Viirusetõrjeguru: Eesti-vastased küberrünnakud polnud kübersõda
Kuidas on kriminaalne tegevus internetis muutunud ja kuhu see liigub? Mis juhtub 5 aasta pärast?
Kui ma alustasin viiruste analüüsimist, kirjutati viiruseid hobi korras ja lõbu pärast. Täna on kõik ründajad kriminaalid, kes ründavad raha pärast. Tulevikus näeme ühe rohkem riigi poolt rahastatud spioneerimist, mida tehakse tagauste ja troojalaste kaudu. Mõnevõrra toimub see juba praegu.
Oleme tunnistajaks sotsiaalvõrgustike plahvatuslikule populaarsuse kasvule. Kui haavatav on Facebooki, Twitteri kasutaja?
Inimeste Facebooki kontosid varastatakse, et ära kasutada usaldust, mis neil inimestel neis võrgustikes on.
Kui su konto varastatakse, postitavad kriminaalid selle alt personaalseid ja avalikke teateid sinu sõpradele, koos umbes selliste ridadega: "Check this out! " + link internetti pahatahtlikule saidile, mis võtab su sõprade arvutid üle.
On olnud palju hoiatusi viiruste eest mobiiltelefonides, kuid mulle ei meenu ühtegi suuremat viriust. Milline on olukord praegu, kas me peaksime kartma?
Nii see on, oleme näinud siiamaani vaid 500 mobiiltelefonide viirust, ja ükski neist pole tekitanud suuremat epideemiat. See võib siiski iga hetk muutuda. Telefone nakatades raha teenimine on palju lihtsam kui arvuteid nakatades: telefoni saab panna tegema kallist kõnet tasulisele numbrile, mis toob viirusekirjutajale kasu.
Kas sa usud, et tulevikusõdu sõditakse osaliselt internetis? Kui erinev võib see olla Eesti kübersõjast 2007. aastal?
Tegelikke sõdu sõdivad armeed, mitte tsivilistid. Armeede tähtsad arvutivõrgud ei ole internetiga ühenduses. Selleks, et neid rünnata, tuleb füüsiliselt kohal olla, seda ei saa eemalt teha.Sellise "tegeliku" kübersõja asemel näeme aga neid naeruväärseid DDoS rünnakuid mittekriitiliste veebisaitide vastu, nagu see toimus 2007. aastal. Need rünnakud toimuvad ka edaspidi. Aga see ei ole sõda.
Kas mõni uus viirus on su tähelepanu kuidagi eriliselt köitnud?
Mebroot. See on kõige kõrgema tasemega pahalane, mida ma olen kunagi näinud. See isegi käivitub enne, kui Windows käivitub.
* * *
Mikko Hyppönen on maailma juhtiva infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juht ning ta on valitud maailma 50 kõige tähtsama Internetiga seotud isiku hulka (ajakiri PC World 2007 a. märts).
Ta on nõustanud infoturbe alal erinevaid USA, Euroopa ning Aasia valitsusasutusi ning annab pidevalt avalike loenguid maailma olulisematel infoturbe alastel konverentsidel.
Teda tsiteerivad mitmed ülemaailmse levikuga ajakirjad nagu Scientific American, Foreign Policy ja Virus Bulletin. Mikko Hyppönen omab „Computer Virus screering" patenti (US patent 6,577,920).
Hyppöneni näol on tegemist väga kogenud esinejaga just infoturbevaldkonnas. Tema ettekanded sisaldavad viimaseid näiteid küber-kuritegelikust maailmast ning huvitavaid intsidente, mis panevad ka kõige hoolimatuma inimese mõtlema infoturbe tarkavara vajalikkusest personaalarvutis.
Lisaks arvutiturvalisuse küsimustele tegeleb ta vanade videomängude ning mänguautomaatide kogumise ja taastamisega.
Hyppönen esineb IT Kolledžis avaliku loenguga 11.05.2010 kell 15.
