Pärsitud innovatsioon ja sõnavabadus; totaalne jälgimine; tasuta wifivõrkude kadumine; internetisaitide sulgemine kohut vältides, ainuüksi autoriõiguse omaniku avalduse peale — sellise pildi maalivad kriitikud tulevikust, kui jõustab ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement - võltsimisvastane kaubandusleping), mida küpsetati pikka aega range saladuskatte all. Avalikuks tuli see Wikileaksi abil. ÜRO Interneti Väljendusvabaduse Koalitsiooni koordinaatori, advokaat Karmen Turki sõnul võib ACTA jõustumisel kaduda vaba interneti alustala — internetiteenuse pakkujate immuniteet kasutajate tegude eest. Samuti võivad muutuda kriminaalseks vähetähtsad rikkumised — näiteks kinos filmimine, mitte filmitu levitamine või sellest kasu saamine. „ACTA asetab autoriõiguste ja tööstusomandi omajate huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, s.h. ka olemuselt olulisematest põhiõigustest, nagu sõnavabadus ja eraelu puutumatus. See ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega,” ütles Turk. Meil jõustub ACTA siis, kui Europarlament ja Riigikogu selle ratifitseerivad. Europarlamendis on ACTA ümber toimunud ägedad diskussioonid ning kahtlemata need jätkuvad. Leppes sisalduvatele ohtudele viitab ka Indrek Tarand; selle vastu on ka Linnar Viik. Aga kuidas on võimalik, et paljude inimeste elu otseselt mõjutava, suurkorporatsioonide survel valminud leppe võiks Eesti välisministeeriumi hinnangul heaks kiita ja selle üle ei toimu isegi mingit arutelu? Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel