude teiste alternatiivravidega, väga õigel kohal. Tähtis on ainult selgitustöö arstilt, millal hakata tulemusi lootma ja mida teha ise.
Vibroakustilise teraapia seansi ajal pannakse inimene voodisse pikali, talle pakutakse aktiivset lõõgastavat toimet madalsageduslike helidega ja vaimu lõõgastavat muusikat või mõnda muud taustheli. Raviseansi ajal hakkab organism end ainevahetuslikult korrastama, sest talle on antud selleks võimalus. Esimestel päevadel hakatakse tõmbama kudedest happelisi energiarikkaid ainevahetuse jääke tagasi verre, mistõttu paljud kaebused süvenevad, võib kaasneda pearinglus, südame pekslemine, tinnitus, kõikide lihaste ja liigespiirkondade valu. Selle peale ei peaks ehmatama. Sest teistmoodi ei saagi organismi ainevahetus normaliseerida.
Kuna kaebuste tekkimiseni organismis on läinud aastaid, siis tagasitee hea enesetunde juurde sõltub krooniliste pingete eelnevast kestusest ja ka inimese enda panusest selle kõrvaldamisse – kas ta hakkab liikuma, muudab söömisharjumusi, magab korralikult ja kuidas oskab igapäevapingetega toime tulla.
Lastel avalduvad krooniliste pingete tagajärjed kiiremini, neil tekivad kiiremini ka füüsilised kaebused – tikk, pingepeavalud, kogelemine, unehäired, unepaanika, öine voodimärgamine jt, mistõttu nende puhul saame vibro akustilise teraapiaga kiire paranemise, juba 3–5 seansi järel, kuid lühikeseks jäänud ravi järel kipuvad kaebused taastuma 2 kuu jooksul, mistõttu soovitame teha 10 seanssi järjest ja 3-4 korda kuus käia n-ö tulemusi kinnitamas järgneva 3-4 kuu jooksul. Laste puhul ja loetletud kaebuste puhul on paranemine olnud kiire ja sajaprotsendiline, kui jälgitakse täpselt meie nõuandeid.
Täiskasvanutega on selgelt keerulisem, kuna tavaliselt on lisandunud juba kudede ja organite orgaanilised muutused – südame isheemiatõbi, alajäsemete aterosklerootiline kahjustus, fikseerunud südame rütmihäired jpm, mis viitavad nende protsesside pöördumatusele. Seetõttu tuleb täiskasvanute puhul korralikult järele mõelda, milleks me seda ravi soovime kasutada. Head tulemused on unehäirete ravis, kui pole liiga kaua abiotsimisega oodatud, kroonilisest stressist tingitud lihasvalude ehk fibromüalgiate leevendamises mõneks ajaks, ärevuse ja paanika mahavõtmiseks, ainevahetuse korrastamiseks, lihaspingete ja lihaskrampide likvideerimiseks, sissejuhatavaks raviks depressiivsetele patsientidele paralleelselt medikamentoosse raviga, kuni enesetunne hakkab paranema. Ärevus- ja paanikahäirete ning depressiivsete patsientide puhul on positiivne ka see, et meil on kontakt nende inimestega ja me püüame neid ka psühholoogiliselt nõustada, nad ei jää oma muredega üksi.
Veidi vastunäidustustest
Vastunäidustuseks on fikseerunud südame absoluutne arütmia trombiohu tõttu. Ei soovita ravi veenitromboose ja süvaveeni põletikke põdevatele inimestele. Ägedate seedetrakti haavandite puhul tuleks haavand enne ravida. Kui on teada väikeste sapikivide või neerukivide olemasolu ja nende varasem liikumine, siis poleks vaja ravi rakendada, et mitte nende liikumist provotseerida.
Ei soovita ebastabiilse stenokardia puhul ja läbipõetud aju infarktide puhul. Ei soovita ka inimestel, kes ei usu sellesse ravile, sest vastu tahtmist ei saa abi ka vanajumalalt endalt.
Vibroakustiline teraapia liigutab inimese organismi ainevahetust, lõõgastab lihaseid ja rahustab emotsionaalset aju. See on üks paljudest võimalustest korrastada organismis protsesse nii, et terviserike ei süveneks. Vibroakustiline teraapia on tavalisest voodis lamamisest erinev selletõttu, et lõõgastus ja ainevahetuse turgutamine on intensiivsem ja organism saab vabaneda ainevahetuse happelistest vaheproduktidest veidi kiiremini.
Lisalugemist: Aili Paju, Riina Raudsik „Stress kui asümmeetriline seisund”, Maalehe Raamat, 2007.
Näiteks helisagedusi 16 Hz ja madalamaid nimetatakse infraheliks ja nad võivad pikaaegsel otsesel kokkupuutel või viibides sellise vibratsiooni keskkonnas põhjustada vibratsioonitõbe. Infraheli on hästi tuntav ja võib ka ühekordsel kokkupuutel põhjustada pearinglust, hirmu- ja tugevat väsimustunnet.
Madalsageduslikud siinushelid
Vibroakustiline teraapia ei ole muusika kuulamine läbi voodisse ehitatud madalsageduslike kõlarite, nagu ekslikult arvatakse, kui pole raviga kokkupuudet olnud. Selle ravi kõige tähtsam osa on madalsageduslike siinushelide (vibratsioonide) programm, mis valmistatakse generaatoriga nii, et helisageduste, helitugevuse, mitmekordse salvestuste ja amplituudiga kombineerimisel saavutatakse helimassaaži efekt. Heli viiakse inimese kehani läbi joonisel kujutatud madalsageduslike kõlarite, mis paiknevad voodi põhja all.
Hea vibratsiooni näitena võiks välja tuua kassi nurrumise, mille rahustavat ja ravivat toimet teavad ju paljud inimesed. Kuulmise järgi jäävad selle vibratsioonid kuhugi 30–40 Hz vahele.
Vibroakustilise ravi ajal kasutatakse ka taustmuusikat, mis on tavaliselt rahulik ja rütmita.
Viimasel ajal oleme proovinud ka loodushelidega tausta katta ja see on patsientidele meeldinud. Taustheli või muusika ei peaks olema domineeriv. See ei peaks panema inimest väga seda muusikat kuulama, vaid jätma suhteliselt ükskõikseks, mistõttu kasutame kogu ravikuuri jooksul ühte ja sama muusikat või loodushäälte programmi. Ravi võib läbi viia ka ilma tausthelita.
Olen kasutanud vibroakustilist teraapiat 16 aastat ning võin üpris kindlalt ka kirjeldada haiguseid ja muid seisundeid, mille puhul teraapia on ülihea ja seisundeid, mille puhul ei tasu sellest ravist abi loota.
Pingete leevendus
Kuna väga paljud kaebused, mis inimestel elu jooksul tekivad, on seotud pikaajaliste emotsionaalsete pingetega (kroonilise stressiga), kus puhkusele ja liikumisele kui organismi energeetikat taastavatele protsessidele pole tähelepanu pööratud, siis hakkavad esimesed kaebused kehalt tekkima 3–5aastase rabelemise järel.
Esimesele kaebusele, milleks on väsimus, ei pöörata suurt tähelepanu, pigem turgutatakse end kohvi või energiat andvate jookidega ega mõelda sellele, et meie aju küsib meilt rahu ja puhkust.
Järgmises etapis hakatakse juba kaebama nädalalõppude peavalusid. Oodatakse väga puhkepäevi, kuid laupäev-pühapäev hakkab kujunema nuhtluseks, sest peavalude tõttu ei tule ka aktiivsest puhkusest midagi välja.
Jätkates samas tempos, tekivad esimesed kaebused südametegevuses – süda peksab, jätab lööke vahele, raskustunne rinnus.
Hommikuti tekib iiveldustunne, suukuivus, hundiisu ja nõrkusetunne, mis viitavad stressist tingitud kõrgele happesusele maos ja varsti kogu seedetraktis.
Stressi mõjud
Kui midagi ette ei võeta, tekivad tasapisi reflukshaiguse tunnused, kus esialgu polegi muid kaebusi, kui pidev ärritusköha ja kähe hääl, mis on põhjustatud happelise maosisu rändamisest öösiti neelu piirkonda, kus tekib krooniline neelupiirkonna limaskesta ärritus. Organism hakkab seda kaitsma lima ja röga eritusega. Pidev ärritusköha omakorda suurendab rögaeritust veelgi. Otsitakse pingsalt põletikulist haigust, mis päädib sageli kopsuklamüüdia või mükopl asma klamüüdia diagnoosiga arstilt, mis praktilise kogemuse põhjal on tegelikult kroonilise stressi markerid ja mille määramisest ongi paljud arstid juba loobunud, kuna on vaid üksikud inimesed, kelle verest neid immunoglobuliinide komplekse ei leita.
Tasapisi hakkavad tekkima uinumishäired või katkendlik uni. Kui seda püütakse parandama hakata õhtuse alkoholipitsiga, on katastroof lähedal, sest alkohol pidurdab kesknärvisüsteemi (otsmiku piirkonna suuraju piirkonda) ja suurendab sellega emotsionaalse aju survet ainevahetusele ja elundkonnale veelgi.
Võivad lisanduda ärevus- ja paanikahäired, mis suurendavad omakorda organismi füüsilisi kaebusi (öised südamepekslemise hood, häirivad vahelöögid) ja inimene hakkab otsima abi arstidelt.
Puhkepäevadel võivad tekkida mitte ainult eakatel, vaid ka juba noorematel inimestel tinnitus (heli kõrvas) ja pearinglus.
Nendes olukordades on inimese organismis toimunud muutused seotud aju väsimuse ja ainevahetuse dekompenseerumisega. Organism ei jõua aju kõrgenenud nõudmistele adekvaatselt vastata.
Arst peab nüüd otsustama, kuidas inimest aidata. Olukord pole kergete killast, sest ei ravim, arst ise ega alternatiivravid ei aita üleöö. Ainevahetuse taastasakaalustamiseks läheb aega, lisaks soovib patsient oma seisundile kindlat füüsilisest haigusest põhjustatud diagnoosi, mida tavaliselt veel pole võimalik leida. Uuritakse kilpnäärme funktsiooni, tehakse südame uuringuid, erinevaid vereanalüüse, soovitakse kompuutertomograafilist uuringut, eriarstidele saatmist jpm, 3–5 aastaga pole organismis tavaliselt veel muutused kudedes ja organites jõudnud areneda orgaaniliseks ja neid pole võimalik fikseerida aparaatselt ega vere kaudu. Pealegi on veri kude, kus organism püüab ülikaua säilitada tasakaalu. Veri hoiab ka happealustasakaalu normis ja suunab ainevahetuse happelised vaheproduktid kudedesse, kus neid saab ohutumalt säilitada, kuni tuleb organismile rahulikum aeg, et neid jälle energeetiliseks otstarbeks kasutama hakata. Aga kui seda aega ei tule ega tule, siis hakkavadki ajapikku haigused kimbutama.
Vibroakustilise teraapia näidustused
Selles faasis, kus pole veel unehäireid tekkinud, on abi vibroakustilise teraapiaga, nagu paljude teiste alternatiivravidega, väga õigel kohal. Tähtis on ainult selgitustöö arstilt, millal hakata tulemusi lootma ja mida teha ise.
Vibroakustilise teraapia seansi ajal pannakse inimene voodisse pikali, talle pakutakse aktiivset lõõgastavat toimet madalsageduslike helidega ja vaimu lõõgastavat muusikat või mõnda muud taustheli. Raviseansi ajal hakkab organism end ainevahetuslikult korrastama, sest talle on antud selleks võimalus. Esimestel päevadel hakatakse tõmbama kudedest happelisi energiarikkaid ainevahetuse jääke tagasi verre, mistõttu paljud kaebused süvenevad, võib kaasneda pearinglus, südame pekslemine, tinnitus, kõikide lihaste ja liigespiirkondade valu. Selle peale ei peaks ehmatama. Sest teistmoodi ei saagi organismi ainevahetus normaliseerida.
Kuna kaebuste tekkimiseni organismis on läinud aastaid, siis tagasitee hea enesetunde juurde sõltub krooniliste pingete eelnevast kestusest ja ka inimese enda panusest selle kõrvaldamisse – kas ta hakkab liikuma, muudab söömisharjumusi, magab korralikult ja kuidas oskab igapäevapingetega toime tulla.
Lastel avalduvad krooniliste pingete tagajärjed kiiremini, neil tekivad kiiremini ka füüsilised kaebused – tikk, pingepeavalud, kogelemine, unehäired, unepaanika, öine voodimärgamine jt, mistõttu nende puhul saame vibro akustilise teraapiaga kiire paranemise, juba 3–5 seansi järel, kuid lühikeseks jäänud ravi järel kipuvad kaebused taastuma 2 kuu jooksul, mistõttu soovitame teha 10 seanssi järjest ja 3-4 korda kuus käia n-ö tulemusi kinnitamas järgneva 3-4 kuu jooksul. Laste puhul ja loetletud kaebuste puhul on paranemine olnud kiire ja sajaprotsendiline, kui jälgitakse täpselt meie nõuandeid.
Täiskasvanutega on selgelt keerulisem, kuna tavaliselt on lisandunud juba kudede ja organite orgaanilised muutused – südame isheemiatõbi, alajäsemete aterosklerootiline kahjustus, fikseerunud südame rütmihäired jpm, mis viitavad nende protsesside pöördumatusele. Seetõttu tuleb täiskasvanute puhul korralikult järele mõelda, milleks me seda ravi soovime kasutada. Head tulemused on unehäirete ravis, kui pole liiga kaua abiotsimisega oodatud, kroonilisest stressist tingitud lihasvalude ehk fibromüalgiate leevendamises mõneks ajaks, ärevuse ja paanika mahavõtmiseks, ainevahetuse korrastamiseks, lihaspingete ja lihaskrampide likvideerimiseks, sissejuhatavaks raviks depressiivsetele patsientidele paralleelselt medikamentoosse raviga, kuni enesetunne hakkab paranema. Ärevus- ja paanikahäirete ning depressiivsete patsientide puhul on positiivne ka see, et meil on kontakt nende inimestega ja me püüame neid ka psühholoogiliselt nõustada, nad ei jää oma muredega üksi.
Veidi vastunäidustustest
Vastunäidustuseks on fikseerunud südame absoluutne arütmia trombiohu tõttu. Ei soovita ravi veenitromboose ja süvaveeni põletikke põdevatele inimestele. Ägedate seedetrakti haavandite puhul tuleks haavand enne ravida. Kui on teada väikeste sapikivide või neerukivide olemasolu ja nende varasem liikumine, siis poleks vaja ravi rakendada, et mitte nende liikumist provotseerida.
Ei soovita ebastabiilse stenokardia puhul ja läbipõetud aju infarktide puhul. Ei soovita ka inimestel, kes ei usu sellesse ravile, sest vastu tahtmist ei saa abi ka vanajumalalt endalt.
Vibroakustiline teraapia liigutab inimese organismi ainevahetust, lõõgastab lihaseid ja rahustab emotsionaalset aju. See on üks paljudest võimalustest korrastada organismis protsesse nii, et terviserike ei süveneks. Vibroakustiline teraapia on tavalisest voodis lamamisest erinev selletõttu, et lõõgastus ja ainevahetuse turgutamine on intensiivsem ja organism saab vabaneda ainevahetuse happelistest vaheproduktidest veidi kiiremini.
Lisalugemist: Aili Paju, Riina Raudsik „Stress kui asümmeetriline seisund”, Maalehe Raamat, 2007.
Teemaga seonduvad mõisted
• Ultraheli on kõrge helisagedus – 20 kHz – 1 GHz. Ultraheli kasutatakse samuti ravi otstarbeks, näiteks füsioteraapias. Madalamaid ultrahelisid kuulevad koerad, nahkhiired ja delfiinid.
• Hüperheli on helisagedus üle 1 GHz, seda helisagedust kasutatakse näiteks aine oleku uurimiseks.
• Et helikõrgustest oleks parem arusaam, siis võite proovida klaveri alumist ja ülemist heli: kõige madalam klahv annab helisageduse 27,5 Hz ja kõige kõrgem klahv 4186 Hz.
• Vibroakustilise teraapia seansil Jüri tervisekeskuses kasutame raviprogramme, mis oleme valmistanud 30–56 Hz vahel.
• Need helisagedused on hästi tuntavad ja neil on head raviomadused.
• Ultraheli on kõrge helisagedus – 20 kHz – 1 GHz. Ultraheli kasutatakse samuti ravi otstarbeks, näiteks füsioteraapias. Madalamaid ultrahelisid kuulevad koerad, nahkhiired ja delfiinid.
• Hüperheli on helisagedus üle 1 GHz, seda helisagedust kasutatakse näiteks aine oleku uurimiseks.
• Et helikõrgustest oleks parem arusaam, siis võite proovida klaveri alumist ja ülemist heli: kõige madalam klahv annab helisageduse 27,5 Hz ja kõige kõrgem klahv 4186 Hz.
• Vibroakustilise teraapia seansil Jüri tervisekeskuses kasutame raviprogramme, mis oleme valmistanud 30–56 Hz vahel.
• Need helisagedused on hästi tuntavad ja neil on head raviomadused.
