Samal pinnal on varemgi arusaamatusi esinenud. 1980. aastate alguses nimetati FIA ja toonase tiimide ühenduse FOCA vahelist konflikti õigustatult sõjaks. Tolle vastuseisu kõige värvikam hetk oli see, kui Hispaania GP-le saabunud FIA ametnikud tsiviilkaardi püssimeeste vahel rajalt minema saadeti.



Autod sigarettide asemel



Kui kümmekond aastat tagasi hakati kõikjal maailmas piirama tubakareklaami, sattus ohtu vormel-1 sarja ja selle peakorraldaja Bernie Ecclestone’i heaolu. Just tubakafirmade raha oli kindlustanud F1 õitsengu ja võimaldanud paljudel inimestel muinasjutuliselt teenida.


Ecclestone ja tema truu liitlane FIA president Max Mosley pöörasid nüüd pilgud autofirmade poole, sest õigupoolest neile pakub F1 parimat reklaamivõimalust. Autotootjad hakkasidki tiime ostma või asutama.


Kuni ühel hetkel selgus, et autofirmad on sisuliselt ainsad, kes tiimide kaudu vormelitsirkusse investeerivad. Tulude jagamine aga oli kõike muud kui õiglane, sest enamik kasumist voolas Ecclestone’iga seotud firmadele. Järjest enam hakkasid tiimidele muret tegema ka Mosley pidevad kannapöörded reeglite kehtestamisel. Kõrvalt oli seda veider jälgida: tiimid lasid end piiramatult lüpsta ega julgenud piiksatadagi. Ju ikka paistis F1 päike nii palavalt, et selle paistel end soojendada oli kõigele vaatamata kasulik.


Aitab jamast, Max!



Mõõt sai täis mullu sügisel, kui Mosley käis välja sõgeda plaani võtta kasutusele standardmootor.


Kiiresti moodustati meeskondade ühendus FOTA, mis asus häälekalt kaasarääkimisõigust nõudma.


Mosley vastas sellele uue, väidetavalt kulude säästmiseks mõeldud reeglitepaketiga. Sisuliselt tähendas see ultimaatumit: kui ei meeldi, laske jalga.


29. mai oli viimane ülesandmistähtaeg järgmise aasta sarjas osalemiseks. Kümnest praegusest tiimist panid end kirja vaid Force India ja Williams. Ülejäänud esitasid tingimuse: kas võisteldakse 2009. aasta reeglite järgi või nemad kaasa ei tee.


Kuna lisaks mainitutele on osavõtusoovi avaldanud veel kümmekond uut tiimi, saaks FIA stardirivi kokku isegi ilma tingijateta. Ent mis jääb vormel-1st järele, kui Ferrari, McLareni ja Renault’ asemel sõidavad seal Epsilon Euskadi, Prodrive ja Lola? Ning MM-tiitli pärast võitlevad näiteks Takuma Sato ja Giorgio ­Pantano? Lühidalt: sportlik tase langeb tohutult, sellega vähenevad sissetulekud ja sarja edasikestmine satub küsimärgi alla.


FIA on ennegi järele andnud



Ehkki viimase paari nädala jooksul pole FOTA ja FIA vahel läbirääkimisi toimunud, on kompromiss võimalik. Kõige tõenäolisemalt teeb tuleval aastal kaasa seitse või kaheksa praegust tiimi ja ülejäänud kohad täidetakse uustulnukatega. Mosley arvates saab F1 küll ilma Ferrarita hakkama, aga see on sama napakas seisukoht kui Andrus Ansipi väide, et kriisi ei ole ega tule.


Lahkulöömisähvardused pole vormel-ühes midagi uut. 1981. aastal ähvardas eespool mainitud FOCA oma võistlussarja korraldada. Toimus isegi proovivõistlus. Kuni kaks nädalat enne esimest etappi andis FIA ootamatult järele. Kaalukeeleks sai Renault’ ots us FOCA sarjas osaleda. See oli äriliselt kasulikum. Nii jõutigi kokkuleppele, mille kohaselt võistluste korraldamine ja raha liigutamine jäid FOCA hooleks, FIA osa pidi piirduma reeglite kehtestamisega. Kokkulepe pani aluse F1 praegusele populaarsusele, ent tollane ärimudel enam ei tööta.


Omal ajal ägedalt tiimide asja ajanud Ecclestone ja Mosley on nüüd teisel poolel ja näivad olevat täielikult unustanud, kust pärineb nende masinavärgi liikumapanev jõud.