Viirushaiguste hooaeg on jälle käes

Nii lapsi kui ka täiskasvanuid ohustavad praegu mitmed viirused — eeskätt need, mis põhjustavad nohu, köha ja kõhulahtisust. Soovitusi tervise kaitsmiseks jagab perearst Anne Ermel.

Esmane soovitus on ülimalt lihtne — sagedane kätepesu. See kaitseb kõhulahtisust põhjustava rotaviiruse, samuti A-hepatiidi eest, mis Viljandis ikka veel inimesi ohustab. Kätepesust on abi ka gripi ning muudegi viirushaiguste ennetamisel.

November on viimane aeg end gripi vastu vaktsineerida lasta. Praktika näitab, et vaktsiini saanud inimesed on mitte ainult gripi eest kaitstud, vaid üleüldse parema tervisega. Eriti kindlalt vajavad vaktsineerimist need, kelle töö nõuab palju suhtlemist: laste­aia- ja sotsiaaltöötajad, müüjad, teenindajad… Siinkohal tuleks kiita tublisid omavalitsusi, kes oma vastavate erialade inimesi vaktsineerida lasevad.

Väikelaste emad võiksid oma lapsed vaktsineerida rotaviiruse vastu. Nii saab neid ebameeldiva haiguse põdemise eest kaitsta.

Lasteaeda pole vaja kiirustada

Kui võimalik, võiksid lapsed kasvada kodus kuni kolmanda eluaastani, pärast seda lasteaeda minnes on nad viirustele märksa vähem vastuvõtlikud. Pooleteise-­kaheaastased lasteaialapsed on sageli haiged rohkem kodus kui laste­aias — seega ei pruugi vanem laste­aiast hoolimata saada kuigivõrd tööl käia.

Need lapsed, kes lähevad lasteaeda enne kolmandat eluaastat, võiksid olla saanud pneumokoki-vastase vaktsiini. Pneumokokk on bakter, mida võib leiduda nii tervete täiskasvanute (5–10%) kui ka laste (20–40%) ninaneelus. Pneumokokk kandub edasi inimeselt inimesele kas otsesel kokkupuutel limaskesta sekreediga või piisknakkuse teel. Loomad või putukad bakteri kandjaks ega levitajaks ei ole.

Pneumokokk-infektsioonidel puuduvad ealised piirid, kuid sagedamini haigestuvad väikelapsed ja eakad. Haiguse tekke riskirühma kuuluvad enim lapsed, kes viibivad sageli samas ruumis teiste lastega (näiteks sõimes, lasteaias, koolis jne). Sellest bakterist põhjustatud haigused on raske kuluga ja võivad viia tõsiste tagajärgedeni.

Tervislik toit ja värske õhk

Tähtis on toituda tervislikult. Nii lapsed kui ka täiskasvanud peaksid praegusel viiruste hooajal saama täisväärtuslikku ja vitamiinirikast toitu. Köögi- ja puuviljad võiksid laual olla iga päev, seda nii küpsetatult kui ka värskelt.

Ise profülaktika mõttes vitamiine ja toidulisandeid tarvitama hakata ei ole arukas. Organism peab saama kõik vitamiinid toidust ning kui mingil põhjusel neid omastada ei suudeta, tuleks enne ise tegutsema hakkamist perearstiga nõu pidada.

Kindlasti on vaja iga päev värskes õhus viibida, eriti puudutab see lapsi. Sageli on maalapsed linnalastest tervemad — seda just selle pärast, et neil on õueaega rohkem.

Organismi kaitsereaktsioonid

Köha, nohu ja palavik on organismi kaitsereaktsioonid, seega pole vaja nende ilmnemise pärast väga hullusti muretseda, küll aga tuleb probleemiga tegeleda. Leevendavaid ravimeid, nagu nohutilku või sinepiplaastreid, saab apteegi käsimüügist. Kõhulahtisuse korral võiks kasutada probiootikume ja Rehydroni või gaseerimata mineraalvett. Alati tasub nõu pidada perearsti, -õe või apteekriga.

Kui palavik või kõhulahtisus on imikul, peaks ema kindlasti konsulteerima arstiga, vajadusel võiks kasutada lastearsti infotelefoni. Suuremate laste ja täiskasvanute puhul pole vaja alla 38kraadist palavikku ravimitega ära võtta, sellega nõrgendab organismi veelgi.

Haige lapse puhul on tähtis, et ta jooks palju vedelikku. Kui laps juua ei taha ja on loid, tuleb kindlasti kutsuda arst või minna nakkushaiglasse.