Vigala altarit ajaloos korduvalt üle värvitud
Möödunud aastal koguduse poolt omaalgatuslikult üle värvitud Vigala kiriku altaril ja kantslil tuli maikuus lõpetatud värvisondaažide käigus üllatuslikult välja mitu kihti varasemaid värvitoone. Kirikut külastades võib iga huviline märgata altaril ja kantslil väljapuhastatud kohtades vähemalt nelja väljakooruvat värvikihti.
Näiteks altari profileeritud liistul lillevaniku ümber paljastuvad vanimast uusima värvikihina järjekorras must, hall, kollane ooker ja lehtkuld. Kantsli korpuse kartušil ilmneb esmalt hall, siis helesinine ja pruun.
Tänaseks on Ennistuskoja Kanut viimistlusuuringutes selgunud, et 17. sajandi teise poole ühe juhtivama Baltimaade barokknikerdaja, Tallinnas tegutsenud Christian Ackermanni loodud altarit ja kantslit (u 1680) on viimase paarisaja aasta jooksul korduvalt algsest erinevates toonides üle värvitud.
Riigi Muinsuskaitseameti teadusdirektori Anneli Randla sõnul olid Vigala kunstiteosed enne ülevärvimist siiski "ühes parimas seisundis barokkaltar ja kantsel Eesti maakirikutes".
Dokumentaalselt on tõestatud, et altarit ja kantslit värviti viimati 1930. aastate esimesel poolel. Kinnitamata andmetel võidi altarit "põrandavärviga üle pintseldada" aga veel 1960. aastatel, väidab üks EEle anonüümseks jääda sooviv kirikuteener.
Olukord on delikaatne. Vigala pastor Kristiina Jõgi, kes kirikulistele lahkelt demonstreerib värvisondaaže, keeldub igasuguste kommentaaride andmisest, sest kuna "asi on kohtu all, ei tohi ma midagi rääkida. Kuid inimestele meie ülevärvitud altar meeldib! Me tegime ta korda."
Kui teisipäeval aga helistan muinsuskaitseametisse, et küsida, mida arvavad eri koloriitidest ja autentsest lahendusest spetsialistid, on raske leida pädevat ametnikku.
Oma seisukoha formuleerimine valmistab raskusi ka muinsuskaitseameti vastsele peadirektorile Kalev Uustalule, kes palub vastavad küsimused saata kirjalikult: "Ma olen seitse aastat olnud ametnik ja ma tean, et kõige parem on vastuseid saata meilitsi."
Vastused saabuvad aga hoopis muinsuskaitseameti avalike suhete nõuniku aadressilt, jäädes üsna formaalseks.
Seaduse järgi on vaja taastada altaril ja kantslil rikkumise eelne olukord.
Muinsuskaitsenõukogu juures tegutsev Kunstimälestiste ekspertnõukogu peab peadirektori sõnul augusti teisel poolel otsustama põhimõttelise küsimuse, millises värvigammas tuleb altar ja kantsel nüüd taastada.
