VIDEO: Erapansionaadi pidajal lasub kahtlus kelmuses eakate vastu
Kiire jutuga ettevõtlik Svetlana Trošina esitleb külalistele oma rajatud erapansionaati, hääles uhkus. Põhja-Tallinnas aadressil Niidi 25 on ta oma individuaalelamu teisele korrusele sisse seadnud väikese pansionaadi, kus praegu elab neli vanainimest. Kaks naist ühes toas, kaks eraldi tubades. Kolm neist lebavad voodites, mis on korralikud haiglavoodid, reguleeritavad ja aitavad istuli tõusta.
Pansionaadis askeldab perenaise õde, kes valmistab köögis meie külaskäigu ajal parasjagu hoolealustele süüa, mõõdab vererõhku ja koristab. „Meil on siin nagu kodus,” kiidab Trošina ja tutvustab oma hoolealuseid.
Kogu selle abivalmiduse taustal on aga üks kahtlane vari. Nimelt esitas politsei jaanuari lõpus Trošinale ja kahele teisele tema kaaslasele kahtlustuse suure ulatusega kelmuses. Prokuratuur selgitab, et kahtlustuse andmeil lasi Trošina vähemalt kahel hoolealusel teha notari juures enda nimele üldvolituse, mille alusel ta müüs nende korterid ning omastas korterimüügist ja arvelduskontodelt saadud raha. Prokuratuuri arvatav kahjusumma on kokku umbes 60 000 eurot.
Politsei on talle juba kahtlustuse esitanud. Trošina peab seda ülekohtuks. „Kavatsen selle kõige vastu võidelda,” kinnitab ta. Trošina kirjeldab pikalt, kuidas ta on juba aastaid sotsiaalprobleemidega tegelenud, aidanud näiteks kodutuid, ja isegi kohalikel omavalitsuste valimistel üksikkandidaadina kandideerinud. Kuigi edutult, kavatseb ta ka järgmistel valimistel kandideerida ja platvormiks taas parema sotsiaalteenuste korraldamise seada.
Trošina vastus prokuratuuri kahtlustustele on üks suur pakk pabereid. Need on notariaalselt kinnitatud volikirjad, mis on sõlmitud kõigi tema teenust tarbima tulnud eakatega. Teiseks on ta igaühega sõlminud tasulise hooldusraviteenuse osutamise lepingud, kõigil osapoolte allkirjad all. Ükski nende lepingu sõlmijatest ei ole mitteadekvaatseks tunnistatud ehk neil kõigil on teovõime olemas — nad on täiskasvanud inimesed, kellel on kõik õigused endale teenuseid osta.
Hoolealused on rahul
Üks tüüpleping, mis Trošinal on sõlmitud Annaga, kes on hoole all olnud juba kaks aastat ja kes ajakirjanikulegi kinnitab peanoogutustega, et ta on kogu korraldusega rahul, näeb välja järgmiselt. Notar on kontrollinud Anna, volitaja, teo- ja otsusevõimet. Anna on seejärel volitanud Trošinat enda nimel tegutsedes sõlmima nendevahelise ülalpidamislepingu, tingimusel, et tema annab enda omandis oleva korteriomandi Trošina omandisse ja Trošina kohustub teda ülal pidama ja hooldama, tema eest hoolitsema ning tagama talle tervishoiuteenuste osutamise. Samuti tingimusel, et juhul kui Trošina võõrandab korteri, kohustub ta tagama Annale muu eluaseme ja täitma ülalpidamislepingut tolle surmani. Ühtlasi volitab Anna Trošinat käsutama oma pangakontosid ja tegema sealt ülekandeid ning sõlmima lepinguid. Ja veel volitab ta Trošinat ajama tema asju kõigis kohtu-, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning esindama teda kohtuprotsessides kõigi temale kuuluvate õiguste teostamisel. Volikiri on tähtajatu.
Annaga sõlmitud teises lepingus — hooldusraviteenuse osutamise lepingus, mille Anna on sõlminud Trošina MTÜ-ga Heaolu — lubab ta tasuda hooldusravi eest 9000 krooni kuus, leping on sõlmitud 2010. aastal. (Taustaks: riiklikus hooldekodus maksis koht tollal umbkaudu 10 000 krooni kuus.)
Trošina sõnul on tal hooldust soovijate saba ukse taga, praegu paarkümmend inimest. „Ma ei saa aga kõiki võtta,” kahetses ta. Trošinal on kuulutused üleval venekeelsetes ajalehtedes. Kõik hooldusele tulnud on ise temaga ühendust võtnud. „Nad ei saa teenust linnalt või käiakse sealt väga harva, kuus korra, neid vaatamas. Või lapsi ei ole või lapsed ei saa hoolitseda. Osa oleme leidnud väga nukras seisus,” kirjeldab Trošina. On ka hoolealuseid, kes elavad enda kodus edasi, aga keda ta on käinud hooldamas, viinud arsti juurde ja aidanud ravi korraldada. Trošina väidab, et praeguse seisuga on ta maha müünud vaid kaks korterit, kummagi eest sai mõnisada tuhat krooni ja seda raha on ta kasutanud hoolealuste eest hoolitsemiseks. Üks naine, Anna, elab praegugi tema juures, teine on nüüdseks surnud. Trošina kinnitab, et ta kasutab summasid kõigi hoolealuste tarbeks, näiteks kui Anna korteri müügist saadud raha otsa lõpeb, siis tasub ta naise hoolduse eest teistelt laekunud rahaga.
Saame jutule kolme hoolealusega, kes on asjade korraldusega väga rahul. „Mina ei taha enam oma koju minna, siin on mul palju parem. Tütar käib tööl, ta ei saa minuga kodus olla, tema maksab selle teenuse eest,” räägib Maria, ajades end voodis istukile. „Siin on väga head inimesed,” kiidab ta. Samamoodi kinnitab teine vanamemm, et tema eest maksab tema poeg kuude kaupa arveid ja korraldab kõik. „Poeg käib mind vaatamas iga nädal,” räägib ta.
Prokuratuuri pressiesindajal ei ole võimalik uurimist praeguses seisus väga palju avada, kuid ta kinnitab, et menetlust on alustatud vaatamata tõsiasjale, et volikirjad on olemas. „Volikirjad on olemas, kuid küsimus on selles, kas eakad inimesed olid neid sõlmides tingimustest piisavalt teadlikud ja kas see oli nende huvides. Sellele küsimusele peaks andma vastuse uurimine.”
Ülejäänud kaks kahtlustatavat, Tatjana (63) ja Jevgeni (21) olid prokuratuuri sõnul seotud korterite müügiga. Trošina sõnul oli Tatjana tema tuttav, kes ostis ühe korteri, ja Jevgeni tema lähisugulane, kes käis korterit klientidele tutvustamas.
Eaka jaoks riskantne
Kuigi Trošina on oma pansionaati pidanud juba kaks aastat, selgitas Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss, et nende töötaja külastas esimest korda seda asutust sel sügisel. „Olime kursis sellise asutuse olemasoluga juba mõnevõrra varem. Ütleme nii, et kui eakas omal soovil ja täie teovõime juures midagi otsustab, siis tuleb seda otsust austada. Eakale soodsaks me seda teenust ei hinda,” märkis aga Erss.
Ta selgitas: „Pansionaadi praeguse toimimismudeli puhul näeme me tõesti olulist probleemi. Nimelt toimib see meie andmeil nõnda, et eakas inimene sisuliselt müüb oma korteri alla turuhinna selle pansionaadiga seotud inimestele nii, et raha jääb tema hoolduskulude katteks pansionaadi arvele ja seda eakas ise enese valdusesse ei saa ning siis peaks nagu elu lõpuni teenust saama. Pigem peame me seda väga riskantseks ja mitte kliendi huvides olevaks. Sisuliselt puuduvad garantiid, et see pansionaat ka aastate pärast olemas on ning eaka korteri müügist saadud raha jääk säilib. Me soovitaksime sel juhul, kui korter müüa, hoida raha eaka enese valduses ja maksta arveid. Sellisel juhul oleks eakas sellise kliendi staatuses, kes saab teenusepakkujat valida, ja poleks riski, et raha kaotsi läheb.”
Erss vastas, et seal elavatest klientidest on vähemalt üks kasutanud neil varem koduteenust. „Aga keegi naabritest oli sügavalt soovitanud seda pansionaati. Eakas oma sugulastega ei konsulteerinud ega ka meiega. Tema tõesti tahtis sinna minna ja nõnda toimida ja oli meie hinnangul adekvaatne selle üle ka otsustama. Aga nüüd on tekkinud päris mitu juhtumit, kus on olnud oht, et inimesed võtavad osava manipulatsiooni tõttu ette asju, mida nad ei taha või millest nad ei ole enam võimelised aru saama.” Rohkem ei saanud aga ka tema menetluse alustamise tõttu selgitada.
