12.06.2009, 00:00
Vormel-1 lõhki minemas
Reedel selgub, kas vormel-1 jääb kõrgprofessionaalseks spordisarjaks.
Vormel-1-autode ringrajasõit on olümpiamängude ja jalgpalli
MMi kõrval kolmas enim tähelepanu pälviv spordivõistlus
meie planeedil. Menule vaatamata paistab F1 tulevik tume. Põhjused on
lihtsad ja inimlikud: võimuvõitlus ja tülid
rahajagamisel.
Samal pinnal on varemgi arusaamatusi esinenud. 1980.
aastate alguses nimetati FIA ja toonase tiimide ühenduse FOCA vahelist
konflikti õigustatult sõjaks. Tolle vastuseisu kõige
värvikam hetk oli see, kui Hispaania GP-le saabunud FIA ametnikud
tsiviilkaardi püssimeeste vahel rajalt minema saadeti.
Autod sigarettide asemel
Kui kümmekond aastat tagasi
hakati kõikjal maailmas piirama tubakareklaami, sattus ohtu vormel-1
sarja ja selle peakorraldaja Bernie Ecclestone’i heaolu. Just
tubakafirmade raha oli kindlustanud F1 õitsengu ja võimaldanud
paljudel inimestel muinasjutuliselt teenida.
Ecclestone ja tema truu
liitlane FIA president Max Mosley pöörasid nüüd pilgud
autofirmade poole, sest õigupoolest neile pakub F1 parimat
reklaamivõimalust. Autotootjad hakkasidki tiime ostma või
asutama.
Kuni ühel hetkel selgus, et autofirmad on sisuliselt
ainsad, kes tiimide kaudu vormelitsirkusse investeerivad. Tulude jagamine aga
oli kõike muud kui õiglane, sest enamik kasumist voolas
Ecclestone’iga seotud firmadele. Järjest enam hakkasid tiimidele
muret tegema ka Mosley pidevad kannapöörded reeglite kehtestamisel.
Kõrvalt oli seda veider jälgida: tiimid lasid end piiramatult
lüpsta ega julgenud piiksatadagi. Ju ikka paistis F1 päike nii
palavalt, et selle paistel end soojendada oli kõigele vaatamata
kasulik.
Aitab jamast, Max!
Mõõt sai täis mullu sügisel, kui Mosley käis
välja sõgeda plaani võtta kasutusele standardmootor.
Kiiresti moodustati meeskondade ühendus FOTA, mis asus
häälekalt kaasarääkimisõigust nõudma.
Mosley vastas sellele uue, väidetavalt kulude
säästmiseks mõeldud reeglitepaketiga. Sisuliselt tähendas
see ultimaatumit: kui ei meeldi, laske jalga.
29. mai oli viimane
ülesandmistähtaeg järgmise aasta sarjas osalemiseks.
Kümnest praegusest tiimist panid end kirja vaid Force India ja Williams.
Ülejäänud esitasid tingimuse: kas võisteldakse 2009.
aasta reeglite järgi või nemad kaasa ei tee.
Kuna lisaks
mainitutele on osavõtusoovi avaldanud veel kümmekond uut tiimi,
saaks FIA stardirivi kokku isegi ilma tingijateta. Ent mis jääb
vormel-1st järele, kui Ferrari, McLareni ja Renault’ asemel
sõidavad seal Epsilon Euskadi, Prodrive ja Lola? Ning MM-tiitli
pärast võitlevad näiteks Takuma Sato ja Giorgio Pantano?
Lühidalt: sportlik tase langeb tohutult, sellega vähenevad
sissetulekud ja sarja edasikestmine satub küsimärgi alla.
FIA on ennegi järele andnud
Ehkki
viimase paari nädala jooksul pole FOTA ja FIA vahel
läbirääkimisi toimunud, on kompromiss võimalik.
Kõige tõenäolisemalt teeb tuleval aastal kaasa seitse
või kaheksa praegust tiimi ja ülejäänud kohad
täidetakse uustulnukatega. Mosley arvates saab F1 küll ilma Ferrarita
hakkama, aga see on sama napakas seisukoht kui Andrus Ansipi väide, et
kriisi ei ole ega tule.
Lahkulöömisähvardused pole
vormel-ühes midagi uut. 1981. aastal ähvardas eespool mainitud FOCA
oma võistlussarja korraldada. Toimus isegi proovivõistlus. Kuni
kaks nädalat enne esimest etappi andis FIA ootamatult järele.
Kaalukeeleks sai Renault’ ots
us FOCA sarjas osaleda. See oli äriliselt kasulikum. Nii jõutigi
kokkuleppele, mille kohaselt võistluste korraldamine ja raha liigutamine
jäid FOCA hooleks, FIA osa pidi piirduma reeglite kehtestamisega.
Kokkulepe pani aluse F1 praegusele populaarsusele, ent tollane ärimudel
enam ei tööta.
Omal ajal ägedalt tiimide asja ajanud
Ecclestone ja Mosley on nüüd teisel poolel ja näivad olevat
täielikult unustanud, kust pärineb nende masinavärgi
liikumapanev jõud.