Algselt pidi Eesti tippdomeeni .ee reform käivituma 1. veebruaril, seejärel 1. mail, täna on kuupäev taas lahtine. Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) juhatuse esimees Marek-Andres Kauts ütles Ekspressile, et tõenäoliselt juhtub see nüüd juuni keskel.

Ekspress selgitab lahti viis hirmu ja eelarvamust, mida paljude jaoks segaseks jääv reform võib kaasa tuua.

1. Reformi järel juhtub midagi arusaamatut. Mis see üldse on ja miks seda kogu aeg edasi lükatakse?

Kui rääkida internetimaailmaga kursis olevate inimestega, siis selgub, et tegelikult polegi edasilükkamisest midagi hullu, sest parem on, kui kõik on reformiks ette valmistuda jõudnud. Domeeninimede registreerimine hakkab toimuma kahetasemeliselt. Keskne roll on tippdomeeni haldaval EIS-l. Domeeninime registreerijate teenindamine delegeeritakse registripidajatele, kelleks on EIS akrediteeringut omavad Interneti teenusepakkujad, majutusteenusepakkujad, telekomiettevõtted või spetsiaalselt selleks loodud ettevõtted.„Domeenireform on suuremahuline ja erinevaid osapooli hõlmav protsess, mille tempo peab olema kõigile vastuvõetav" ütles Kauts.

Pigem pole EIS, mis moodustati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla eesmärgiga hallata Eesti tippdomeeni (pikka aega tegid seda EENet, Endel ja Jaak Lippmaa), suutnud kommunikeerida, mis üldse toimuma hakkab, sest paljud ei tea sellest midagi ja segadus on suur.

Mängureeglid on vajanud muutmist juba ammu ja lühidalt on muutused järgmised:

  1. .ee domeene saab piiramatus koguses registreerida (seni sai reeglina iga firma vaid ühe).
  2. .ee domeene saavad registreerida ka eraisikud (seni vaid .pri.ee lõpuga domeene).
  3. .ee domeenid muutuvad tasuliseks, aastatasu kujuneb vabaturul, kuid ületab ilmselt 300kr (seni - tasuta).
  4. .ee domeene saab registreerida vaid läbi registripidajate (seni ka otse läbi EENeti), kes peavad EIS-le maksma iga domeeni eest aastas 285kr+käibemaks.
  5. .ee domeene saavad registreerida ka välismaised isikud (seni: vaid Eesti firmad ja asutused)

Tegelikult jääb olemasolevate domeeninimede omanike jaoks pikaks ajaks kõik nii, nagu seni. „Üleöö domeenid ära kaduma ei hakka ja keegi teistelt midagi lihtsalt üle lüüa ka ei saa," ütleb domeenide registreerimisega tegeleva Zone.ee turundusjuht Ardi Jürgens.

2. Ma jään enda või soovitud domeenist ilma, sest reformi järel saab .ee domeene igaüks piiramatus koguses registreerida põhimõttel „kes ees, see mees".

Tõepoolest, seni sai iga firma reeglina vaid ühe (erandeid oli) domeeni registreerida, nüüd kaovad arvulised piirangud. Lisaks saavad .ee domeene registreerida ka eraisikud, kes olid seni kammitsetud pri.ee-lõpulise netiaadressi külge. Aga kui firmal on mitu kaubamärki, siis miks ei peaks ta saama mitu domeeni registreerida? Miks ei võiks registreerida eri nimekujusid (näiteks cocacola.ee, coca-cola.ee, kokakoola.ee)?

Elkdata (Veebimajutus.ee) juhi Margus Merilai sõnul on siin kaks olulist momenti. "Esiteks see, et soovitud/planeeritud domeenist võib "kes ees, see mees"-madinas ilma jääda, mistõttu on vastav taotlus mõistlik enne reeglite jõustumist ära teha. Teiseks - olemasolevast domeenist keegi ilma ei jää, sest nende ümberregistreerimiseks on aega pool aastat, sellele lisaks on puhveraeg kolm kuud. Ei tasu muretseda - teenusepakkujana saadame kõigile klientidele täpsed juhised ja info," selgitab Merilai.

Ka Ardi Jürgens ütleb, et domeenist lõplikult ilmajäämiseks peab selle kasutusõiguse valdaja ehk registreerija, tervelt üheksa kuud kõiki registrilt ja registripidajatelt laekuvaid sõnumeid ignoreerima. 

Oluline on ka see, et edaspidi saab domeenide registreerimisega-haldamisega tegeleda vaid EISi poolt tunnustatud registripidaja (näiteks eelmainitud firmad). Marek-Andres Kautsi sõnul saab neid olema 30-40, nii Eestis kui välismaal. Nendega tuleb sõlmida uus leping.

2. Läheb lahti massiline registreerimine ja suur domeeninimedega spekuleerimine.

Ilmselt siiski ei lähe, sest isikul või firmal, kellel on õigustatud ootus mingile domeenile, saab selle omanduse vaidlustada isegi eelmainitud 9 kuu järel. Tulevase registripidaja Elkdata (Veebimajutus.ee) juhi Margus Merilai arvates tekib kindlasti ajutine tugev tõus uute .ee domeeninimede registreerimisel, seda eelkõige tingituna ettevõtete erinevatest kaubamärkidest, tegevusaladest ja sõnade erinevatest käänetest.

„Selle lisanduvad veel kõik spekulandid, kes siis kas soovivad domeeninimede müügiga teenida või siis hoopis konkurentide tegevust sarnaste nimedega halvata. Küll aga ei usu, et see väga massiline saab olema, kuna reeglite järgi langeb täielik vastutus registreerijale endale, ning lisaks ei ole ka domeeni hind kõige soodsam. Tõenäoliselt vaibub ".ee domeeni buum" juba esimesel kuul," ütleb Merilai.

Tuginedes kogemustele .eu tippdomeeni ja selle täpitähtede toe käivitamiselt ei ennusta mastaapset hangeldamislainet ka Zone.ee. Võimalikud spekulandid hakkavad Jürgensi hinnangul jagunema kahte kategooriasse: avantüristid ja professionaalid. „Õnneotsijad üritavad küll registreerida üksikuid juba tuntud märke ja brände domeeninimedena, kuid avalikkuse tähelepanu või märgi omaniku surve korral saavad oma veast kiiresti aru. Elukutselised domeenidega hangeldajad ilmselgete konfliktide välja peale välja ei lähe ja registreerivad domeenidena atraktiivseid märksõnu või nende derivaate. Sellegipoolest on kõikide hiljutiste reformidega  kaasnenud võidujooks populaarsetele märksõnadele nagu seks, pokker, kinnisvara, laenud jne," hoiatab ta. Populaarsete geneeriliste domeeninimede registreerimist takistada ei saa, ja kas on vajagi.

Jürgensi hinnangul on uue korra järgi kaubamärkide omanike õigused hästi kaitstud ja võimaliku vaidluse korral peaks spekulant kaotajaks jääma.

Kauts kinnitab, et kuigi registreerijate ring suureneb, kasvab ka vastutus. Samuti tuvastatakse nüüd kindlalt ka registreerija isik - vajadusel passi või digiallkirja järgi. „Spekulatiivsust vähendab isikutuvastus ja EISi juurde loodav arbitraažikohus. Kui keegi on mõne kaubamärgi enda nimele registreerinud, saab selle vahekohtus vaidlustada. Vahekohtunikuks võib saada iga kompetentne isik, kelle me heaks kiidame. Vaidlevad pooled valivad mõlemad ühe arbiitri ja meie määrame kolmanda," selgitab ta. 

Vahekohtu reglement pole veel küll valmis, kuid esialgu pole ka kellegi üle kohut mõista. Kauts lubab vahekohut veel teise kvartali sees.

4. Domeeni pidamine saab olema liiga kallis.

Kuigi .ee domeenid muutuvad tasuliseks, kujuneb aastatasu vabaturul. Registripidaja peab EIS-le maksma aastas ühe domeeni eest 285 krooni pluss käibemaks. Kui palju registripidaja firma või eraisiku käest küsib, on tema otsustada. Kui arvestada mitmekümne registripidajaga, võiks loota, et tekkiv konkurents ei lase hinnal ebamõistlikuks kerkida.

Jürgensi sõnul on tippdomeen rahvuslik ressurss ja riigi identiteet internetis. „Traditsiooniliselt arvatakse, et mida rohkem leiab tippdomeen kasutust, seda suurem on riigi mõjusfäär küberruumis. Paljude riikide jaoks on tippdomeeni tuntus ja populaarsus lausa prestiiži küsimus," märgib ta. Üks olulisi parameetreid, mis mõjutab tippdomeeni atraktiivsust on kindlasti hind - kui registreerimistasu on kõrge, registreeritakse domeene vähem. "Kõrge hinna ja rangete reeglite kehtestamine võib tunduda küll lihtsa võimalusena muuta tippdomeen "eksklusiivseks" ja "elitaarseks", kuid võib pikas perspektiivis ka marginaliseerida selle tähtsust. Tippdomeeni olemus peaks toetama neid väärtuseid, mis on riigile omased - ettevõtlikust, innovatsiooni ja loovust," ütleb Jürgens. Ta toob kalli domeeninime miinuste näiteks, et hiljutisel Garage48 üritusel esitletud rohkem kui tosinast Eesti noorte poolt käivitatud internetiprojektist kasutas vaid üks .ee domeeninime.

Kauts vaidleb vastu: „Lipp, vapp ja domeen on kolm riigi sümbolit. Riigi domeenid ongi tavaliselt kallimad ja karmimate reeglitega kui näiteks .com domeenid. Ja kui võtame näiteks Tuvalu, kus telefirmad on registreeritud palju .tv domeene, või Moldaavia, kuhu arstid (MD= Doctor of Medicine) registreerivad .md domeene, siis need on pole riigiga seotud - rämpsdomeenid."

Eesti ühe vanima arvutifirma ITC Computers omanik Mart Marandi arvab aga, et olukord, kus eraõiguslik asutus (sihtasutus) riigi nimel raha küsib, on lubamatu. „Siinjuures oleks kohane näide, et teeme kamba peale Äriregister OÜ ja siis ütleme, et kohustame riigi nimel kõiki meie juures registreerima ning seda meie parema äranägemise järgi kehtestatud teenustasu eest.  Ja kes seda ei tee, selle firmanime paneme lihtsalt müüki," ütleb ta.

Kauts lükkab selle ümber: „Praegused domeenid on EENetis registreeritud reeglistiku järgi, mille kohaselt võidakse vastava otsuse vastuvõtmisel rakendada registreerimis-, muutmis- ja/või aastatasu."

5. Mida EIS nende miljonitega teeb?

Arvestuslikult on praegu registreeritud ca 80 000 .ee lõpuga domeeni, kuid pärast reformi registreeritakse Kautsi hinnangul ümber vaid 45-50 000. „Suur kadu on tingitud asjaolust, et täna on domeeninime registreering tähtajatu ja registreerijatel puudub rahaline motivatsioon kasutuses mitte olevate domeenimede registreeringute lõpetamiseks," selgitab ta. Kui see aluseks võtta, saame korrutustehte tulemuseks ca 14 miljonit krooni puhtalt., ja seda igal aastal. Ning viimasel ajal on .ee domeenide kasvutempo olnud ca 1000 domeeni kuus...

Paika pandud põhimõtete järgi peab EIS tegutsema kulupõhiliselt, et tasud kataksid .ee tippdomeeni haldamiseks ja turvalisuse tagamiseks tehtavad kulud.

„Maatunnusega tippdomeeni haldamise infrastruktuur on oluline osa Eesti Vabariigi kriitilise informatsiooni infrastruktuurist. Tippdomeeni turvalisuse tagamine äärmiselt oluline küsimus ja tasu määr oleneb suuresti turvalisuse tasemest," ütleb Kauts. Eelmised süsteemid pärinesid tema sõnul 1996. aastast, uutega on turvalisus oluliselt kasvanud. „Peame ka katma jooksvad kulud, tegema esmased arendused, tekitama reserve, maksma tagasi pangalaenu," põhjendab ta.

Tagatipuks on Kautsi sõnul EISi kulud võrreldes teiste ELi riikide samalaadsete organisatsioonidega väiksemad, kui mitte kõige väiksemad.

Seni rahastati .ee domeene hallanud EENeti suuresti haridusministeeriumi eelarvest.