VIDEO : Kuidas Res Publica kuue käiguga matistas Isamaaliidu
Valimiskool nr 3: IRL
Tere. Esmalt vastus eelmise valimiskooli küsimusele "Millises Eesti erakonnas juhtus nii, et kaks parteid liitusid, aga tulemuseks oli hoopis kolm erakonda?" Õige vastus: IRL.
Läheb laua juurde. Seal on kahes eraldi leeris mängusõdurid vms. Jaak näitab ühele:
Isamaaliit.
Näitab teisele:
Res Publica.
Säärane on seis 2006. aastal. Kaks erakonda, sarnane maailmavaade. Mis veelgi olulisem: näitab Isamaaliidu leeri üks on kindlalt parlamendis, teist leeri teine on just kaotanud suurelt kohalike omavalitsuste valimised. Tallinna volikokku saadakse ainult kolm saadikut. Tulemas on aga Riigikogu valimised. Res Publica leer kardab, et langeva populaarsuse tõttu jäävad nad parlamendi ukse taha. Sünnib otsus: ühineda Isamaaliiduga.
Lükkab kaks leeri kokku.
Ühinemine vormistatakse 2006. aastal. Oma kandideerimiskõnes ütleb esimeheks valitud Mart Laar: "Selles erakonnas moodustavad esimees ja aseesimehed ühtse meeskonna, selles erakonnas pole ei ees- ega tagatubasid, vaid otsused langetatakse täna valitavas eestseisuses ning volikogus." Toimuvad Riigikogu valimised ja ühinenud IRL saab sinna 19 kohta. Ühinemine on olnud edukas.
Kuid erakonna sees jäävad püsima erinevad leerid. Ühe moodustavad vanad isamaaliitlased Laar, Herkel, Vahtre, Lukas. Teise noored Res Publica Äraostmatud Vaher, Reinsalu, Raudne, Parts. Pinged kahe leeri vahel süvenevad. Esimesena lahkub Taavi Veskimägi. Viskab ühe sõduri minema
Endisel rahandusministril saab kõrini, et erakonna sees ei toimu avatud diskussiooni, mõttevahetus on kärbunud. Järgmisena läheb Ott Lumi. Viskab veel ühe sõduri minema
Res Publica endine peasekretär ütleb avalikkusele, et soovib oma karjääris edasi liikuda. Kuluaarides sahistatakse, et Res Publica ühele alusepanijale ei sobi Isamaaliitlaste ridades vohav nn vanade vabadusvõitlejate kiitmine ja neile pugemine. Omaette leeri moodustab Jaak Aaviksoo. Paneb pikima sõduri teistest eemale
Tartu Ülikooli endine rektor ja nüüdne kaitseminister punub intriige, et mängida üksteise vastu Laari ja Partsi tiivad. Viimased saavad sellest teada ja otsustavad Aaviksoo erakonnas pigilinnu rolli jätta.
Kuid lõhed süvenevad, nüüd juba pöördumatult. Uue tegelasena astub areenile Tõnis Palts. Endine Tallinna linnapea ja IRLi pikaaegne rahastaja otsustab, et on aeg teha paleepööre. Pealegi on Paltsil huvid Tallinna Sadamas tuleb laevuke ja Palts otsustab kindlustada oma tulevasi ärihuvisid. Ta leiab Res Publica noorte seas kohe mõttekaaslaseid. Koos mõeldakse välja strateegia, pannakse paika taktika. (Pärast Valimiskooli eetrisseminekut võttis NO99ga ühendust Tõnis Palts, kelle sõnul on tegu laimuga ning soovis teada, kes sääraseid jutte levitab. On huvitav märkida, et info allikateks olid IRLi enda liikmed – Autorid.)
Esimese sammuna otsustatakse: erakonna esimehena lubatakse jätkata Mart Laaril.
Teine samm. Kõik piirkondlikud organisatsioonid tuleb üle võtta. Esimesed liikumised tehakse oktoobris 2009. Res Publica võtab piirkondades vastu uusi liikmeid, minnes mööda kõigist protseduurireeglitest, rääkimata eetikanormidest. Paljud uued liikmed püsivadki erakonnas vaid erakonna-siseste valimisteni, seejärel nad lahkuvad. Strateegia on edukas. Mõne kuu pärast on piirkondlikud organisatsioonid Res Publica tiiva all. Nii pannakse käsi ette isamaaliitlaste propaganda levikule ning kontrollitakse infovoogusid enne suurkogu.
Kolmas samm. Ettevalmistused suurkoguks. Taas organiseerib Res Publica leer erakonda uusi liikmeid. Jaanuari alguses raporteeritakse, et erakonda on lisandunud 9000. liige. Selle numbri saavutamiseks läks aega 16 aastat. Kõigest kuu ajaga toovad nn Äraostmatud erakonda juurde aga veel 500 liiget. Kasutatakse erinevaid takitkaid, kõige tavalisem on äraostmine – 800 krooni igale uuele liikmele.
Neljas samm. IRLi suurkogu. See toimub veebruaris 2010. Kõiki uusi liikmeid on juhendatud, kuidas ja kelle poolt hääletada. Piirkondade tasandil on tehtud tublit tööd ning sealtki tulevad truud toetushääled. Toimuvad juhatuse ja aukohtu valimised. Res Publica teeb siin puhta töö. Nad on võitnud.
Viies samm. Ametikohtade jaotamine. Võetakse maha vana peasekretär ning paika pannakse uus: Ken-Marti Vaher. Tema on olnud koos Urmas Reinsalu ja Indrek Raudsega kogu võimupöörde üks mootoreid. Erakonna esimeheks jääb esialgu edasi Mart Laar, kes vastutasuks ei võta midagi ette toimunud võimuhaaramise vastu.
Kuues samm. Otsade kokkutõmbamine. Mõned isamaaliitlased püüavad toimunule tähelepanu juhtida. Andres Herkel avaldab protesti ning nõuab Tallinna piirkonna juhi Siim-Valmar Kiisleri mahahääletamist. Piirkonna juhatuse valimistel võidab Kiisler mäekõrguselt.
Võimupööre on lõplikult kinnitatud. Enamik jaanuaris erakonda astunuid lahkub nüüd IRList – nende töö on tehtud.
Mai 2010. Nagu näete, on seis IRLis järgmine. Res Publica Äraostmatud on äraostmiste tulemusel saavutanud erakonnas absoluutse võimu. Kriitikahääled jäävad nõrgaks. "Vajame reaalset tegijat, kes suudaks kogu masinavärgi tööle panna," ütleb Laar Vaheri kohta. "Läheme välja ühtse ja tugeva meeskonnaga."
See oli kolmas osa meie valimiskoolist, teemaks "Kuidas korraldada pealtnäha demokraatlikus erakonnas ebademokraatlike vahenditega võimupööre". Tänane küsimus vaatajale kõlab: "Kui sinu erakonnas ei ole Tõnis Paltsi, siis kust leida piisavalt finantse oma eesmärkide teostamiseks?"
