Võitlus ACTA pärast algab uuesti: nüüd!
Kui seni oli ACTA-teema päevakorrast poolteiseks aastaks maas, kuni Euroopa Kohus selle kohta midagi otsustab, siis nüüd on selge, et Euroopa Parlament teeb otsuse juunis Euroopa Kohut ära ootamata.
Pärast aasta algul poliitikuid üllatanud massilisi ACTA-vastaseid proteste üle Euroopa otsustas Euroopa Komisjon, mis on olnud peamine ELi ACTAt tagant tõukav organ, saata ACTA kohta päringu Euroopa Kohtusse. See oleks vähemalt poolteiseks aastaks aja maha võtnud. Kuigi ACTA läbirääkimisi juhtinud ELi kaubandusvolinik Karel De Gucht sellest veebruaris teatas, pole seda ametlikult seni tehtud.
„Tundub, et Euroopa Komisjoni eesmärk oli protestidest õhu välja laskmine,” ütles Rootsi Piraadipartei asutaja Rick Falkvinge, lisades, et selle liigutusega võttis Komisjon initsiatiivi Parlamendilt enda kätte tagasi.
Sellest sai aru ka Euroopa Parlament, kus meeleolud on erinevalt Komisjonist vastuolulised: viimane kord, 2010. aasta novembris, kui parlament ACTAt hääletas, oli pooldajate ja vastaliste vahe väga väike: 331 294 vastu. Euroopa Parlamendi verivärske juht Martin Schulz, kes on avalikult teada andnud, et temast ei saa „mugavat presidenti”, kiirgas lausa nördimust, kui sai selgeks, et Euroopa Komisjon võtab aja maha. Mitu miljonit üle Euroopa kogutud protestiallkirja andnuks Schulzile kui ainukesele rahva poolt otsevalitud Euroopa Liidu institutsiooni juhile ACTA osas mandaadi, kuid Komisjon mängis temalt selle võimaluse käest.
Seejärel arutati Euroopa Parlamendi struktuurides omapoolse päringu tegemist Euroopa Kohtule, et tagada vastus mitte Komisjoni huvidest lähtuvalt sõnastatud, vaid parlamentääridele otsusele jõudmiseks vajalikele küsimustele.
Eile sai teatavaks uudispomm, et nimetatud ettepanek hääletati parlamendi vastavas komisjonis häältega 21 viie vastu maha. See tähendab, et ACTA on parlamendi päevakorras tagasi. ACTAt hakatakse menetlema erinevates Europarlamendi komisjonides. Esimesena jõuab see Rahvusvahelise Kaubanduse (INTA) Komisjoni, mis oli ka eilse otsuse taga.
Lõpliku otsuse teeb Parlamendi täiskogu tõenäoliselt ajavahemikul 11.-14. juuni.
Kui Parlament ACTA maha hääletab, tähendab see vastuolulisele kaubandusleppele kabelimatsu. Kui mitte, siis on võidus eelkõige USA meelelahutuse ja sisutootmise suurkorporatsioonid, kelle lobitöö tagajärjena ACTA üldse alguse sai.
Falkvinge hinnangul saaksid siis monopolistid mitmeid uusi viise oma jõudu näidata. „Ühtlasi suletakse aastakümneteks uks autoriõiguse ja patentide valdkonnas väga vajalikele reformidele,” ütles Falkvinge.
Euroopa Parlamendis on selgesõnaliselt ACTA vastu Rohelised ja vasaktsentristidest sotsid.
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni eestkõneleja ACTA osas Bernd Lange ütles EUObserverile, et eilne otsus Kohtult mitte nõu küsida oli märk sellest, et Parlament on valmis ACTA vastu hääletama. „Algusest peale oli viga panna ühte leppesse võltsimisvastane võitlus ja internet,” ütles Lange. Eestist kuulub fraktsiooni Ivari Padar.
Roheliste fraktsiooni saadik Amelia Andersdotter ütles samale väljaandele, et „ACTA viib karmikäelisele ja repressiivsele autoriõiguste kehtestamisele, ignoreerides kodanike põhiõigusi”. Roheliste tellimusel valminud seni kõige põhjalikum analüüs ACTA mõjude kohta (Korffi ja Browni analüüs) ütleb, et ACTA ei ole kooskõlas Euroopas kehtivate põhiõigustega. Eestist kuulub Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni Indrek Tarand, kes on oma blogis korduvalt ACTAst lähtuvatele ohtudele tähelepanu juhtinud.
Liberaalid ja paremtsentristid peavad oma seisukoha alles selgelt sõnastama. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni kuulub Eestist Kristiina Ojuland, kes on väljendanud ACTAle vastuseisu, samuti Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast.
Parlamendi suurim saadikuterühm, Paremtsentristid ehk Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon on seni olnud ACTA poolt. Sinna kuulub Eestist Tunne Kelam.
Eestis koguti ACTA vastu petitsioon.ee keskkonnas 7394 häält. 11. veebruaril toimusid Tallinnas ja Tartus ACTA-vastased meeleavaldused, kus osales 2000-2500 inimest.
Jaanuari lõpus allkirjastasid Jaapanis ACTA leppe 22 Euroopa Liidu liikmesriiki, samuti USA, Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea. ELi riikidest pole ACTAle allkirja andnud Eesti, Saksamaa, Holland, Slovakkia ja Küpros. Allkirjastamine ei võrdu siinkohal täieliku heakskiidu ehk ratifitseerimisega, milleks võib vaja olla liikmesriikide parlamentide heakskiitu. Tähtsaim aga on Europarlamendi otsus juunis. Sellele juhib tähelepanu ka Falkvinge oma blogis, rõhutades, et võitlus ACTA üle hakkab nüüd uuesti täie hooga pihta.
