Võidujooks Euroopa kultuuripealinnaks
Õhus on tunda elektrit. Alanud on Eesti linnade võitlus Euroopa kultuuripealinn 2011 tiitli nimel. Avapauk kõlas eelmisel laupäeval Tartus. 20. augustil esitleti Olav Ehala kontserdil kümnetele tuhandetele inimestele Tartu kui kultuuripealinna logo. Tallinn vastas esmaspäeval volikogu esimehe Toomas Vitsuti fotot ja allkirja kandva hiigelreklaamiga kõigis päevalehtedes.
Poliitikutele on 10. oktoobril kukkuv kandidaatide esitamise tähteg nagu taevamanna. Käib valimisvõitlus, ja kultuur on alati olnud hea vahend häälte püüdmiseks. Miks muidu ilmus reklaam, mille sisutus paneb õlgu kehitama. Miks muidu ilmus see Vitsuti nimel, kuigi sarnaseid ettevõtmisi esitlevad traditsiooniliselt linnapead. Miks muidu maksis selle kinni Vitsuti partei Keskerakond, kuigi see peaks olema terve linna asi.
Kes peaks Eesti linnadest saama Euroopa kultuuripealinnaks ja mida sellest arvavad Tallinna linnapea Tõnis Palts, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch-Uibopuu ja Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viivi Metslaid?
Mida on teil pakkuda, mida teistel Eesti linnadel pole?
TALLINN: Tallinn omab suurimat rahvusvahelist tuntust. Tallinnal on kõige tugevam kultuuri- ja turismiinfrastruktuur – siin on kõige rohkem kultuuriasutusi ja organisatsioone, Tallinnaga on sidunud ennast valdav enamus Eesti kultuuriavalikkusest, siin on kõige rohkem hotellikohti ja siia on väljastpoolt kõige kergem ja kiirem tee tulla. Tallinna majanduslikud võimalused on oluliselt suuremad kui teistel Eesti linnadel, Tallinna eelarve on ligikaudu neli korda suurem kui näiteks Tartu eelarve. Võrreldes teiste Eesti linnadega meelitab Tallinn kohale kõige rohkem väliskülalisi. Tallinna kultuurikalender on tihedam kui teistes Eesti linnades. Tallinnal on Eesti linnadest kõige „kirjum” kultuuripilt.
TARTU: Tartus on üle kahesaja aasta järjepidevalt töötanud Tartu Ülikool. Tänu ülikoolile kujunes Tartu teaduse ja kultuurilinnaks, millest pärinevad kõik olulised rahvuskultuuri ideed ja liikumised Eestis. Tartu on suuruselt teine linn Eestis. Kui vaatame kultuuripealinnade programmi trende, siis nii viimastel aastatel kui tulevikus soositakse kultuuripealinnana pigem väljaspool pealinnu asuvaid keskusi. Samas on Tartus tagatud kultuuriline mitmekesisus – olulised kultuuriinstitutsioonid, tugev mittetulundussektor mainekate ürituste ja harrastuskultuuri võimaluste loojana, kasvav noortekultuuri osakaal, kehakultuur ja sport. Samuti põimuvad Tartus tänapäevane innovatsioon, teadus, loovus, linnakultuur ja ettevõtlus. Tartu on kultuuri, nooruse ja loovuse linn.
PÄRNU: Pärnul on tugev rahvusvaheliste kultuuriürituste läbiviimise kogemus. Pärnus on Endla teater, Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Pärnu Linnagelerii, Eesti Litokeskus, Rael Arter Galerii. Pärnu kaubamärkideks on David Oistrahhi Festival, Neeme Järvi suveakadeemia, Pärnu filmifestival, rahvusvaheline orelifestival, Hansapäevad, Rahvusvahelised Skulptuuripäevad, Uue Kunsti Muuseumi näitused (Mees ja Naine) jpm.
Eesti välisturismi arengu seisukohalt võiks Tallinna trumpideks olla ajalooline kesklinn, kaubandus ja kultuuri valdkonnas nooremale generatsioonile mõeldud massikultuur. Tartul ülikool ja akadeemilist ning rahvuslikku laadi kultuur. Pärnu atraktiivsusele kuurortlinnana annab lisaväärtuse omanäoline kvaliteetkultuur nii kujutava kunsti, muusika, teatri kui filmi maastikel.
Mida kavatsete teha, et konkurssi võita? Millised on teie ideed?
TALLINN: Kindlasti tahame pöörata suurt tähelepanu vanalinnale, tuua sisse mere teema, eksponeerida Euroopale meie erinevatest kultuurimõjudest läbipõimitud ajalugu. Ideede näitena võib tuua Tallinnasse loodava kultuuritehase – 2011. aastaks on Tallinnas kultuuritehas, mida seni pole Eestis veel üheski linnas nähtud.
TARTU: Juunis kuulutasime välja ideeprojektide konkursi, kuhu on praeguseks laekunud üle 50 põneva idee. Parimad ideed esitletakse 10. oktoobril esitatavas taotluses.
PÄRNU: Avaldame ideepaketi taotluse esitamisel. Üheltpoolt seetõttu, et trumpe mitte teistele konkurentidele kätte jagada, teisalt sellepärast, et võtame kultuuripealinnaks pürgimise missiooni väga tõsiselt ja tahame ideede esitlusküpseks viimistlemisel veel tööd teha.
Mida on juba tehtud?
TALLINN: Tallinn on Eesti linnadest minu teada esimene, kel tekkis plaan Euroopa kultuuripealinnaks kandideerida. Kõik sai alguse juba 5 aastat tagasi, kui Inglismaa linnad kandideerisid isekeskis 2008 a kultuuripealinna tiitlile ning Liverpool ja Newcastle/Gateshead soovisid Tallinna näha oma „satelliidina”. Kuigi seoses Euroopa Liidu laienemisega ja muudatustega kultuuripealinna projektis jäi ettevõtmine katki, on tekkinud sidemed Tallinna jaoks hindamatu väärtusega. Sügisel 2003 otsustas Tallinna Linnavolikogu, et Tallinn kandideerib Euroopa kultuuripealinn 2011 tiitlile. Tänavu märtsis moodustati kandideerimise ettevalmistamiseks abilinnapea Kaia Jäppineni juhitav töörühm. Töörühm on kevadest saati regulaarselt koos käinud, valmistanud ette oktoobris esitletavat taotlust.
TARTU: Oleme välja valinud logo, mille autoriks on Jaanus Koov, kujundanud veebikeskkonna, mis avatakse 2. septembril aadressil 2011.tartu.ee. Tegeleme ka lühifilmi ettevalmistamise ja promomaterjalidega.
PÄRNU: Pärnu alustas tööst linna trumpide väljaselgitamisel, kaasates eksperte nii kodu- kui välismaalt. Oleme ette valmistamas linna visuaalse identiteedi süsteemsemat ja paremat eksponeerimist stiiliraamatu kaudu. Pärnu kultuuripealinnaks kandideerimisega on kaasa tulnud ka kohalikud kultuuritegelased, arvamusliidrid ja meedia. Pärnu pürgimisi on toetamas Neeme Järvi, Arbo Valdma ja Mark Soosaar, ent ka rida poliitikaga seotud inimesi.
Kui palju kavatsete kultuuripealinnaks saamise nimel kulutada?
TALLINN: Viimaste aastate kultuuripealinnade eelarved on olnud hirmuäratavalt suured, ulatudes mõnedes linnades sadade miljonite kroonideni. Samas on maailm näinud ka palju väiksemate eelarvetega kultuuripealinnu. Rahanumbri suurusest märksa olulisem on see, kuidas seda kulutada. Ajalugu on näidanud, et kultuuripealinnaks olemisest lõigatud kasu ei ole otseses seoses kulutuste mahuga.
TARTU: Paistab kehtivat seaduspära, et mida suurem on linn, seda mahukamaks kujuneb eelarve. Mõned näited – Brüssel ja Helsingi kulutasid kumbki 33 miljonit eurot, Stockholm ja Kopenhaagen 54 miljonit eurot, Norra linn Bergen aga 12 miljonit eurot. Tartu eelarve saab tõenäoliselt olema 10-20 miljonit eurot.
PÄRNU: Praktika näitab, et lootma peab oma vahenditele, mahus ligi 200 miljonit krooni. Topeltpealinlus Eesti-Soome vahel võimaldaks selle summa kahega jagada. Pärnu linna eelarve koos I lisaeelarvega on umbes 450 miljonit krooni. Kui suureks kujuneb kultuuripealinnaks pürgimise eelarve, oleneb investeeringute hulgast.
Kultuuripealinnaks valimine tähendab linnale kultuurile igal aastal kulutatavate summade kasvu. Kui palju suurendate oma eelarves kultuuri osakaalu?
TALLINN: Tallinna linna 2006. a eelarve on alles koostamisel. Tallinna arengukava 2005-2014 sätestab edasise eelarvekava.
TARTU: Kultuuri eelarve on viimase kuue aastaga Tartus kasvanud peaaegu 46 miljoni krooni võrra. Kultuuripealinna eelarvet ei saa käsitleda kitsalt kultuurispetsiifilisena, eelarve sisaldab ka investeeringuid erinevatesse kultuuriobjektidesse, parkidesse, teedesse, valgustusse, turismi, haridusse jne. 2011. aastaks on valmis Eesti Rahva Muuseum Raadil, Ahhaa teaduskeskus südalinnas, uus linnaraamatukogu ning suurhall. Kõik need objektid rajatakse sõltumata kultuuripealinna staatusest, kuid mõistagi toetavad kultuuripealinna programmi.
PÄRNU: Kultuurile kulub praegu linna eelarvest umbes 23 miljonit krooni. Tõenäoline oleks seda summat kahekordistada. Siia lisanduvad investeeringud uusehitistele jms.
Kas kultuuripealinnaks olemine võiks tuua ka otsest tulu? Näiteks turismi elavnemise näol? Kas olete valmis suuremat hulka turiste vastu võtma?
TALLINN: 1987. aasta tõi Amsterdamile kaasa kaheksa protsendilise külastatavuse tõusu, samas Glasgow’s oli see näitaja 1990. aastal 50 protsenti. Tuleb ka täheldada, et mõju ei piirdu tavaliselt ainult ühe aastaga, vaid omab kestvat iseloomu. 2004. aastal oli Tallinna majutusasutuste keskmine täituvus napilt üle 50 protsendi. Samas hüppeliseks tõusuks Tallinn veel täiesti valmis ei ole. Aastaks 2011 aga küll. Tallinna linn on planeerinud turismimahu tõusu 12 protsenti aastas ja juba 2004. a andmetel külastas Tallinna hinnanguliselt 3 miljoni välisturisti.
TARTU: Tänavusi edukaid Hansapäevi analüüsinuna usume, et kultuuripealinna staatusega kaasneb külaliste ja turistide osakaalu suurenemine vähemalt 20 protsenti. Mõistagi on kaasnevad kasud kohaliku turismiäri, kaubanduse ja teeninduse edenemise läbi. Tartu on pea iga aasta juurde saanud ühe uue hotelli.
PÄRNU: Jah, me loodame, et see suurendab Pärnu aastaringset turismi. Suvine turism on praegu ideaalses maksimummahus. Selleks, et suveturismi nõudlusele vastu tulla plaanime juba tänavu alustada rannapromenaadi ehitamisega. Rannapromenaad kujutab endast ranna-ala pikendamist Sunsetist kuni Tervise Paradiisini, kusjuures promenaad loob eeldused ka ettevõtluse elavdamiseks rannarajoonis.
Mida võidavad kultuuripealinnaks saamisest linna elanikud?
TALLINN: Näeme neid aktiivsete kaasalööjatena. Juba praegu on Tallinn huvitegevuse harrastajate arvu poolest esireas.
TARTU: Suureneb elanike avatus kultuurile, areneb kultuuridevaheline dialoog.
PÄRNU: Kui ettevõtlus elavneb, tekib uusi töökohti. Kui turistide vool on aasta lõikes stabiilsem, võimaldab see ilmselt ka palkade tõusu teenindussektoris. Kultuuripealinna tarbeks tehtavad investeeringud – olgu see siis ooperihall, näitustemaja, kunstiateljee – jäävad aastateks pärnakatele kasutada. Emotsionaalsel pinnal annab kultuuripealinlaseks olemine pärnaka eneseteadvuselegi kindlasti positiivse süsti.
Keda peate tugevaimaks konkurendiks?
TALLINN: Ilmselt tugevaima konkurendina näeme Tartut. Tihti on väiksematel linnadel kiirema mobiliseerumisvõime eelis. Nad on kompaktsemad ja organisatsiooniliselt lihtsakoelisemad. Lisaks on neil kergem mängida „tubli tõrjutu” alternatiivsele imagole.
TARTU: Kõik konkurendid on toredad linnad.
PÄRNU: Vara on veel hinnanguid anda.
Mis on Euroopa kultuuripealinn?
* Kultuuripealinna mõtte algatas Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri aastal 1983 ning selle eesmärgiks on väärtustada ja tutvustada Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Euroopa kultuuripealinnaks on olnud näiteks Ateena (1985), Berliin (1988), Pariis (1989), Kopenhaagen (1996), Weimar (1999), Graz (2003). Tänavune Euroopa kultuuripealinn on Cork. Alates 2009. aastast on igal aastal kaks kultuuripealinna.
* Huvi kultuuripealinnaks saamise vastu on riikides väga suur. Saksamaal kandideerib tiitlile 17, Ungaris 12 linna. Kultuuripealinn ei pea olema vastava riigi pealinn – kiidetud on just väiksemate linnade programmide taset.
* Iga kultuuripealinn tutvustab aasta vältel, aga ka enne ja pärast seda, linnale iseloomulikku kultuuri ja pärandit. Kultuuriprogramm võib kaasata ka linna ümbritsevat regiooni, näiteks Pärnu koos Kihnu ja Ruhnuga.
* Euroopa Liidu toetus moodustab vaid marginaalse osa kultuuripealinna eelarvest – keskmiselt ligi kaheksa miljonit krooni. Näiteks Luksemburg käis ise välja 873 miljonit krooni, millele lisandub veel infrastruktuuri eelarve.
* Aprillis otsustasid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu, et aastal 2011 kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit üks Eesti ja üks Soome linn. Eestis on kandidaatide esitamise tähtaeg 10. oktoober, Soomes tuleva aasta veebruari lõpp. Oma osalemisest on teatanud Tallinn, Tartu ja Pärnu. Kaks soomlaste kandidaati, Turu ja Tampere, on juba teinud koostööettepaneku nii Tartule kui ka Tallinnale. Lõplik otsus langetatakse sõltumatu žürii arvamuse põhjal kevadel 2007.
