Pole saladus, 150 000 krooni maksnud taies jõudis muuseumi varasalve paljuski tänu Kunilale, kellest on saanud alternatiivse kultuurkapitali elav kehastus. Ehk, kui häda käes, siis küll Kunila ikka aitab. 

“Piinlik on juba Kunilalt küsida, nagunii kõik lüpsavad teda,” ütles hiljuti Kadrioru kunstimuuseumi juhataja Kadi ­Polli. Avalikkus tunneb Kunilat suurettevõtjana, aga samas ka kui kunstikollektsionääri ja metseeni. Huvi kunsti vastu pärineb tal juba lapsepõlvest. “Kõik, mis sa saad või ei saa, tuleb kodust. Ei ole vist juhuslik, et magasin kakskümmend aastat ühe baltisaksa kunstniku maali all,” meenutab Pääskülast pärit Kunila. 

Juba maast madalast hakkas ta ühes emaga näitustel käima. “Kümneselt teadsin kindlalt, kes on Konrad Mägi.” 

Mägi on nüüdki Kunila üks lemmikuid, tema maale on tal õige mitu. 

Eesti kunst väärib Louvre’it

Tuleval aastal avatakse Tallinna Kunstihoones Kunila kunstikogu ülevaatenäitus, kus pannakse välja ligi sada Eesti klassikalise maalikunsti teost. Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ants Laikmaa ja teised meie kunsti tipud. Kui suur on Kunila kogu? “Hindan kunsti väärtuse, mitte tüki järgi. Minu jaoks on tähtis see, et mu kogu paremik on selline, et saan näituse välja panna.” 

Kunila ei osta kunsti enam kogumiskirest või kodukaunistamiseks. Teda paneb tegutsema soov Eesti kunsti tutvustada. “Selle missiooni tarvis on vaja kogu,” ütleb ta. 

Kaks aastat tagasi avas Kunila Hiiumaal näituse “Igatsus ja kohalejõudmine”. Pool aastat hiljem sai Hiiumaa taas esimesena näha Kunila järgmist näitust, Eesti riigi 90. aastapäevale pühendatud “Paar sammukest rändamise teed”. Aprillis avab ta mereteemalise näituse Kuressaare raekojas. 

“Tahan teha näitusi seal, kuhu head Eesti kunsti nii sageli ei satu,” põhjendab ta ise. Kusjuures Kunila ei pea silmas üksnes Hiiumaad või Saaremaad – tema mõtted kanduvad märksa kaugemale. “Eesti kunst väärib kohta Louvre’is. Ka hinnas väärib ta seda, mida on väärt tööd, mis teda seal ümbritseksid. Paraku pole me suutnud oma kunsti maailma viia.”

Nüüd haubki Kunila tõsiseid plaane viia Eesti maaliklassika rändnäitus Pariisi, Berliini, Viini ja mujale. Aga ka vastupidi, tuua midagi head ka siia. “Minu unistus on teha ühe maali näitus. Näiteks Vincent van Gogh.” Kunila arvab sedagi, et turiste tuleks rohkem kunstiga siia meelitada. “Meil on ju Euroopa parim muuseum aastal 2008 – Kumu!” 

Sel puhul kinkis Liviko Kunila eestvõttel Kumule pool miljonit krooni.

Hingelt hiidlane

Kui Hiiumaa tarbijate ühistu lõpetas mullu suve hakul kahjumi tõttu poebussi pidamise, oli see hiidlastele šokk. Paljudele inimestele oli rändpood ainuke koht, kust sai toidukraami osta. “Kui kuulsin, et buss läheb konkursile, reageerisin kohe,” räägib Kunila. 

Selveri poebussi käimapanek ei olnud Kunila kui Selveri ühe omaniku ainuotsus, ent temata jäänuks see sündimata – kasumit see projekt ei teeni. Nagu ka Selveri tulekus saarele oli Kunilal kaalukallutaja roll. “Ei taha loorbereid, hea meel, et mõttega kaasa tuldi,” ütleb ta. 

Hiiumaale sattus Kunila paarikümne aasta eest, kui soetas Kärdla servale tillukese maakodu. Juhuslikult, tänu hiidlasest sõbrale. “Praegu tagasi mõeldes – läks paganama hästi.” 

Võib öelda, ka Hiiumaal läks hästi, sest Kunilast on saanud sealse kultuuri suur toetaja nii nõu kui jõuga.

“Oleme õnnelikud, et üks inimene suure ilma kõrval tunnustavalt märkab ka väikeseid tegijaid ja toob siia näitusi,” hindab Kunilat Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo. Tema sõnul toetab Kunila hiidlasi mitte ainult raha, vaid ka oma kohalolekuga. “See on hoopis midagi muud kui ümbrik rahaga.”

Ka Kunila ei tähtsusta raha üle, kuigi sedagi on hädasti tarvis. “Tähtis on mõtetega juures olla. Mõistust ei ole kunagi liiga palju.” Nii ongi ta toonud saarele kunstinäitusi. Aidanud korraldada kooliõpilastele kunstipäeva, kuhu kutsus esinema oma sõbra, kunstniku Olev Subbi. Samas toetab Kunila muidki saare ettevõtmisi, osaledes näiteks Onu Ööbiku pargi loomises, millest peaks tulema midagi Soome muumimaa sarnast. 

Tänutäheks hiidlaste kultuurile õla alla panemise eest esitas Hiiumaa muuseum Kunila aasta muuseumisõbra kandidaadiks. Juunis valiski Eesti Muuseumiühing just tema selle au vääriliseks. 

Kunila sõnul peaks muuseume veelgi rohkem toetama – nemad ju tutvustavad Eesti kunsti. “Eesti on nii väike riik, et ka riigijuhid peaks selle oma südameasjaks võtma.”

Enn Kunila (59)

  • Sündinud Pääskülas, ent hingelt hiidlane.
  • NG Investeeringute üks juhte. AS Liviko ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara nõukogu esimees.
  • Korraldab kunstinäitusi ja annab välja kunstiraamatuid.
  • Juhib Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi ja toetab pidevalt muuseume.
  • Tahab viia Eesti kunsti maailma. Siia aga tuua Vincent van Goghi.